Saaremaa vanaaegsed pulmalaulud |
||||
| Alamal seisavad vanaaegseid laulusi on Saaremaal siia aeani pulmade pääl veel hoolega pruugitud saanud. Siiski ei ole saarlased selle pärast vaimulikkusi ja praegusi rahva laulusi unustuse sisse jätnud, ehk küll ka viimased väga vähe neist lauldud saavad, olgu siis, et neil selle eest jälle nende enaste köige armsam "aidu", "raidu" kõrtsis ja pidude aeal mörudad saanud keele pääl alati kõlksub. Niihääste vaimulikud, kui ka vanad ja praegused rahvalaulud saavad saarlastest pulmade pääl igaühed omal aeal ja suuremal ehk vähemal mõõdul lauldud. Vanaaegste lauludega sünnib aga asi nimelt sääl nõnda. Neid ei laula mitte igaüks pulmaline, kellel nende pääle lusti ja laulu annet on, vaid nende laulmiseks on paar vana naesterahvast /enamiste ikka lesed/ nimelt pulma kutsutud. Laulu viis ei ole raske, kõikide ridade tarvis on ühesugune laenetav, hõilutav viis. Laulmise aeal seisvad kõik pulmarahvas tasause ja vagadusega, peaaegus nõnda sama, kui vaimolikudegi laulude laulmise aeal. Kuida eespool laulude jägamisest ja säädmisest näeme, laulud laultakse ükspäinis täätud kombe ehk talituse juures, aga mitte sel aeal ja nii palju, kui laulikute süda seda ihaldaks ja teha tahaks, nõnda kui see enamiste ikka teiste rahvalauludega sünnib. Laulmise aeaks astuvad laulikud naesed teiste pulma rahva ette ehk pruutpaari söögilaua otsa ja siis, kui kõik pidu kära ja lärm on vaikseks jäänud, hakkavad nad tõsiste ja vaimustetud nägudega oma lauluhäält kölada laskma, kusjuures ise takti löömise asemel köige kehaga teise korra teise jala pääle vajuvad ehk vaaruvad, kui oleks neil üks ise vägi sees olevad neid liigutamas. Kui nüüd vahest juhtub, et mõni pulmase pääga mees naeste laulule paar sönu oma passihäält ligi laseb käia ehk jälle laulikute selja taga vaarumises neile püiab abiks olla, noh, ega sedagi nii suureks süüks pulma rahvast ei saa arvatud, kui palju temast pärast kombetalitamist noorema inimestele naeru võib saada. | ||||
| On näha, et nooremat ehk uuema aea rahvas hakkavad nimetud laulusi halvaks pidama ja ei igatse neid enam ära öppida; sest siis ka see tuleb, et laulikuid arvaste rahva seas leida on ja mitmed pulmad peavad saama ära peetud, ilma et vanaaegsid laulusi lauldud saaks. | ||||
| pag. 588 Et laulud küll viimsel aeal hakkavad paiguti põlgmist leidma ja pruukimisest välja minema, siiski on nad oma tuuma ja luuletuse viisi poolest mõnusad küll, kellest palju saarlaste vaimu iseloomu ja pidukombid võime tundma öppida, ja seepärast on nad ka väärt, et eestuleva põlve rahvale mälestuseks jääksivad, enne kui rahvasuust ära kaduvad ja hengmisele lähevad. | ||||
| Kui peigmees omapooltste pulmalistega pruudile järele sõidab, siis sääl, enne kui neid sisse lastakse, laultakse nõnda: | ||||
| 10 | Kust need võerad meile tulnud? | |||
| 11 |
Ehk see sae1 Selle sõna "sae" nime all kutsutakse ühte tütarlast, keda pruudi poole sõites ühe valge lina sees senna viidakse. Lina on tüdrukul ümber pää ja ölade mähitud ja sõlgedega ja nööpnõeladega eest kinni kinnitud. Sellesama lina või "oja" (kuidas saarlased teda ise kutsuvad) sees viidakse ka pruut oma uudesse kodusse - peigmehe majasse.
2 "äga" tähendab aga.
3 sillad on need ahtukesed kivist üle õue tehtud teed, mis mööda porise aeaga ühe hoone juurest teise juure kõnnitakse. on meile saanud?
|
|||
| 12 | Meil oli õues kolmi vahti - | |||
| 13 | Uinund meie uksevahti, | |||
| 14 | Väsind meie väravavahti, | |||
| 15 | Tukkund tutke nurme vahti, | |||
| 16 | Lasnd need võerad meile tulla | |||
| 17 | Ja see sae äga2 meile saada. | |||
| 18 | Sae nüüd sõtkund meie õue, | |||
| 19 | Ilusad ula-alused; | |||
| 20 | Sae nüüd sõtkund meie sillad.3 | |||
| 21 | Meie õue õunapuine, | |||
| 22 | Meie sillad sibulasta, | |||
| 23 | Pooled sillad porgandista, | |||
| 24 | Silla ääred ätsiesta. | |||
|
Vrd H II 18, 455/62 1 Selle sõna "sae" nime all kutsutakse ühte tütarlast, keda pruudi poole sõites ühe valge lina sees senna viidakse. Lina on tüdrukul ümber pää ja ölade mähitud ja sõlgedega ja nööpnõeladega eest kinni kinnitud. Sellesama lina või "oja" (kuidas saarlased teda ise kutsuvad) sees viidakse ka pruut oma uudesse kodusse - peigmehe majasse. 2 "äga" tähendab aga. 3 sillad on need ahtukesed kivist üle õue tehtud teed, mis mööda porise aeaga ühe hoone juurest teise juure kõnnitakse. | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H II 35, 789/90 (458) | 30 % |
|
| H II 35, 769/70 (449) | 30 % |
|
| ERA II 304, 393 (1) | 22 % |
|
| H, R 1, 137/8 (1) | 20 % |
|
| EKmS 8° 1, 249/50 (II) | 18 % |
|
| H, R 1, 50 (6) | 18 % |
|
| EÜS VI 619 (1) | 17 % |
|
| E 42595 (22) | 17 % |
|
| EÜS VII 453/4 (257) | 17 % |
|
| ERA II 171, 740 | 16 % |
|
| ERA II 254, 104 (3) | 15 % |
|
| E, StK 42, 227 (5) | 13 % |
|
| EKmS 8° 1, 315/6 (3) | 13 % |
|
| E 57965 (14) | 13 % |
|
| H II 35, 685/8 (417) | 13 % |
|
| E 56912 (1) | 11 % |
|
| EÜS X 2717 (303) | 11 % |
|
| H I 10, 2 (4) | 10 % |
|
| H I 2, 396 (13) | 10 % |
|
| E, StK 35, 15/7 (17) | 10 % |
|
| EÜS VIII 1676/7 (212) | 10 % |
|
| H III 12, 513/4 (8) | 10 % |
|
| ERA II 132, 129/30 (5) | 10 % |
|
| H II 18, 455/62 | 96 % |
|