| 1 | Pissi, pissi, meie palume, | |||
| 2 | Pissi, pissi, peiuke, | |||
| 3 | Pissi, peiupoisike; | |||
| 4 | Pissi omad pätsud pidage, | |||
| 5 | Tasa omad täkud tammutage, | |||
| 6 | Et teie'p sõtku meie sildu. | |||
| 7 | Meie mehed pole sillassepad - | |||
| 8 | Siigsaarest tõime sillassepad; | |||
| 9 | Ega pole paade panijad - | |||
| 10 |
Paadlast1 Paadla - ühe mõisa nimi Saaremaal.
2 See on arvata, et vanal aeal, kui pulmad saarlaste juures uhkemine ja toredamine said peetud, et siis ka neil omad saa ehk sadade vanemad, ühed vaatjad ja valitsejad pulma rahu ja tüli-riidudest hoidmiseks olid säätud. Praegu küll tüli või riiu vaigistamises saavanema sõna rohkem ei maksa, kui teisel lihtlabasel pulmalisel. Saavanema nime kannab enamiste kosilane, kes pruudi noore mehele kosis. Ta peab ikka naesemees olema. tõime paade panijad.
|
|||
| 11 | Ärge nüüd aage akenuile - | |||
| 12 | Meie mehed pole klaasissepad, | |||
| 13 | Me tõime linnast klaasissepad. | |||
| 14 | Saavanem, vanemine2, | |||
| 15 | Päästke omad ood ohjusista, | |||
| 16 | Võtke mustad munderista, | |||
| 17 | Laske hallid aisusista, | |||
| 18 | Päästke kõrvid kõõnusista; | |||
| 19 | Looge äga maha loogad päälta | |||
| 20 | Heitke eldad katuksesse | |||
| 21 | Rabage rauad räästaesta. | |||
|
Vrd H II 18, 455/62 1 Paadla - ühe mõisa nimi Saaremaal. 2 See on arvata, et vanal aeal, kui pulmad saarlaste juures uhkemine ja toredamine said peetud, et siis ka neil omad saa ehk sadade vanemad, ühed vaatjad ja valitsejad pulma rahu ja tüli-riidudest hoidmiseks olid säätud. Praegu küll tüli või riiu vaigistamises saavanema sõna rohkem ei maksa, kui teisel lihtlabasel pulmalisel. Saavanema nime kannab enamiste kosilane, kes pruudi noore mehele kosis. Ta peab ikka naesemees olema. | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H I 4, 274/5 (11) | 28 % |
|
| E 42595 (22) | 25 % |
|
| E, StK 42, 227 (5) | 23 % |
|
| H II 35, 769/70 (449) | 22 % |
|
| H II 35, 789/90 (458) | 22 % |
|
| ERA II 304, 393 (1) | 22 % |
|
| EÜS VI 619 (1) | 21 % |
|
| ERA II 254, 104 (3) | 20 % |
|
| H II 35, 747/50 (440) | 18 % |
|
| ERA II 260, 179/80 | 17 % |
|
| EKmS 8° 1, 249/50 (II) | 16 % |
|
| H II 35, 685/8 (417) | 15 % |
|
| EKmS 8° 1, 315/6 (3) | 14 % |
|
| EKmS 8° 1, 317/8 (4) | 14 % |
|
| H II 18, 455/62 | 11 % |
|
| E, StK 35, 15/7 (17) | 11 % |
|
| H I 3, 115 (11) | 11 % |
|
| ERA II 171, 740 | 10 % |
|