| |
Mehe mõrtsukas.
|
|
|
2 |
Kes mustitse mälehtas,
|
|
|
3 |
Vana aja arvelles,
|
|
|
4 |
Mai olli matal neiukene,
|
|
|
5 |
Tahtse meesta meelelista,
|
|
|
6 |
Kaasat kaala arvulista,
|
|
|
7 |
Läts ta turust tundema,
|
|
|
8 |
Läts liinast löüdemä,
|
|
|
9 |
Jõvva-es turust ta tunda,
|
|
|
10 |
Jõvva-es liinast löüdä,
|
|
|
11 |
Nakas kodo tulema,
|
|
|
12 |
Velitsile veerdumä,
|
|
|
13 |
Putu vasta vana naine,
|
|
|
14 |
Elahünü inemine,
|
|
|
15 |
Vanal naisel olli üts poig,
|
|
|
16 |
Käsi kannel kandijal,
|
|
|
17 |
Ärr ta küündü küsümä
|
|
|
18 |
Ärr ta nõssi nõudema:
|
|
|
19 |
Maie matal neiokene,
|
|
|
20 |
Kos sa käve käokene,
|
|
|
21 |
Kos sa olli osjakene?
|
|
|
22 |
Maie vasta pajatelles:
|
|
|
23 |
Turuh käve ülat tundma,
|
|
|
24 |
Liinast umma otsimah.
|
|
|
25 |
Vana naine vastutelles:
|
|
| |
pag. 371
|
|
|
27 |
Mul om kotoh üts poig,
|
|
|
28 |
Käsi kandleh kannetu,
|
|
|
29 |
Kas sust saa iks mu minijat,
|
|
|
30 |
Meele poolest poja naist? -
|
|
|
31 |
Maiele lausi ta meelestani:
|
|
|
32 |
Neiukene noorekene,
|
|
|
33 |
Vii iks viina mino kodo,
|
|
|
34 |
Ollu' mu umatsehe.
|
|
|
35 |
Mai matal neiukene,
|
|
|
36 |
Üle oja sai umatsehe,
|
|
|
37 |
Üle kääru kanneti,
|
|
|
38 |
Ära viidi ta üla kodo,
|
|
|
39 |
Kannetigi kaasa majja,
|
|
|
40 |
Viidi aita magama,
|
|
|
41 |
Pääle aida päälikohe,
|
|
|
42 |
Aida ütsa taba taade,
|
|
|
43 |
Tahtse mano saada taivalisi,
|
|
|
44 |
Püüdse mano pühälisi
|
|
|
45 |
Tule-es mano taivalisi,
|
|
|
46 |
Püüdü-es mano pühälisi,
|
|
|
47 |
Läts ütsi äiolane,
|
|
|
48 |
Kats kurja kutsumada,
|
|
|
49 |
Lätsi ütsa taba taade,
|
|
|
50 |
Võtme kümne külele,
|
|
|
51 |
Vei iks üla vootilt,
|
|
|
52 |
Kand kaasa katvilt, -
|
|
|
53 |
Jäi ütsi ütsä taba taade,
|
|
|
54 |
Kääni küle, löüse külmä,
|
|
|
55 |
Panni jala, löüse jahe. -
|
|
|
56 |
Mai matal neiukene,
|
|
|
57 |
Löüse voote veritse,
|
|
|
58 |
Ole' hurmakarvalise,
|
|
|
59 |
Ärä haugi jumalde harmi,
|
|
|
60 |
Ärä kire jumalde kiko,
|
|
|
61 |
Harmi haugi aida poole,
|
|
|
62 |
Kiko kirge aida pääle,
|
|
|
63 |
Ega kuule-es kulla neiu,
|
|
|
64 |
Ega helikuh herane-es,
|
|
|
65 |
Päiv paist pähütsehe,
|
|
|
66 |
Hago hõlma hõrõtas,
|
|
|
67 |
Üles tulli ülä imä,
|
|
|
68 |
Üla imä imeline,
|
|
|
69 |
Aste kärmält aida poole,
|
|
|
70 |
Hõigas hellalt aida pääle:
|
|
|
71 |
Maie meelikus minija,
|
|
|
72 |
Tule üles tütereni,
|
|
|
73 |
Käänü üles kanane,
|
|
|
74 |
Kallu karja saadema,
|
|
|
75 |
Veerü vetta toomahe;
|
|
|
76 |
Maie aste aidast välja,
|
|
|
77 |
Päält aida päälikust,
|
|
|
78 |
Ime nägi imelikult,
|
|
|
79 |
Maie rõiva veritse, -
|
|
|
80 |
Maie, meelikus minija,
|
|
|
81 |
Milles sul rõiva veritse?
|
|
|
82 |
Imäkene helläkene,
|
|
|
83 |
Om mul põhu põrste veri,
|
|
|
84 |
Uma lauda lamba veri.
|
|
|
85 |
Mai matal neiukene,
|
|
|
86 |
Kaldu karja saadema,
|
|
|
87 |
Veerdu vetta toomahe,
|
|
|
88 |
Külah olli iks paljo naisi,
|
|
|
89 |
Luikpäid linnukeisi,
|
|
|
90 |
Kõik naa küündu küsüma
|
|
|
91 |
Kõik naa nõssi nõudema:
|
|
|
92 |
Milles sul saabas verega?
|
|
|
93 |
Om mul põhu põrste veri,
|
|
|
94 |
Uma lauda lamba veri. -
|
|
|
95 |
Tulli ta kodo kullakene,
|
|
|
96 |
Tandse ta iks tare mano,
|
|
|
97 |
Kea sääl een olenessa,
|
|
|
98 |
Kea sääl tareh tallitas,
|
|
|
99 |
Üla sõsar helläkene,
|
|
|
100 |
Kaasa kallis imekana,
|
|
|
101 |
Läke katsi otsimahe,
|
|
|
102 |
Otsimahe, löüdemahe,
|
|
|
103 |
Mulle sai kahjo umast kaasast,
|
|
|
104 |
Mulle sai kahjo katevõrra,
|
|
|
105 |
Sul viidi noori vello,
|
|
|
106 |
Mul katte uma ülä,
|
|
|
107 |
Sõsar lausi meelestani:
|
|
|
108 |
Kui sul katte sis kahitse,
|
|
|
109 |
Kui viidi viida aiga.
|
|
|
110 |
Meä tetä, kohe minnä?
|
|
| |
pag. 372
|
|
|
112 |
Ära lätsi lauda poole,
|
|
|
113 |
Keä sääl een olenessa,
|
|
|
114 |
Üla imä helläkene,
|
|
|
115 |
Läke katsi otsimahe,
|
|
|
116 |
Otsimahe, löüdemahe,
|
|
|
117 |
Sinul katte kallis poig,
|
|
|
118 |
Minol katte kallis kaasa;
|
|
|
119 |
Ime lausi meelestani:
|
|
|
120 |
Kui sul katte, sis kahitse,
|
|
|
121 |
Kui viidi, viida aiga. -
|
|
|
122 |
Kohe minnä kullakesel,
|
|
|
123 |
Läts ta tandsih talli mano,
|
|
|
124 |
Kes sääl een olenessa,
|
|
|
125 |
Ülä veli helläkene,
|
|
|
126 |
Läke katsi otsimahe,
|
|
|
127 |
Otsimahe löüdemahe,
|
|
|
128 |
Sul katte uma veli,
|
|
|
129 |
Mul katte uma ülä.
|
|
|
130 |
Veli vasta pajatelles:
|
|
|
131 |
Kui sul katte, sis kahitse,
|
|
|
132 |
Kui viidi, viida aiga. -
|
|
|
133 |
Mis nüüd tetä neiukesel?
|
|
|
134 |
Läts iks läts neiukene,
|
|
|
135 |
Vaalü marjavarrekene,
|
|
|
136 |
Kea vasta putunessa,
|
|
|
137 |
Puttu vasta küla kaivo,
|
|
|
138 |
Neiu kaivo pallemahe:
|
|
|
139 |
Kallis kaivo kata päädä,
|
|
|
140 |
Hüa kaivo, hoia minno,
|
|
|
141 |
Takah mul tapja tuleva,
|
|
|
142 |
Järeh jälleajaja!
|
|
|
143 |
Kaivo vasta pajatelles:
|
|
|
144 |
Või-ei ma hoita neiukene,
|
|
|
145 |
Katta pääd kabokene,
|
|
|
146 |
Esi ole ma küla külel,
|
|
|
147 |
Tule hommong, nõses päiv,
|
|
|
148 |
Sis kõik veerdva vee perrä,
|
|
|
149 |
Sis kõik kalluse kao veerde,
|
|
|
150 |
Saat sis kätte neiukene,
|
|
|
151 |
Pandat puuri pardsikene. -
|
|
|
152 |
Mis nüüd tetä neiukesel?
|
|
|
153 |
Läts iks pakku pääsokene,
|
|
|
154 |
Keä vasta putunessa?
|
|
|
155 |
Kõiv vasta putunessa,
|
|
|
156 |
Naas ta kõivo pallemahe:
|
|
|
157 |
Hüä kõivo, hoia minno,
|
|
|
158 |
Kallis kõivo kata päädä!
|
|
|
159 |
Kõivo vasta kõnelema,
|
|
|
160 |
Valge puu vaidelema:
|
|
|
161 |
Või-ei hoita neiukene,
|
|
|
162 |
Katta pääd kabokene,
|
|
|
163 |
Kui tule päiva keväjane,
|
|
|
164 |
Tüvi sis mahlas tikatas,
|
|
|
165 |
Veerist viias vihalehese
|
|
|
166 |
Ossest tetas tarelavva,
|
|
|
167 |
Sis saat kätte käokene. -
|
|
|
168 |
Mis nüüd tetä neiukesel,
|
|
|
169 |
Läks iks pakku pardsikene,
|
|
|
170 |
Pagesi ta paljo maada,
|
|
|
171 |
Paljo maada, tükku teedä,
|
|
|
172 |
Kea vasta putunessa,
|
|
|
173 |
Puttu pettäi peenikene,
|
|
|
174 |
Naas ta pedäjat pallemahe;
|
|
|
175 |
Hüa pettäi, hoia minno,
|
|
|
176 |
Kallis pettäi, kata päädä!
|
|
|
177 |
Takah mul tapja tuleva
|
|
|
178 |
Järeh jälleajaja!
|
|
|
179 |
Pettäi vasta pajatelles:
|
|
|
180 |
Ei või hoita neiukene
|
|
|
181 |
Katta pääda, kabokene
|
|
|
182 |
Minno taros tahotas,
|
|
|
183 |
Mesipuus muudetas,
|
|
|
184 |
Vahapuus valmistedas
|
|
|
185 |
Tuleva siia tahvitseja,
|
|
|
186 |
Vaose siia vahapuu valmistaja,
|
|
|
187 |
Saat sis kätte neiukene,
|
|
|
188 |
Pandat puuri pardsikene.
|
|
|
189 |
Mis nüüd tetä neiukesel,
|
|
|
190 |
Kohe minnä kullakesel?
|
|
|
191 |
Läts iks pakku pardsikene,
|
|
|
192 |
Keä vasta putunessa?
|
|
|
193 |
Kuus sis vasta putunessa,
|
|
|
194 |
Neiu kuusta pallemahe:
|
|
|
195 |
Hüa kuus, hoia minno,
|
|
|
196 |
Kallis kuus kata päädä,
|
|
|
197 |
Takah mul tapja tuleva,
|
|
|
198 |
Järeh jälleajaja!
|
|
|
199 |
Kuus sis vasta kõnelema,
|
|
|
200 |
Nõglapuu vasta vaidelema:
|
|
| |
pag. 373
|
|
|
202 |
Või-ei hoita neiukene,
|
|
|
203 |
Katta pääda kabokene,
|
|
|
204 |
Minno taros tahotas,
|
|
|
205 |
Kiselavvus kisutas,
|
|
|
206 |
Tuldas tarro tahvitsema,
|
|
|
207 |
Kiselauda kiskuma
|
|
|
208 |
Saat sis kätte käokene,
|
|
|
209 |
Pandat puuri pardsikene.
|
|
|
210 |
Mis nüüd tetä neiukesel
|
|
|
211 |
Kohe karada kanakesel?
|
|
|
212 |
Läts lindu suvilinnukene,
|
|
|
213 |
Pagesi iks pääsokene,
|
|
|
214 |
Paljo maada, tükü teedä,
|
|
|
215 |
Kea vasta putunessa?
|
|
|
216 |
Kattai vasta putunesse,
|
|
|
217 |
Neiu kadajat pallemahe,
|
|
|
218 |
Madalat puud meelitama:
|
|
|
219 |
Hüa kattai, hoia minno,
|
|
|
220 |
Kallis kattai, kata päädä
|
|
|
221 |
Takah mul iks tapja tuleva
|
|
|
222 |
Järeh jälleajaja,
|
|
|
223 |
Hüa kattai, kallis kattai,
|
|
|
224 |
Kata mo oma koore ala,
|
|
|
225 |
Litsu oma lehe ala!
|
|
|
226 |
Kattai vasta kõnelema,
|
|
|
227 |
Matal puu vasta vaidelema:
|
|
|
228 |
Või-ei hoita neiukene,
|
|
|
229 |
Katta pääda, kabokene,
|
|
|
230 |
Ma ole ristipuukene
|
|
|
231 |
Matal marja-andijani
|
|
|
232 |
Tuldas mo ristis ragomahe,
|
|
|
233 |
Taari maus marju tahtemahe,
|
|
|
234 |
Sis saat kätte käokene,
|
|
|
235 |
Pandat puuri pardsikene,
|
|
|
236 |
Mis nüüd tetä neiukesel,
|
|
|
237 |
Kohe lennada linnukesel?
|
|
|
238 |
Läts iks pakku pardsikene
|
|
|
239 |
Lennas iks suvilinnukene,
|
|
|
240 |
Paljo maada, tükü teedä,
|
|
|
241 |
Kea iks vasta putunessa,
|
|
|
242 |
Haava vasta putunessa,
|
|
|
243 |
Leppä vasta liigunessa
|
|
|
244 |
Neiu haava halahama,
|
|
|
245 |
Pehmet leppa pallemahe:
|
|
|
246 |
Kulla haava, hoia minno,
|
|
|
247 |
Kallis leppä, kata pääda,
|
|
|
248 |
Takah mul iks tapja tuleva,
|
|
|
249 |
Järeh jälleajaja.
|
|
|
250 |
Võtva mo kinni käokese,
|
|
|
251 |
Pandva puuri pardsikese. -
|
|
|
252 |
Hüa haava, kallis leppä,
|
|
|
253 |
Litske mo oma lehe ala,
|
|
|
254 |
Katke mo oma koore ala!
|
|
|
255 |
Hüa haava, kallis leppä,
|
|
|
256 |
Litsi taad uma lehe ala,
|
|
|
257 |
Katti' uma koore ala.
|
|
|
258 |
Sinnä jäi ta eäs elamähe,
|
|
|
259 |
Kaugus aos kasumahe. -
|
|
|
260 |
No ma laulu lõpetelle,
|
|
|
261 |
Ummi latsi opetelle:
|
|
|
262 |
Kolga neiu, kullakese,
|
|
|
263 |
Neiukese, noorekese,
|
|
|
264 |
Keäki ärä iks nii teku
|
|
|
265 |
Kui ma, matal Maiekene,
|
|
|
266 |
Jäi ma lepa koore ala,
|
|
|
267 |
Litsu haava lehe ala,
|
|
|
268 |
Selle lepa koor verevi,
|
|
|
269 |
Selle haava leht värises,
|
|
|
270 |
Ela ma lepa koore all,
|
|
|
271 |
Värise haava lehe all,
|
|
|
272 |
Värise eä, elä kavva,
|
|
|
273 |
Kuu' ja päävä kuuguda,
|
|
|
274 |
Umma laulu lõpetelle,
|
|
|
275 |
Ummi latsi opetelle:
|
|
|
276 |
Kolga neiu kullakese,
|
|
|
277 |
Linahiuse linnukese,
|
|
|
278 |
Om teil meessi minneh armas,
|
|
|
279 |
Armsamb olgu ellehna
|
|
|
280 |
Teku-ei nii kui mina teie,
|
|
|
281 |
Tapi mehe meelelise,
|
|
|
282 |
Kaasa kaala arvulise,
|
|
|
283 |
Lätsi sis pakku pardsikene,
|
|
|
284 |
Lindu leinalinnukene,
|
|
|
285 |
Takah mo veri väristas,
|
|
|
286 |
Eehna hirm heidütas,
|
|
|
287 |
Kuri söä kohutas.
|
|
|
| |
|