| |
Külbi upa, heidi hernet.
|
|
|
2 |
Külbi upa, heidi herneht,
|
|
|
3 |
Upa musta mullale,
|
|
|
4 |
Herneht hella liivakule, -
|
|
|
5 |
Saie kats kasunus,
|
|
|
6 |
Vili viies vinnünüs,
|
|
|
7 |
Ärä sis kats iks höüsteligi,
|
|
|
8 |
Höüsteligi, mõistelegi:
|
|
|
9 |
Kua om iks kõdrule kõvemb,
|
|
|
10 |
Kua lakule lajemb? -
|
|
|
11 |
Uba naidi iks noore naase,
|
|
|
12 |
Herne hellätse minija, -
|
|
|
13 |
Kohe viidi naa magama,
|
|
|
14 |
Viidi aita magama,
|
|
|
15 |
Pääle aida päälikohe,
|
|
|
16 |
Viie võtme veerde,
|
|
|
17 |
Kuvve taba taade,
|
|
|
18 |
Villatsile vootehile,
|
|
|
19 |
Kalevatsi kativile,
|
|
|
20 |
Mano püüdse pühaliisi,
|
|
|
21 |
Mano tahtse taivaliisi,
|
|
|
22 |
Püvvü-es mano pühaliise',
|
|
|
23 |
Tammu-es mano taivaliise',
|
|
|
24 |
Tulli iks ütsi äiolane,
|
|
|
25 |
Äiolane kiusulane, -
|
|
|
26 |
Piho lauli pähütseh,
|
|
|
27 |
Sisask voodehte veereh,
|
|
|
28 |
Ega kuule-es kulla neiu,
|
|
|
29 |
Ega helikus heräne-es,
|
|
|
30 |
Päiv paist pähütsehe,
|
|
|
31 |
Hago hõlma hõrohti,
|
|
|
32 |
Ärä müvvi iks Jumalde lehmä,
|
|
|
33 |
Marijide maariklehmä',
|
|
|
34 |
Kuule-es kulla neiukene
|
|
|
35 |
Helikus es heräne,
|
|
|
36 |
Kiko kirge kelba pääl,
|
|
|
37 |
Kägo kuuk korgeh,
|
|
|
38 |
Sis iks kuuld neiukene,
|
|
|
39 |
Ärä helikus heranes,
|
|
|
40 |
Nõst jala, - löüse jahe,
|
|
|
41 |
Käänd küle - löüse külmä,
|
|
|
42 |
Mõtel katime kaovat,
|
|
|
43 |
Mõtel vildi veerüvät,
|
|
|
44 |
Linarõiva liiguvat,
|
|
|
45 |
Ole-es katime kaonu,
|
|
|
46 |
Ole-es veerdnu villa vilt,
|
|
|
47 |
Ole-es liiknu linarõivas,
|
|
|
48 |
Üla veeti voodehte veerelt,
|
|
|
49 |
Kaasa katte katimilt,
|
|
|
50 |
Säält sis paljo pahasi,
|
|
|
51 |
Säält veidi vihasi,
|
|
|
52 |
Aste aida lävele,
|
|
|
53 |
Pääliku lävele põlveli,
|
|
|
54 |
Kea sääl seeh elänessa,
|
|
|
55 |
Elanessa, olenessa,
|
|
|
56 |
Ülä esa helläkene,
|
|
|
57 |
Kaasa täta tähekene,
|
|
|
58 |
Minnij mureteh manitsema,
|
|
|
59 |
Pallelema pajatama:
|
|
|
60 |
Sul iks kaih, mul kats,
|
|
|
61 |
Sul iks katte poigovani,
|
|
|
62 |
Imekana kanneti,
|
|
|
63 |
Mul kaasa katvilt,
|
|
|
64 |
Üla voodehte veerelt,
|
|
|
65 |
Läke katsi otsimahe,
|
|
|
66 |
Otsimahe, löüdemähe, -
|
|
|
67 |
Kui sul katte, sis kahitse,
|
|
|
68 |
Kui viidi, - viida aigu, -
|
|
|
69 |
Neiu aste lauda poole
|
|
|
70 |
Kea sääl laudah eehnä olli,?
|
|
|
71 |
Ülä imä helläkene,
|
|
|
72 |
Kaasa maama maräkene,
|
|
|
73 |
Sul om kaih, mul kats,
|
|
|
74 |
Sul iks katte uma kana,
|
|
|
75 |
Mul katte ülaväni,
|
|
|
76 |
Läke iks katsi otsimahe,
|
|
|
77 |
Otsimahe, löüdemahe; -
|
|
|
78 |
Imä kalelt vasta kosti,
|
|
|
79 |
Mõrolta minijal mõistati:
|
|
| |
pag. 589
|
|
|
81 |
Kui sul katte sis kahitse,
|
|
|
82 |
Kui viidi, viida aigu, -
|
|
|
83 |
Säält ta ikule isosi,
|
|
|
84 |
Silmaveele veerüsi,
|
|
|
85 |
Läts sis neiu üle mere,
|
|
|
86 |
Reise ta iks rehe poole,
|
|
|
87 |
Kea no reheh eehna olli,
|
|
|
88 |
Eeh olli, eehna saisi?
|
|
|
89 |
Üla veli helläkene,
|
|
|
90 |
Kaasavani kanakene,
|
|
|
91 |
Neiu sis ikula kõneles
|
|
|
92 |
Pisarilla pajatelles:
|
|
|
93 |
Velekene, noorekene,
|
|
|
94 |
Sul kaih, mul kats,
|
|
|
95 |
Läke iks katsi otsimahe,
|
|
|
96 |
Otsimahe, löüdemahe.
|
|
|
97 |
Sul viidi vellovani,
|
|
|
98 |
Mul kaasa katimilt. -
|
|
|
99 |
Vello lausi meelestani
|
|
|
100 |
Lausi meele poolestani:
|
|
|
101 |
Kui sul katte, sis kahitse
|
|
|
102 |
Kui viidi, viida aigu.
|
|
|
103 |
Neiu sis ikule isosi,
|
|
|
104 |
Silmaveele veerüsi,
|
|
|
105 |
Sis ta aste aida poole,
|
|
|
106 |
Kaldu tuuhu kamberehe,
|
|
|
107 |
Keeri tuuhu kelderehe
|
|
|
108 |
Sõsar sääl kudi kuldakangast
|
|
|
109 |
Heit hellä tsölokat, -
|
|
|
110 |
Sõsar hella linnukene,
|
|
|
111 |
Meeli- matal -marjakene,
|
|
|
112 |
Sul om kaih, mul kats,
|
|
|
113 |
Sul viidi noori vello,
|
|
|
114 |
Imekana kanneti,
|
|
|
115 |
Mul katte ülguvani,
|
|
|
116 |
Kaasa katvilt kadosi.
|
|
|
117 |
Läke iks katsi otsimahe,
|
|
|
118 |
Otsimahe, löüdemahe,
|
|
|
119 |
Sõsar sis ikule isosi,
|
|
|
120 |
Leinameelele lasehtu:
|
|
|
121 |
Mino veere velenaane,
|
|
|
122 |
Mino kulla kodo naane,
|
|
|
123 |
Läke katsi otsimahe
|
|
|
124 |
Katsi perra kaema,
|
|
|
125 |
Pand sälga vele särgi,
|
|
|
126 |
Vööle vele vüüräti,
|
|
|
127 |
Lätsi naa sis minema
|
|
|
128 |
Paljo maada, tükü teeda.
|
|
|
129 |
Kea vasta putunessa?
|
|
|
130 |
Karja karjuse sõsara,
|
|
|
131 |
Vitsavõtja virvekese,
|
|
|
132 |
Kas iks näie mino velle
|
|
|
133 |
Imekana kavatseli, -
|
|
|
134 |
Mia tähti su velel,
|
|
|
135 |
Kua arvu su armal?
|
|
|
136 |
Sõrme olli täüs sõrmussit,
|
|
|
137 |
Peo täüs pillikeisi, -
|
|
|
138 |
Hot näi ega tunne-es,
|
|
|
139 |
Hot kai ega kavatse-es,
|
|
|
140 |
Ol´l meil ohto ummagi,
|
|
|
141 |
Ol´l kaiho katevõrra,
|
|
|
142 |
Ega päivi kari katte,
|
|
|
143 |
Kari katte, vili söödi. -
|
|
|
144 |
Naksi naa iks minema
|
|
|
145 |
Tüku teeda, paljo maada,
|
|
|
146 |
Kea sis vasta putunessa,?
|
|
|
147 |
Külä põimija sõsare,
|
|
|
148 |
Laja välä laabitseja, -
|
|
|
149 |
Kas iks näi mino velle,
|
|
|
150 |
Mino kallist kavatseli?
|
|
|
151 |
Mia ol´l tähti su velel,
|
|
|
152 |
Kua arvu su armal?
|
|
|
153 |
Sõrme olli täüs sõrmussit
|
|
|
154 |
Peo täüs pillikeisi, -
|
|
|
155 |
Hot näi, ega tunne-es,
|
|
|
156 |
Hot kai ega kavatse-es,
|
|
|
157 |
Meil ol´l ohto ummagi
|
|
|
158 |
Ol´l meil kaiho katevõrra,
|
|
|
159 |
Ega päivi tsirbi murri,
|
|
|
160 |
Tsirbi murri, sõrme lõiksi. -
|
|
|
161 |
Lätsi naa iks minema
|
|
|
162 |
Kabokese' kalduma
|
|
|
163 |
Kea sis vasta putunessa?
|
|
|
164 |
Külä kündija velitse
|
|
|
165 |
Adrakandja imekana,
|
|
|
166 |
Kas iks näi mino velle,
|
|
|
167 |
Mino kaasat kavatseli?
|
|
|
168 |
Miä ol´l tähti su velel,
|
|
| |
pag. 590
|
|
|
170 |
Kua arv su kaasal?
|
|
|
171 |
Sõrme olli täüs sõrmussit,
|
|
|
172 |
Kondi täüs kullatsit,
|
|
|
173 |
Peo täüs pillikeisi. -
|
|
|
174 |
Kündja vasta kosteli,
|
|
|
175 |
Adrakandja arveli:
|
|
|
176 |
Meil ol´l ohto ummagi
|
|
|
177 |
Ol´l meil kaiho katevõrra,
|
|
|
178 |
Egapäivi adra murri,
|
|
|
179 |
Leevapuu liivakohe,
|
|
|
180 |
Hot mi näi, ega tunne-es,
|
|
|
181 |
Hot kai, ega kavatse-es. -
|
|
|
182 |
Lätsi naa iks minemä,
|
|
|
183 |
Kabokese kalluma,
|
|
|
184 |
Virvekese veerümä,
|
|
|
185 |
Silmaveela sammuma,
|
|
|
186 |
Puttu vasta vanamees,
|
|
|
187 |
Vanamees, puhas poiss, -
|
|
|
188 |
Kas iks näi' mino velle
|
|
|
189 |
Mino kaasat kavatseli?
|
|
|
190 |
Mia ol´l tähti su velel
|
|
|
191 |
Kua arvu su kaasal?
|
|
|
192 |
Sõrme olli täüs sõrmussit
|
|
|
193 |
Sõrmekundi' kullatsit.
|
|
|
194 |
Näi ma iks tee' velle,
|
|
|
195 |
Tee' kallist kavatseli,
|
|
|
196 |
Minke Tooni nurme pääle
|
|
|
197 |
Maana naiste maie pääle.
|
|
|
198 |
Künd ta Tooni nurme pääl,
|
|
|
199 |
Maana naiste maie pääl,
|
|
|
200 |
Hot iks pahanet, - ei parane,
|
|
|
201 |
Ikunet - ei isone. -
|
|
|
202 |
Lätsi na katsi otsimahe,
|
|
|
203 |
Silmaveela veerümähe,
|
|
|
204 |
Sai naa Tooni nurme pääle,
|
|
|
205 |
Maana naiste maie pääle,
|
|
|
206 |
Sääl iks olli noori vello,
|
|
|
207 |
Künd Tooni nurme pääl,
|
|
|
208 |
Maana naiste maie pääl
|
|
|
209 |
Sis naa' ikule isosi,
|
|
|
210 |
Lainameelele lasehtu:
|
|
|
211 |
Naksi iks taad kodo kutsma,
|
|
|
212 |
Perrehe petema:
|
|
|
213 |
Tule iks kodo kulla vello,
|
|
|
214 |
Kallu kodo kallis kaasa!
|
|
|
215 |
Veli vasta vaidelema,
|
|
|
216 |
Kaasa vasta kaibelema:
|
|
|
217 |
Saa-ei kodo kutsuheh,
|
|
|
218 |
Perrehe petteh,
|
|
|
219 |
Tooni tütar mul jalutsih,
|
|
|
220 |
Tooni poiga pähütseh!
|
|
|
221 |
Vana Tooni perrä vahtmah!
|
|
|
222 |
Jäi ta Tooni nurme pääle,
|
|
|
223 |
Maana naiste maie pääle,
|
|
|
224 |
Sis naa ikule isosi,
|
|
|
225 |
Lainameelele lasehtu,
|
|
|
226 |
Et jäi üts ülalda,
|
|
|
227 |
Tõõne välle velelda. -
|
|
|
228 |
Tulli naa kodo kurvalise
|
|
|
229 |
Moro pääle murelise,
|
|
|
230 |
Jäi naa' iäs ikema,
|
|
|
231 |
Kuus päävas kuuguma.
|
|
|
| |
|