| |
Õnnelik kasutütär.
|
|
| |
Seda om harva ilman löüda, et üts kasutütar õnnelikus saap. Enambüisi omma niisugutse vaeselatse õtsekui palgata näüdsiku, kellele seda ette heidetas, et näid "armu perast" om üles kasvatedu. Niisugutse "armuliku" kasvatamise kombe man om üts tütarlats sagedaste ilma mõrsjaliku auga vaenelats, kes naljalt haljale ossale ei saa. - |
|
| |
|
|
| |
Üts rikas mees olli ahnuse perast oma tütre veel rikkamba mehele kasulatses [andnu], kellel esi latsi es ole olemangi. Kui tütarlats veel väikene olli nink ilmast arvu es saa, sis läts veel elo nigu läts, - ent kui ta jo suurembas sai, sis nakas tema henda üle haledust tundma, kui tälle egakõrd ette heideti, et tema "armu perast" kasvandikus om võetu nink üles kasvatedu. - Ent tütarlats kannat raudse kindmusega kõik etteheitmise ärä ja lask läbi kõrvu. - |
|
| |
|
|
| |
Viimate läts kasulatse elopõlv veel viletsambas, sest kasuema, kellel veel Jumala veri söamen olli, - kooli ära. Valusaste leinas vaenelats omma ainust armastajat peran, sest see olli tema aid ja tugi kurja kasuesa een. Et ta oma ema armu maitsnu es ole, - olli tälle seegi jo väega kallis, nink surm võtt teda ärä. - |
|
| |
|
|
| |
Perast matusit, mõne nädäli peräst, tulliva suure lihavõttepüha kätte, kuna peremees ehk kasuesa kerikohe läts, ja neiule kodo käsu jätt kõigesugutsit kallit sööke valmistada ja magusit viinu kodo tuvva, kooni tema kerikust kodo tule. - Tütarlats tegi kõik nii ärä kui kästu olli, ja tõi magusa viina pudeli kodo. - Vana mees tulli kerikust kodo, sei ja jõi nink saie väega rõõmsas, võtt kasutütre käest kinni ja ütel: "Meie oleme siin katekeske, ja ma või sulle midagi kõnelda, mis muu ei tohi kuulda. Sa tiiat minno ja mu varandust jo latsepõlvest saani; sa tunnet meie maia, et see om kolme kõrraline. Kõige alumadse kõrra majan om paljo raha, suur hulk hõpe- ja kuldriistu, kelle väärtus mitu milioni om. Keskmadse kõrra pääl om suur kogo kõige sugutsit kallit lille, mida ma kõigest ilmast ole kokko kandnu. - Ent kõigest kullast ja hõpest kallimb, kõigist lillest kõige ilusamb olet sina mulle. Ma armasta sinno kõigest söämest ja hinge põhast; su peralt olgu mu maja kõige oma ilo ja ehtega, kõige kulla nink varandusega. Kas lupat mu söämeliku sõudmist ja kallist pakmist vasta [võtta] ja mulle naises tulla?" - Heitimisega kullel tütarlats niisugust juttu ja meelitamist päält nink ütel: |
|
| |
|
|
|
|
10 |
"Esäkene, armakene,
|
|
|
|
11 |
Kallis kana kasvataja,
|
|
|
|
12 |
Kakku-ei mu kulla kossakeisi,
|
|
|
|
13 |
Vasku-ei mu vaha ladvakeisi!"
|
|
| |
Ent sellest hoolimada, vaiel vanamees iks noorele neiule pääle, et see "jaa" ütles ja teda omas kosilases vasta võtas. Asi läts viimate nii kirivas, et vaene tütarlats pool pagemise viisil keskmaste tarre ärä läts, ja säält suure hirmuga välja tulli, nink oma esa poole lippama nakas. - |
|
| |
|
|
| |
Vasta tahtmist nägi esa tütre tulekit niisugutsel olekil, millega ta välja näüdas, et kasuesaga enamb õiget järge ei ole. - Vihaga nakas ta omma tütard kärkmä ja tõrelema, kes haigelt sängu pääl olli, nink kibedaste ikma ja nuutskma nakas, armuta ja ahne esa ilm asjanda tõrelemise perast ja ütel halekult: |
|
| |
|
|
|
|
18 |
"Esakene, hellakene,
|
|
|
|
19 |
Tätäkene, tähekene,
|
|
|
|
20 |
Kuis ma iks kulla sinnä jäi,
|
|
|
|
21 |
Kabokene kulli küüdsi,
|
|
|
|
22 |
Tahtse kakku kulla kossakeisi
|
|
|
|
23 |
Vassi mu vaha ladvakeisi!"
|
|
| |
Siski jäi rahaahne esa vihatses oma tütre vasta. Ta and omale pojale käsu kätte, kasuesale sõnna viia, et tütar om ärä kodo pagenu. - Pea tulli poig kasuesaga tagasi, kes omma kasutütard kõigi pidi höölitsema ja meelütama nakas kodo tagasi tulla. Ent tütarlats pand henda väega haiges, nink kasuesa läts tühjalt tagasi, selle hää lootusega, et kasutütar kodo tule, kui ta terves saap. - |
|
| |
|
|
| |
Ent asjalugu läts kogoni tõistviisi. |
|
| |
|
|
| |
Ehk küll esa ja veli kõigipidi tütarlatse meelt murda võitiva, teda tagasi ajja nink rikkale mehele naises minnä - jäi siski nõrk ja noor neiu oma meele kindmusele truus, ja ütel julgelt omale esale: "Mu esa! kas tapa minno vai ärä, - ent tagasi ma ommete ei lää!" |
|
| |
|
|
| |
Selle pääle sai esa söa tulist viha täüs ja ütel omale pojale: "Mis mii temaga teeme? Mu söa ei kanna teda siia ka jätta. Paneme teda tühja vaadi sisse, ja laseme tema mere pääle. Ajagu tuul ja veegu veelaine teda kohe taht." Veli kitt ka seda nõvvo hääs, ja pand omalt poolt selle plaani veel manu, et "paneme tälle ilusa ehte ümbre, ja sääme kuldkrooni pääha. See võip tälle tulus tulla nink õnnes olla. Ehk viiva teda merelaine kohegi kaldale, ja sääl saap teda kuninga tütres ehk provvas peetus, nink ausal viisil maaha mattetus." |
|
| |
|
|
| |
Vasta tahtmist and esa viimate poja tahtmise ja nõule perrä, nink vaene noor tütarlats sai vägisi uhkelt rõivile pantus, nink kuldkrooniga vaadi sisse säetus, ja merele saadetus, tuule ja lainete hoolde. Ka säieva nema vaadile laja sivo mano, et see mere põhja es vaos. |
|
| |
|
|
| |
Tütarlats käve mitu päiva merelainete tõukamisel oma ümmariku korteriga. Viimäte sai vaadikene üle laja mere kuninga liina ala, kon kuningal paljo tsuklemise maiu olli. Sinna maiu vahele jäi vaadikene kinni. Kuningas olli parajalt tsuklemise pääl, ja nägi imeliku laiva merepäält tulevat ja sinnä kinni jäävät. Ta lask vaadi veerde tõmmada, vallale võtta, ja nägi et sääl väega illos noor naisterahvas seen olli, kuldkroon pään, ja siidirõiva sälän. Sedamaid kutsuti tohtri sinnä, kes imeliku löüdust üle kaie, ja täl veel elovaimu seen ütel olevat. - |
|
| |
|
|
| |
Hoolsa arstmise ja ravitsemise läbi saie tema pea terves, nink kuningas nakas teda armastama, ja võtt teda hendale provvas. Nüüd sai noore, õnnetuma tütarlatse elotorm vaigistadus, ja rõõmus nink helle päiväpaiste ilust ja valgust temä eloteed. Nüüd olli temast üts kuninga provva saanu, kelle maapäälne õnn tävvelik olli. Nüüd olli ta üts õnnelik kasutütar. |
|
| |
|
|
| |
Et tema esa rikas olli, sis olli tema üte suure söömaaja tennü, ütel oma sündimise päival, kohe tema paljo kõrgit võõrit nink ka kuningatki kuts. - Kuningas läts ka nimitedu ja kutsutu päiväl sinna, ent provva es lää üten. Sääl söödi, joodi, ja olti rõõmsa kõigipidi. Kõrraga tulli üts vaene naisterahva sant ka pidule, kellele ka süvva ja juvva anti. (Ent see olli kuninga provva, kes peran, oma pojakesega sinna olli lännü, ja teda lambakarjuse mano jätnu, nink esi, sandi rõiva üle tõmmanu, ja kuninga perra pidule lännü) Pääle söögi, joogi, sai sandikese söa rõõmsas, keel ladusas, ja ta nakas kõnelema: "Ausa kuningas, ja suure herrä! Lubake sada rubla raha sisse panda, et see, kes mino juttu võlsis ütlep, seda kaotas. Ma taha teile ütte imelikku sündmüst kõnelda." - Kuningas, nink kõik suure võõra panniva sada rubla raha sisse, ja sant nakas kõnelema: "Ütskõrd olli üts ahne mees, kes muialt es mõista raha saia, kui sest, et ta oma ainu tütre väega rikka mehele kasulatses and, et see läbi tema varandust hendale ja oma sugule võita." "Tuu om võls!" ütel neiu endine kasuesa, ja ta kaot oma sada rubla, nink pand tõise sada asemele. Sant kõneles edesi: Rikkal mehel kooli naine ärä, ja tema tahtse kasutütard vägivaldsel viisil hendale naises võtta, - ent see pagesi ärä, esä poole, kes nii armuta ja ahne olli, et ta omma tütard väekombel kurja kasuesa poole tagasi sunde. Tütar pand väega vasta, mink pääle esa väega vihatses sai, ja tütre vaadi sisse pand, kes merelainetega kuninga liina ala johtu (õnnahtu), kon kuningas teda hendale provvas võtt." Jälle ütel rikas kasu esa: "Tuu om võls!" Ent kuningas ütel: "Ei ole võls, tuu om õige küll." Rikas mees kaot jälle oma sada rubla. - Sant läts välja, nink tulli kõrra aja perast kuninglikun rõivin tagasi, poisikene käe kõrval, kellele kuningas vasta läts, nink rõõmsas sai, et tema provva ka pojaga perän pidule tulli. Sääl ütel kuninga provva, oma mehe kõrval saisten, uhke heluga, kõigile pidulisile: "Kaege, siin ma ole see jutustaja sant, kellega kõik see imelik elolugu om sündinü, mis ma teile tunni aja eest ole seletanu." |
|
| |
|
|
| |
Kõik jäivä õtsekui keeletumas. |
|
| |
|
|
| |
Nüüd sai kõik asi kuninga kuulden otsast otsani läbi kõneldus ja seletedüs, mink pääle kõige suuremb süüd rikka kasuesa pääle jäi. See pidi nüüd tuhat rubla trahvi masma. Ka esa pidi oma ahnuse ja kidsi meele perast, kuninga käest hääd traasitamist ja noomimist vasta võtma, et ta rahahimole oma latse om ärä ohverdanu. - Sõna lausmada, kui kunagi süüdlane, kullel ta vaikselt päält ja arvas henda veel õnnelikus, et ta ilma trahvita jäi, ja kogoni ilma teedmada kuninga naise-esas sai. |
|
| |
|
|
| |
Nii käve läbi tormi ja tuule, nink merelainete, õnnetuma kasutütre tee, hilkavale õnnele. - |
|
| |
|
|
|
| |
|