h10707460012
TartumaaVõnnu
Hannus, Jaan
1888

Metadata

COL: J. Hannus
ID: H I 7, 746 (12)
LOC: Võnnu khk., Kiidjärve v.
ZANR: uuem rahvalaul
TMP: 1888

    1  Sääl suures kaselaanes, kus lilled õitsevad.
(Perast viimast sõna tuleb veel esimest sõna kaks kord laulda ja viimast sõna kord korrata - ning nõnda kõik salmid.)
    3  Sääl elas veikses orus mul kena armuke.
    4  Kui läksin võeral' maale, siis ärdast nuttis ta.
    5  Ja ütles, tule jälle, sa vistist tagasi.
    6  Miks nutad, ütle mulle, mu kallis armuke!
    7  Miks oma söand sina, nii rängast kurvastad?
    8  Oh ära nuta ilma, ehk ma küll lahkun sust.
    9  Ei jää ma kauaks sinna, oh ära nuta sest!
    10  Ta vaatas minu pääle ja ütles haledast:
    11  Mo arvates ei näe me', enam tõine tõist.
    12  Nüid aasta perast seisan, ma uuest jälle siin.
    13  Oh häda mis ma leian, pruut hingab mulla sees!
    14  Ehk küll need lilled õitsvad, ja kaasik kahiseb,
    15  Mo silmad ärdast nutvad, ja süda valutab.
    16  Mis aitavad kõik lillid, mo lill on närtsinud.
    17  Mis võivad anda õied, mo õis on kadunud!

Laulu viis lk 745

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems