h10805890012
välismaa
Schmidt, Jüri
1895
| 1 | Ma kõnni kurva näoga mo armukese jälgi pääl, | |||
| 2 | Ja otsi nii kui roosikest oh konas tedä nätä saa, | |||
| 3 | Mo oma omma koolnu kiik, ja surma unde uinunu, | |||
| 4 | Ma taha lille tuvva ka ja istutada haudu pääl, | |||
| 5 | Kost egäüts võip kaeda kes möödä reisivä, | |||
| 6 | Et nüüd see käsk om lõpõtet ja täüdet avvuga, | |||
| 7 | Mo eloaig om rõõm ja lust siin oman saisusen. | |||
| 8 | Ta vei mo oma sängile kos või ma magada, | |||
| 9 | Oh maka nüid mo armuken oh maka kalliken, | |||
| 10 |
Arm sulatap mo südäme kui lumi päiväga, 1 (mino süda sulap sinnoga kui lumi lämmä päiväga,
|
|||
| 11 | Kuis näotumas jäie nüid see vaene pruudike, | |||
| 12 | Ma ole sino akna all ja mängi kandle päält, | |||
| 13 | Kui sa ei virgu nüid see pääl sis võit sa magada. | |||
|
1
(mino süda sulap sinnoga kui lumi lämmä päiväga, | ||||