Soldani sugukonna esivanemad elasivad ja mälestamata aeast saadik endise Lepiku koha peal, millele uuema maamõõtmise ajal 1869 "Kaseks" nimetadi, sest et seal väravas suur kask kasvis. - Räägitakse, et Rootsimaa valitsuse kirjadest veel Lepiku suguseltsi nimesid leida olla, ja selleaegsid perekondade vahet seletada võida, mis praeguse aja inimeste mälestuses enam ei ulata üles arutada. Nii palju kui ma oma tädi Mari kubja jutustustest, mis vähemalt nüüdsest ajast 1888 aastast umbes sada kakskümmend ehk kuni poolteistsada aastat tagasi arvata aimata annavad, kui ka just mitte selgest, siiski ometi arusaadavalt.
Lepiku peremees Jüri oli selle koha peal sündinud ja oma vanematelt vististe pääle Rootsi-Vene sõda, selle koha õiguse pärandanud. Tema vanematest ei ole aga teadagi, mis nende nimed olid, muud kui et nad ka Lepiku koha pidajad olid olnud. Jüri naene Anu olnud Virtsjärve külast Miku talust toodud. Ümber 40 aasta eest olla Virtsjärve mehed siit puid ja palka vedades, ehk vooridega läbi käies ikka ka vana sugulasi vaatama tulnud, aga ainult selle vabandusega, et tutvate juures sugu nina soojendada. - Lepiku Jüril oli 3 poega ja 2 tütart. Esimene poeg Hans, asus Soldani koha peale. Sel ajal olnud ka ühtlasi Lippi koht saadaval, aga et Soldanil suur koppel praeguste Luige ja Veski karjamaadel oli kusa jauti peris põline palgi mets kasvis ja rohkeste heinamaad oli siis pidanud Hans, kes siis alles noormees olnud Soldani kohta paremaks kui Lepi kohta ja võtnud selle talu mis sel aal suur kuue päeva koht olnud. - Endine Soldani koha peremees Sikka Jüri naese Mariga olla peale õnnetu tulekahju või tua põlemise vaeseks jäänud, pole jõudnud mõisaorjust ära teha, ja sellepärast saanuvad nad lahti. Soldani nimi olla aga sellest saanud, et Jüri oma koera Soljaga (vist Sultan) alati ja igalpool ühes käinud ja ükskord koguni mõisa tükkil koera hulga aega otsides hüidnud, ja sellest jäänudgi see nimi naga pilke- või sõimunimeks selle kohale, sest seni olnud ta Räime-Tõnu talu. -
Siku Jüri aegu olnud Soldani suur kopel Viljandi meeste käes nuuma peal sest ta ise pole jõudnud teda ära teha; mulgid tõmbanuvad mõni aasta kaksteistkümmend suurt kuhja heinu ülesse ja kui see talu Hansu kätte saanud, olnud seal väga palju kuhjalavasid. Hans oli vanas eas veel kopli palgimetsast küini üles teinud, mis praegustki veel Soldani heinaküiniks on ja 45 saadu heina enda sisse mahutab, ka üks suur kapsatõrs on praegu veel Soldanil mis ka vana Soldani Hansu töö olla, mida ta oma pulmaõlle kääritamiseks teinud. Tõrvekülast tulnud Tõnsu koha peale keegi Labja Mats, selle poeg Hans oli Otsa peremees ja Mihklist poeg jäi Tõnsu kohale, nende õde Mari sai Soldani Hansule naeseks. Kui ta pruudina va Pärtli tädile kosjaviina toonud, öölnud see nagu halatsedes või poolpilgates, oo kulla Marike, või nüid lähed seda koera nime kandma! -
Kindlaste ei teata seda mitte enam arvustada kui kaua vana isaisa Hans seda kohta pidas, aga et ta noorelt peremeheks sai, siis võib umbes ütelda, et ta 40-50 aastad vististe ikka peremees oli, kuni surm teda kalmuriiki kutsus. Pääle tema surma jäi koht ainsa pojale Aadule. Aga Hansul oli ka veel üks tütar nimega Mari, see saanud Utsali külasse Lipardi perenaeseks. - Otsa talu oli Soldani naabruses ja tuba seisis praeguses veski aias, tua otsas kasvand õunapuu, mis veel praegugi keset aeda näha on. Otsa Hansa poeg Jaan oli jälle pärast Tõnsu koha võtnud ja sinna ka surnud. Kõlla Jaan, Saare Mart, Kivistiku Mats ja va Rebane olid kõik Soldani Aadu ema poolt onupojad. Vanaisa Aadu võttis naeseks Nearme külast Märska Anne ja tema teine õde Mai sai Eesambusi külasse Altvälja Mardile. Märska koht on tänapäevani Neerme külas, aga ennem oli minu vanaema sündimise talu praeguse Laanesaare kõrtsi taga olnud ja sellepärast, et sinna karjamõis tehtud, kautud sealt talukohad ära ja antud siis minu vanaema vanematele Märska koht Noorme külas. Vanaisa Aadu oli napsivõtja mees ja purjutas õige tubliste, sest võib ju mõtleda, viinatoop maksis 8-10 kop. mida meestel siis viga juua odava hinnaga. Joobnult olnud ta ise hästi jutukas, pehme ja lahke, vahel sekka löönud ka ilusaid muredaid trallisid, nagu näituseks:
10
Sugu ütles mind surevada
11
Vennad vette upuvada
12
Õde kaevu kukuvada
13
Ära suuremad surevad
14
Mulda pannakse paremad
15
Ei sure minusugune
16
Kau ei kaljude alune
17
Lõpe ei leinalinnukene.
Ehk jälle:
19
Mere ääred künnetakse
20
Järve ääred raiutakse
21
Mis sinna peale tehtanessa
22
Linad peale tehtanessa,
23
Lina kasvis kui see linti
24
Kupar otsa kui see kulda
25
Kiudu selge kui see siidi.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.