| |
Õnnetu abielo.
|
|
|
2 |
Astke ette abikaasa,
|
|
|
3 |
Tulke manu, mehe' naase',
|
|
|
4 |
Kuulke kolgast kurjembat,
|
|
|
5 |
Tõõsest nulgast nurjembat:
|
|
|
6 |
Toomas oll' torre poisikene,
|
|
|
7 |
Mari matal mehekene,
|
|
|
8 |
Kos´e ta naista, võti naista,
|
|
|
9 |
Kos´e ta naista kodomaalta,
|
|
|
10 |
Tahtse naista talo maalta,
|
|
|
11 |
Kannu-us saia kodomaalta,
|
|
|
12 |
Tammu-us saia talomaalta,
|
|
|
13 |
Kos´e ta Riia rikka tütre,
|
|
|
14 |
Tartu taba kanitseja,
|
|
|
15 |
Võnnu võtinde pidäja,
|
|
|
16 |
Kos´e ta iks kolmes kuussa,
|
|
|
17 |
Säitsmes nädälissa,
|
|
|
18 |
Viibü ta iks viies suves,
|
|
|
19 |
Haardu kuvves hainangus. -
|
|
|
20 |
Toomal, torrel poisikesel
|
|
|
21 |
Sai naane naidetus,
|
|
|
22 |
Kabu kodo kannetus,
|
|
|
23 |
Elli naa suve ilosahe,
|
|
|
24 |
Aastaga armsahe,
|
|
|
25 |
Sai näil üskä üsalise,
|
|
|
26 |
Kässi pääle käsilise,
|
|
|
27 |
Toomas haard naista vihada
|
|
|
28 |
Põlga põlle pidajaidä.
|
|
|
29 |
Toomas torre poisikene,
|
|
|
30 |
Mari matal mehekene,
|
|
|
31 |
Sõidi ta iks söömissile
|
|
|
32 |
Joosi ta iks joomissele,
|
|
|
33 |
Muu iks aiva muuda juttu,
|
|
|
34 |
Muuda kõnõht kõneligi,
|
|
|
35 |
Toomas tõugas toda juttu:
|
|
|
36 |
Kes mul tapas kurja naase,
|
|
|
37 |
Kale kabu kaotasi.
|
|
|
38 |
Must mees oli muide seäh,
|
|
|
39 |
Tõrvaskand tõiste seäh,
|
|
|
40 |
Tuu küündü küsümähe,
|
|
|
41 |
Tuu nõssi nõudemahe:
|
|
|
42 |
Toomas torre poisikene,
|
|
|
43 |
Mari matal mehekene,
|
|
|
44 |
Mia annat tapijale,
|
|
|
45 |
Kua maale matijale?
|
|
|
46 |
Toomas lausi meelestani,
|
|
|
47 |
Pajat meele poolestani:
|
|
|
48 |
Anna ma taaldri tapijale,
|
|
|
49 |
Marga maale matijale.
|
|
|
50 |
Must miis lausi meelestani,
|
|
|
51 |
Pakan meele poolestani:
|
|
|
52 |
Toomas til´lo poisikene,
|
|
|
53 |
Mari matal mehekene,
|
|
|
54 |
Mine sa kodo söömiselt,
|
|
|
55 |
Joose kodo joomisselt,
|
|
|
56 |
Võta sa kirves käessa,
|
|
|
57 |
Kuvvas kurale olale,
|
|
|
58 |
Tikka kõivo kingu pääle,
|
|
|
59 |
Vaher nõrga nõdsu pääle,
|
|
|
60 |
Ala sa kaiba süvä havva,
|
|
|
61 |
Süvä havva, kale' kalmu,
|
|
|
62 |
Süld ütesa süvütä,
|
|
|
63 |
Kapla katesa laiuta,
|
|
|
64 |
Pane sa ora' otsepäidi,
|
|
|
65 |
Saksa väidse' sällupäidi,
|
|
|
66 |
Pääle pane pika piru',
|
|
|
67 |
Pääle pirdu lõigu langa',
|
|
|
68 |
Pääle veel pane kuldapüttü,
|
|
|
69 |
Kuldapüttü, vaskivaati,
|
|
|
70 |
Esi mine kodo, kodo ette,
|
|
|
71 |
Tare tammitse lävele,
|
|
|
72 |
Mine sa oihkih olile,
|
|
|
73 |
Pääd põtehna põhule,
|
|
|
74 |
Naka mahla tahtemahe,
|
|
|
75 |
Vahtravetta vaidelema,
|
|
|
76 |
Käse naista kõivo mäele
|
|
|
77 |
Kõomahla kandemaie,
|
|
|
78 |
Vahtravetta valamaie.
|
|
|
79 |
Toomas torre poisikene,
|
|
|
80 |
Mari matal mehekene,
|
|
|
81 |
Ärä ta sõidi söömisselt,
|
|
|
82 |
Ärä joosi joomisselt,
|
|
|
83 |
Läts ta kukateh kodoje,
|
|
|
84 |
Lüngäteh tammitse lävele,
|
|
|
85 |
Läts ta oihkih olile,
|
|
|
86 |
Päähaigeh põhule,
|
|
|
87 |
Nakas mahla tahtemahe,
|
|
|
88 |
Vahtravetta vaidelema.
|
|
|
89 |
Esi lausi meelestani,
|
|
|
90 |
Pajat meele poolestani:
|
|
|
91 |
Naasekene, ninnikene,
|
|
|
92 |
Kallikene, kabokene,
|
|
|
93 |
Mine tuu mäelt mahla mulle,
|
|
|
94 |
Madalalt vahtra magehet.
|
|
|
95 |
Naane lausi meelestani:
|
|
|
96 |
Toomas tuttu mehekene,
|
|
|
97 |
Kallis kaala-arvuline,
|
|
|
98 |
Taar om meil tareh vastsene,
|
|
|
99 |
Mõdu külmäh kelderih,
|
|
|
100 |
Agu sa tahat vastast taari,
|
|
|
101 |
Mõtu, külmäst kelderist.
|
|
|
102 |
Toomas ütel torehehe,
|
|
|
103 |
Toomas käsk kärehehe:
|
|
|
104 |
Ega ma taha-ai vastast taari,
|
|
|
105 |
Mõtu külmäst kelderist,
|
|
|
106 |
Mine sa mahla mäele,
|
|
|
107 |
Alla vahtra magehele.
|
|
|
108 |
Naasekeista, noorekeista,
|
|
|
109 |
Miä täl tetä, kohe minnä,
|
|
|
110 |
Ärä ta aste aida manu,
|
|
|
111 |
Kirstu kirivä külele,
|
|
|
112 |
Valge vaka varjole,
|
|
|
113 |
Kuuld ta ehte ikevat,
|
|
|
114 |
Löüse lehe leinävät,
|
|
|
115 |
Puute pää puhkevat.
|
|
|
116 |
Naane küündu küsümä
|
|
|
117 |
Naane nõssi nõudema:
|
|
|
118 |
Midas iket, ehtekese,
|
|
|
119 |
Midas leinat, lehekese,
|
|
|
120 |
Mida puhut puute pääkese?
|
|
|
121 |
Ehte ikkeh helisigi,
|
|
|
122 |
Lehe liikuh libisi,
|
|
|
123 |
Puute pää' pajateli:
|
|
|
124 |
Naasekene, nõrgakene,
|
|
|
125 |
Kullakene, kallikene,
|
|
|
126 |
Hõrna suuda, hellakene,
|
|
|
127 |
Kui sa lääte mahla mäele,
|
|
|
128 |
Alla vahtra magehele,
|
|
|
129 |
Sääl sa naane tapetade,
|
|
|
130 |
Tapetade, hukatade.
|
|
|
131 |
Naane sis ikula kõneles,
|
|
|
132 |
Pisarila pajateles:
|
|
|
133 |
Jää-äi mul sälgäsäädijat,
|
|
|
134 |
Jää-äi päälepandijat,
|
|
|
135 |
Jääs mul katsi kanaset
|
|
|
136 |
Maale, meelimaräkese.
|
|
|
137 |
Naane lasi lauda manu,
|
|
|
138 |
Iih ol´l sääl ülä imä,
|
|
|
139 |
Oli kaasa kasvataja.
|
|
|
140 |
Opas ta üla imäle
|
|
|
141 |
Kõnel kasa kasvatajale:
|
|
|
142 |
Hoitke ti mu ul´le latsi,
|
|
|
143 |
Targastage taade jääjit,
|
|
|
144 |
Ma lää mahla mäele,
|
|
|
145 |
Alla vahtra magehele,
|
|
|
146 |
Sääl mo tuvi tapetas,
|
|
|
147 |
Vaga hani hukatas,
|
|
|
148 |
Ülä imä lausi meelestani,
|
|
|
149 |
Pajat meele poolestani:
|
|
|
150 |
Mine iks minnij meeleline,
|
|
|
151 |
Kallu poja kasakene,
|
|
|
152 |
Saava su ulli hoietus,
|
|
|
153 |
Kanasegi kaidsetus,
|
|
|
154 |
Kaidsetus, kaetus.
|
|
|
155 |
Kuis naa ulli hoietas,
|
|
|
156 |
Kanasegi kaidsetas?
|
|
|
157 |
Pehme saa näil ase pingi ala,
|
|
|
158 |
Lämmi ase läve ala,
|
|
|
159 |
Leevakoore korjatase,
|
|
|
160 |
Vadsaveere visatase,
|
|
|
161 |
Nii saava su ulli hoietus
|
|
|
162 |
Kanaseki kaetus.
|
|
|
163 |
Naane tandse talli mano,
|
|
|
164 |
Hobeside huune mano,
|
|
|
165 |
Iih sääl olli üla esä,
|
|
|
166 |
Uma kaasa kasvataja,
|
|
|
167 |
Naane lausi meelestani,
|
|
|
168 |
Pajat silma pisarila:
|
|
|
169 |
Kuule, tätä taiuline,
|
|
|
170 |
Kuule kaasa kasvataja,
|
|
|
171 |
Ma lää mahla mäele,
|
|
|
172 |
Alla vahtera magehele,
|
|
|
173 |
Hoitke iks mu ul´le latsi,
|
|
|
174 |
Kaege katsi kanasta,
|
|
|
175 |
Üla esä lausi meelestani,
|
|
|
176 |
Pajat meele poolestani:
|
|
|
177 |
Mine iks mine minijäni,
|
|
|
178 |
Käänä käü käskijalga,
|
|
|
179 |
Küll sul ulli hoietase,
|
|
|
180 |
Küll kanase kaidsetase,
|
|
|
181 |
Nii sul ulli hoietase,
|
|
|
182 |
Kanaseki kaidsetase,
|
|
|
183 |
Leevakoore korjatase,
|
|
|
184 |
Vadsaveere visatase,
|
|
|
185 |
Lihaluu saa liha iist,
|
|
|
186 |
Kalapää kala iist,
|
|
|
187 |
Võiuliim võiu iist;
|
|
|
188 |
Pehme ase saa näil pingi ala,
|
|
|
189 |
Lämmi ase läve ala,
|
|
|
190 |
Küüdse saava näil küle ala,
|
|
|
191 |
Pässä saava pää ala,
|
|
|
192 |
Katva kinni kate sõrmega.
|
|
|
193 |
Naasekeista, noorekeista,
|
|
|
194 |
Mia tetä, kohe minnä,
|
|
|
195 |
Minnä iks mahla mäele,
|
|
|
196 |
Alla vahtera magehele,
|
|
|
197 |
Võt´t ta pangi' olale,
|
|
|
198 |
Kannipuu kaalale,
|
|
|
199 |
Hõigas veel kodo kanassile,
|
|
|
200 |
Kate meelimaräle,
|
|
|
201 |
Opas ta iks ummi latsi,
|
|
|
202 |
Maräkeisi manitseli:
|
|
|
203 |
Kuulke ti katsi mu kanasta,
|
|
|
204 |
Katsi meelimaräkeista,
|
|
|
205 |
Tulke ti üles tündsimäda,
|
|
|
206 |
Astke üles ajamada,
|
|
|
207 |
Mõske suu sundimada
|
|
|
208 |
Känke jala' käskimäda,
|
|
|
209 |
Võtku-ei leiba andemada,
|
|
|
210 |
Sis teid hüäs peetäs
|
|
|
211 |
Armas, kallis arvatas,
|
|
|
212 |
Minnä mul mahla mäele,
|
|
|
213 |
Alla vahtera magehele.
|
|
|
214 |
Lätsi no'ks lätsi naisekene,
|
|
|
215 |
Kaldu, kaldu kabukene,
|
|
|
216 |
Küdü künd mäe külel,
|
|
|
217 |
Nado kaits karja kaldeh,
|
|
|
218 |
Naane lausi meelestani,
|
|
|
219 |
Pisarilla pajateles:
|
|
|
220 |
Kuule sa küdü kündemäst,
|
|
|
221 |
Nado, karja kaidsemast:
|
|
|
222 |
Hoitke ti mu ul´le latsi,
|
|
|
223 |
Kaege katsi kanasta,
|
|
|
224 |
Küdü keeli kündemästa,
|
|
|
225 |
Nado karja kaidsemasta:
|
|
|
226 |
Ärä sa viirgu velenaane,
|
|
|
227 |
Mingu-ui meelimaräkene,
|
|
|
228 |
Mingu-ui sa iks mahla mäele,
|
|
|
229 |
Alla vahtera magehele,
|
|
|
230 |
Soe sinnä summe sõidi,
|
|
|
231 |
Kahru katsilde kõrvusi,
|
|
|
232 |
Vaaluh läts sinnä varessit,
|
|
|
233 |
Kats hulka kaarenit.
|
|
|
234 |
Naasekeista, noorekeista,
|
|
|
235 |
Meeli täl mõtel mõtusile,
|
|
|
236 |
Süä jahvat jänesile,
|
|
|
237 |
Sinnä mul minnä, kohe saadeti,
|
|
|
238 |
Kävvü, kohe kästi.
|
|
| |
pag. 238
|
|
|
240 |
Läts ta iks mahla mäele
|
|
|
241 |
Alla vahtera magehele,
|
|
|
242 |
Läts ta kõo kõrvale,
|
|
|
243 |
Nakas mahla maidsemahe,
|
|
|
244 |
Vahtravetta valamaie,
|
|
|
245 |
Kuuld ta suuhna sobahuse,
|
|
|
246 |
Pilliruuhna robahuse,
|
|
|
247 |
Meel täl mõtel mõtusile
|
|
|
248 |
Süä jauh jänessile,
|
|
|
249 |
Esi heitü ilvessihe,
|
|
|
250 |
Manu tul´l täll' musta meessi,
|
|
|
251 |
Musta meessi, hahka särki,
|
|
|
252 |
Kirves ol´l mürgüne käessa,
|
|
|
253 |
Kuvvas kuusine olala,
|
|
|
254 |
Kirves mürgüne mürisi,
|
|
|
255 |
Kuvvas kuusine kurisi:
|
|
|
256 |
Mis om sul surma suuremba,
|
|
|
257 |
Kua haava halusamba,
|
|
|
258 |
Kua raig rasehemba?
|
|
|
259 |
Naane sis ikula kõneles,
|
|
|
260 |
Pisarilla pajateles:
|
|
|
261 |
Mürgü- om -surma suuremba,
|
|
|
262 |
Ravvahalu rasehemba,
|
|
|
263 |
Must miis lausi meelestani,
|
|
|
264 |
Pakan poissi poolestani,
|
|
|
265 |
Tõrvaskandu tõemeeli:
|
|
|
266 |
Naasekene, noorekene,
|
|
|
267 |
Mehe kalgi kaasakene,
|
|
|
268 |
Pane sa pää paku pääle,
|
|
|
269 |
Hius hella hirre pääle,
|
|
|
270 |
Kaal kannu juure pääle.
|
|
|
271 |
Sinisiivo tsirgukene,
|
|
|
272 |
Vahajalga varbelane
|
|
|
273 |
Lennas lepa ossa pääle,
|
|
|
274 |
Lennas kõo kõrvale,
|
|
|
275 |
Tulli ta iks toole tunnile,
|
|
|
276 |
Aste toole aole,
|
|
|
277 |
Kui naista tapetigi,
|
|
|
278 |
Vaka verda vaivatigi,
|
|
|
279 |
Pajat sis naane paku päälta,
|
|
|
280 |
Heidi sõna hirre päälta,
|
|
|
281 |
Lausi ta leinasta meelesta,
|
|
|
282 |
Koste kurvasta söämest:
|
|
|
283 |
Sini- sa -siivo tsirgukene,
|
|
|
284 |
Vahajalga varbelane,
|
|
|
285 |
Veege sõna mu velüle,
|
|
|
286 |
Andke sõna mu armile,
|
|
|
287 |
Kantke tiidmist mu kallile,
|
|
|
288 |
Et ma tuvi tapetaki,
|
|
|
289 |
Vaga hani hukataki,
|
|
|
290 |
Ilma süüta surmataki.
|
|
|
291 |
Sinisiivo tsirgukene,
|
|
|
292 |
Vahajalga varbelane,
|
|
|
293 |
Vei teedä velüle,
|
|
|
294 |
An´d sõna armile,
|
|
|
295 |
Kan´d teedä kallile,
|
|
|
296 |
Ol´l täl velju viiekese,
|
|
|
297 |
Kotoh velju kuvvekese,
|
|
|
298 |
Tulli naa toole tunnile,
|
|
|
299 |
Aste toole aole,
|
|
|
300 |
Kui läts manta musta meessi,
|
|
|
301 |
Paes manta pakan poissi,
|
|
|
302 |
Hahk särk ärä häädü,
|
|
|
303 |
Kõik kolm mõtsa valanu,
|
|
|
304 |
Naase velju viiekese,
|
|
|
305 |
Kodo velju kuvvekese,
|
|
|
306 |
Tulli naa sis Tooma kodo,
|
|
|
307 |
Viirdu Tooma velitsile,
|
|
|
308 |
Kui naa tema kätte saie,
|
|
|
309 |
Teie tule kesa pääle
|
|
|
310 |
Valu vana maa pääle,
|
|
|
311 |
Kinni köüdi Tooma tuharist,
|
|
|
312 |
Sõsare kaasa seereluist,
|
|
|
313 |
Veie tedä tulile,
|
|
|
314 |
Paha poisi palavahe
|
|
|
315 |
Kurä mehe küdsämähe;
|
|
|
316 |
Ravva naa tsaie varbihe,
|
|
|
317 |
Katsi kässi panni kammitsahe,
|
|
|
318 |
Viisi sõrmi vinnussihe,
|
|
|
319 |
Kuusi sõrmi koolussehe,
|
|
| |
pag. 239
|
|
|
321 |
Kokko kutsi kolga kosilase,
|
|
|
322 |
Kokko nulga nooremehe,
|
|
|
323 |
Toomas näil tulilta kõneli,
|
|
|
324 |
Palavalta pajateli:
|
|
|
325 |
Kuulke ti kolga kosilase,
|
|
|
326 |
Kuulke nulga nooremehe,
|
|
|
327 |
Teku-ui ti võõralegi nii,
|
|
|
328 |
Olgu-ui umale nii,
|
|
|
329 |
Kui tei mina tike meessi,
|
|
|
330 |
Vaa hinge lasi vaivada,
|
|
|
331 |
Kalli kaasa kooleta,
|
|
|
332 |
Ilma süüta surmata,
|
|
|
333 |
Tei ma kõik umal ullil pääl,
|
|
|
334 |
Rumalilda mõtehil,
|
|
|
335 |
Lasi ma hani hukata,
|
|
|
336 |
Puhta palge piinata,
|
|
|
337 |
Hää süäme häöta,
|
|
|
338 |
Ol´l täl õigus elada,
|
|
|
339 |
Mul koiral kooleda,
|
|
|
340 |
Võtke mu elost õpetust,
|
|
|
341 |
Naase surmast seletüst.
|
|
|
342 |
Saa ma elost surma saama,
|
|
|
343 |
Paha palka palavalta,
|
|
|
344 |
Olli ma rummal poisikene,
|
|
|
345 |
Kos´e ma kaasa kuvves kuussa,
|
|
|
346 |
Säitsmessa nädälissa,
|
|
|
347 |
Haari ma naista vihada,
|
|
|
348 |
Põlga põllepidajada,
|
|
|
349 |
Sünnü-üs ma ütte söömägi,
|
|
|
350 |
Mahu-us ütte magamagi,
|
|
|
351 |
Vaihele tulli vana näks,
|
|
|
352 |
Keskele vanakuri, -
|
|
|
353 |
Oh ti kolga kosilase,
|
|
|
354 |
Oh nulga nooremehe,
|
|
|
355 |
Võtke ti iks naane umas iäs,
|
|
|
356 |
Kabu umas kasupõlves,
|
|
|
357 |
Eläge iga ilosahe,
|
|
|
358 |
Kasupõlv kaunihe.
|
|
|
| |
|