| |
Toomas torre poisikene.
|
|
|
2 |
Toomas iks torre poisikene,
|
|
|
3 |
Mari matal mehekene,
|
|
|
4 |
Kos´e t´a iks naista võti naista,
|
|
|
5 |
Kos´e t´a iks naista kodomailta,
|
|
|
6 |
Tahtse saia talo mailta;
|
|
|
7 |
Saa-es kostki kodomailta,
|
|
|
8 |
Tammas saada talomailta,
|
|
|
9 |
Kos´e t´a iks Riia rikka tütre,
|
|
|
10 |
Tartu taba kantitsaija,
|
|
|
11 |
Võnnu võtinde pidäjä,
|
|
|
12 |
Kos´e t´a iks kolmessa kuussa,
|
|
|
13 |
Säitsemessä nädälissä,
|
|
|
14 |
Viibü iks t´a viiessä suvessa,
|
|
|
15 |
Haardu kuvves hainakus;
|
|
|
16 |
Saie naane võõdetus,
|
|
|
17 |
Kabu kodo kannetus,
|
|
|
18 |
Sis elli n´a suve ilosahe,
|
|
|
19 |
Ja aestaga armsahe,
|
|
|
20 |
Sis saie näil üskä üsähtse,
|
|
|
21 |
Kässi pääle käsilitse,
|
|
|
22 |
A Toomas haari naista vihada,
|
|
|
23 |
Põlga põllepidäjäd,
|
|
|
24 |
Toomas iks torre poisikene,
|
|
|
25 |
Mari matal mehekene,
|
|
|
26 |
Ärä t´a iks sõidi söömisselle,
|
|
|
27 |
Ärä joosi joomisselle,
|
|
|
28 |
Muu iks aie muuda juttu,
|
|
|
29 |
Muuda kõnehta kõneli,
|
|
|
30 |
Toomas iks tõugas toda juttu:
|
|
|
31 |
"Keä mul iks tapasi kur´a naase,
|
|
|
32 |
Kale kabu kaotasi.
|
|
|
33 |
Must´a iks olli meesi muide seäh,
|
|
|
34 |
Tõrvaskandu tõiste seäh,
|
|
|
35 |
Keä küündü ar küsüma,
|
|
|
36 |
Keä hendä nõsti nõudenema:
|
|
|
37 |
"Toomas torre poisikene,
|
|
|
38 |
Mari matal mehekene,
|
|
|
39 |
Miä sa annat tapijalle,
|
|
|
40 |
Kua maale matijalle?
|
|
|
41 |
Toomas lausi meelestani,
|
|
|
42 |
Lausi tävvesta meelesta:
|
|
|
43 |
"Anna iks ma taadri tapijalle,
|
|
|
44 |
Marga maale matijalle.
|
|
|
45 |
Must´a iks lausi mehi meeste seäh,
|
|
|
46 |
Pakan poissi poolestani:
|
|
|
47 |
"Toomas iks väiku poisikene,
|
|
|
48 |
Mari matal mehekene,
|
|
|
49 |
Mine iks sa kodo söömisselt,
|
|
|
50 |
Joose kodo joomisselt,
|
|
|
51 |
Võta sa iks kirvessa käele,
|
|
|
52 |
Kuvvas kurale olale,
|
|
|
53 |
Tikka iks kõivu mäele,
|
|
|
54 |
Vaher nõrga nõdsu pääle,
|
|
|
55 |
Ala iks kaiba sa süvä havva,
|
|
|
56 |
Süvä havva kale kalmu,
|
|
|
57 |
Süldä ütesä iks süvvüte,
|
|
|
58 |
Kapla katesa laiute;
|
|
|
59 |
Sis pane iks sa ora otsepäidi,
|
|
|
60 |
Saksa väitse sällüpäidi,
|
|
|
61 |
Pääle iks sa pane pika pirro,
|
|
|
62 |
Pääle lahu loiu langa,
|
|
| |
pag. 502
|
|
|
64 |
Pääle sa iks pane kuldapütü,
|
|
|
65 |
Kuldapütü vaskivaadi;
|
|
|
66 |
Esi sa iks mine kodo kodo ette,
|
|
|
67 |
Tare tammitse lävele,
|
|
|
68 |
Mine iks sa oihkihna olile,
|
|
|
69 |
Päädä põtehna pähütselle,
|
|
|
70 |
Sis naka sa iks mahlu tahtemaie,
|
|
|
71 |
Vahtravett´a vaidelema,
|
|
|
72 |
Käse sa iks naista mahlule,
|
|
|
73 |
Vahtravett´a valamaie.
|
|
|
74 |
Toomas torre poisikene,
|
|
|
75 |
Ärä t´a iks sõidi söömiselt,
|
|
|
76 |
Ärä joosi joomiselt,
|
|
|
77 |
Läts t´a kukateh kodohe,
|
|
|
78 |
Tõngateh tammitse lävele,
|
|
|
79 |
Lätsi oihkihna ollile,
|
|
|
80 |
Pää haigeh pähütselle,
|
|
|
81 |
Nakas mahlu tahtemaie,
|
|
|
82 |
Vahtravettä vaidelema,
|
|
|
83 |
Esi lausi meelestani:
|
|
|
84 |
Naasekõne kallikõne,
|
|
|
85 |
Mine tuu mäelt mahlu mulle,
|
|
|
86 |
Alast vahtra magehet.
|
|
|
87 |
Naane lausi meelestani:
|
|
|
88 |
Toomas sa mu tutu mehekene,
|
|
|
89 |
Taari om meil iks vastane tareh,
|
|
|
90 |
Mõdu külmäh keldereh,
|
|
|
91 |
Agu sa tahat vastast taari,
|
|
|
92 |
Mõtu külmäst kelderest;
|
|
|
93 |
Toomas ütel torehehe,
|
|
|
94 |
Toomas käsi kärehehe,
|
|
|
95 |
Ega ma iks taha-ei vastast taari,
|
|
|
96 |
Mõtu külmäst kelderest,
|
|
|
97 |
Mine sa iks mahlule mäele,
|
|
|
98 |
Alla vahtera magehelle,
|
|
|
99 |
Naasekesta iks noorekesta,
|
|
|
100 |
Miä iks täl tetä kohes minnä,
|
|
|
101 |
Ärä tä iks aste aida mano,
|
|
|
102 |
Kirstu läts t´a iks kirivä külele,
|
|
|
103 |
Vaka valgella varole,
|
|
|
104 |
Löüse iks sääl lehe ikevad,
|
|
|
105 |
Puude päädä puhkevad,
|
|
|
106 |
Naane küündü küsümä,
|
|
|
107 |
Naane nõssi nõudema:
|
|
|
108 |
"Midäs sa iket lehekene,
|
|
|
109 |
Puhut puude päädekene,
|
|
|
110 |
Lehe liigut luguhest,
|
|
|
111 |
Puude päädä paajatelli:
|
|
|
112 |
Naasekene kallikene,
|
|
|
113 |
Hõrna suuda hellakene,
|
|
|
114 |
Kui läät sa mahlule mäele,
|
|
|
115 |
Alla vahtera magehelle,
|
|
|
116 |
Sääl iks sa naane tapetad,
|
|
|
117 |
Tapetade hukatade,
|
|
|
118 |
Naane lausi meelestani,
|
|
|
119 |
Jää-ei mul sälgäsäädijäd,
|
|
|
120 |
Jää-ei päälepandijad,
|
|
|
121 |
Jääs iks mul katsi kanasta,
|
|
|
122 |
Jäässe meeli- maale -mar´akõse,
|
|
|
123 |
Naane lasi lauda mano,
|
|
|
124 |
Eeh olli sääl iks ül´a ime,
|
|
|
125 |
Oli kaasa kasvataija,
|
|
|
126 |
Opas t´a ül´a imele,
|
|
|
127 |
Juhat kaasa kasvataijal:
|
|
|
128 |
Hoitke ti mino ulli latse,
|
|
|
129 |
Tarkastage mu taade jääjä,
|
|
| |
pag. 503
|
|
|
131 |
Ma lää iks mahlule mäele,
|
|
|
132 |
Alla vahtra magehelle,
|
|
|
133 |
Sääl iks minno tapetase,
|
|
|
134 |
Vaga verdä hukatedäs,
|
|
|
135 |
Ül´a ime lausi meelestani:
|
|
|
136 |
Mine iks sa minnij meelestani,
|
|
|
137 |
Kallu kana kanaseni,
|
|
|
138 |
Saava sul iks ulli hoietus,
|
|
|
139 |
Saava kanase kaetus,
|
|
|
140 |
Pehme saa iks neil ase pingi all,
|
|
|
141 |
Lämmi ase läve all.
|
|
|
142 |
Leeväkoore kor´atase,
|
|
|
143 |
Vadsaveere visatasse,
|
|
|
144 |
Nii saava sul ulli hoietus,
|
|
|
145 |
Saava nii kanase kaetus.
|
|
|
146 |
Naasekene tandse talli mano,
|
|
|
147 |
Eeh iks olli ül´a ese,
|
|
|
148 |
Olli kaasa kasvataija,
|
|
|
149 |
Opas t´a ül´a esele:
|
|
|
150 |
"Kuule tätä taiuline,
|
|
|
151 |
Kuule kaasa kasvataija,
|
|
|
152 |
Lää ma iks mahlule mäele,
|
|
|
153 |
Alla vahtera magehelle,
|
|
|
154 |
Hoitke iks mino ulli latse,
|
|
|
155 |
Kaege katsilde kanasta.
|
|
|
156 |
Ül´a ese lausi meelestani:
|
|
|
157 |
"Mine iks mine minijäni
|
|
|
158 |
Käänä käü käskijalga,
|
|
|
159 |
Saava sul iks ulli hoietus,
|
|
|
160 |
Saava kanase kaetus;
|
|
|
161 |
Nii sul ulli hoietase,
|
|
|
162 |
Nii sul kanase kaetase,
|
|
|
163 |
Leeväkoore kor´atase,
|
|
|
164 |
Vadsaveere visatase,
|
|
|
165 |
Lihaluu saa iks liha iist,
|
|
|
166 |
Kalapää kala iist;
|
|
|
167 |
Pehme ase saa neil pingi all,
|
|
|
168 |
Lämmi ase läve all.
|
|
|
169 |
Naasekesta noorekesta,
|
|
|
170 |
Midäs tetä kohes minnä,
|
|
|
171 |
Minnä iks täl mahlule mäele,
|
|
|
172 |
Alla vahtra magehelle;
|
|
|
173 |
Võti t´a iks pangi olale,
|
|
|
174 |
Kannipuuda kaalale,
|
|
|
175 |
Hõigas t´a iks katte kanasta,
|
|
|
176 |
Katte meelimar´akõista,
|
|
|
177 |
Sis opas ta umile latsile:
|
|
|
178 |
Kuulke ti iks katsi mu kanasta,
|
|
|
179 |
Katsi mõistu meelimaräkesta,
|
|
|
180 |
Tulke ti iks üles aemata,
|
|
|
181 |
Mõske suu sundimata,
|
|
|
182 |
Känge iks ti jala käskemätä,
|
|
|
183 |
Võtku-ei leibä andemata,
|
|
|
184 |
Sis teid iks hüäs peetäse,
|
|
|
185 |
Armas kallis arvatasse;
|
|
|
186 |
Minnä um iks mul mahlule mäele,
|
|
|
187 |
Alla vahtera magehelle.
|
|
|
188 |
Lätsi iks no lätsi noorekene,
|
|
|
189 |
Kaldu iks kaldu kabukene,
|
|
|
190 |
Küdu iks künni sääl mäe külehn,
|
|
|
191 |
Nado kaitsi karja kaldeh;
|
|
|
192 |
Naane lausi ar meelestani:
|
|
|
193 |
Kuule sa küdü kündemäst,
|
|
|
194 |
Nado karja kaitsemast,
|
|
|
195 |
Hoitke iks mino ulli latse,
|
|
|
196 |
Kaege katsilde kanasta;
|
|
| |
pag. 504
|
|
|
198 |
Küdü keeli kündemäst,
|
|
|
199 |
Nado karja kaitsemast:
|
|
|
200 |
Ärä ei sa veergu vele naane,
|
|
|
201 |
Mingu-ei meelimar´akõne,
|
|
|
202 |
Sinnä iks soe summe lätsi,
|
|
|
203 |
Kahru katsilde kõrvuisi,
|
|
|
204 |
Sinnä lätsi iks vaaluh varesid,
|
|
|
205 |
Kats hulka kaarnit,
|
|
|
206 |
Naasekesta noorekesta,
|
|
|
207 |
Meeli täl iks mõtel mõtusehe,
|
|
|
208 |
Süä jahvat jänesehe;
|
|
|
209 |
Minnä iks mul minnä miä tetä,
|
|
|
210 |
Kävvükinä kohe kästi,
|
|
|
211 |
Ar lätsi t´a iks kõo kõrvale,
|
|
|
212 |
Nakas mahlu maitsema,
|
|
|
213 |
Vahtravett´a valamaie,
|
|
|
214 |
Sis kuuli t´a iks suuna sobina,
|
|
|
215 |
Pilliruuna robina,
|
|
|
216 |
Meeli täl ar mõtel mõtusehe,
|
|
|
217 |
Süä jahvat jänesehe,
|
|
|
218 |
Esi ta no heitü ilveseh;
|
|
|
219 |
Mano iks tulli musta meesi,
|
|
|
220 |
Musta iks meesi, ahka särki,
|
|
|
221 |
Kirves olli täl mürgüne käeh,
|
|
|
222 |
Kuvvas kuusine ola pääl,
|
|
|
223 |
Kirves iks mürgüne mürisi,
|
|
|
224 |
Kuvvas kuusine kurisi:
|
|
|
225 |
"Miä om iks sull' surma suuremba,
|
|
|
226 |
Kua haava halusamba,
|
|
|
227 |
Kua raig rasehemb,
|
|
|
228 |
Naane lausi iks meeletani,
|
|
|
229 |
Ütel oihkõhna otsani:
|
|
|
230 |
Mürgü iks om surma suuremba,
|
|
|
231 |
Ravva halu halusamb,
|
|
|
232 |
Musta lausi iks meesi meeletani,
|
|
|
233 |
Pakan poissi poolestani,
|
|
|
234 |
Tõrvaskandu tõemeeli:
|
|
|
235 |
Naasekene noorekene,
|
|
|
236 |
Mehe kalgi kabukene,
|
|
|
237 |
Pane sa iks pää paku pääle,
|
|
|
238 |
Hius hellä hirre pääle,
|
|
|
239 |
Kaala kannu juure pääle,
|
|
|
240 |
Sini-iks-siivo tsirgukene,
|
|
|
241 |
Vahajalga varbulane,
|
|
|
242 |
Linnas iks lepä ossa pääle,
|
|
|
243 |
Sinnä kõo kõrvale,
|
|
|
244 |
Tulli t´a iks tuule tunnile,
|
|
|
245 |
Aste toole aole,
|
|
|
246 |
Kui naista tappa taheti,
|
|
|
247 |
Vaka verdä vaivada,
|
|
|
248 |
Sis paajat naane paku päält,
|
|
|
249 |
Hiidi sõna hirre päält,
|
|
|
250 |
Nii lausi t´a leinästä meelesta,
|
|
|
251 |
Kosti kurvasta süämest:
|
|
|
252 |
Sini- iks sa -siivo tsirgukene,
|
|
|
253 |
Vahajalgu varbulane,
|
|
|
254 |
Veege iks sõna mu velüle,
|
|
|
255 |
Andke sõna armille,
|
|
|
256 |
Et ma iks naase tapetagi,
|
|
|
257 |
Vaka verda vaivatagi,
|
|
|
258 |
Ilma süütä surmatas,
|
|
|
259 |
Sini-iks-siivo tsirgukene,
|
|
|
260 |
Vahajalgu varbulane,
|
|
|
261 |
Veie iks sõna ar tävvelise,
|
|
|
262 |
Anni sõna armille,
|
|
|
263 |
Naase sis veljü viiekese,
|
|
|
264 |
Kotost veljü kuvvekese,
|
|
| |
pag. 505
|
|
|
266 |
Tulli n´a tuule tunnile,
|
|
|
267 |
Aste tuule ajole,
|
|
|
268 |
Kui manta olli lännü musta meestä,
|
|
|
269 |
Pakan poissi paenu,
|
|
|
270 |
Ahk-särk ärä karanu,
|
|
|
271 |
Kõik kolm mõtsa valanu,
|
|
|
272 |
Naase iks veljü viiekeste,
|
|
|
273 |
Kodo veljü kuvvekeste
|
|
|
274 |
Tulli n´a iks Tuuma kodo,
|
|
|
275 |
Veerdü Tuuma velitsile,
|
|
|
276 |
Kohn n´a tedä kätte saie,
|
|
|
277 |
Teie tule kesäle,
|
|
|
278 |
Valu vana maa pääle,
|
|
|
279 |
Sis köüdi n´a Tuuma tuharist,
|
|
|
280 |
Sõsar' kaasa seereluist,
|
|
|
281 |
Veie iks tedä tulile,
|
|
|
282 |
Pahepooli palavahe,
|
|
|
283 |
Ravva tsaie n´a iks jalgu, varba ninna,
|
|
|
284 |
Katsi panni täl käe kammitsahe,
|
|
|
285 |
Viisi sõrmi vinnüsehe,
|
|
|
286 |
Kuusi sõrmi koolusihe,
|
|
|
287 |
Kokko kutsi iks nulga nooremehe,
|
|
|
288 |
Kokko kolga kosilase,
|
|
|
289 |
Toomas sis tulilde kõneli,
|
|
|
290 |
Palavahe sõnnu paajatelli:
|
|
|
291 |
"Kuulke ti iks nulga nooremehe,
|
|
|
292 |
Kuulke kolga kosilase,
|
|
|
293 |
Teku-ei ti võõragi nii
|
|
|
294 |
Ja uma nii olgu-ui
|
|
|
295 |
Kui tei mina poisikene,
|
|
|
296 |
Vaga henge vaimukene,
|
|
|
297 |
Uma teie ma iks ullile päädä,
|
|
|
298 |
Rumalilla mõtehille,
|
|
|
299 |
Et ma süütä surmata lasi,
|
|
|
300 |
Vaga vaimu vaivada,
|
|
|
301 |
Puhta palge piinada,
|
|
|
302 |
Hüä süäme hukata,
|
|
|
303 |
Täl olli iks õigus elädä,
|
|
|
304 |
Minol kurjast kooleda,
|
|
|
305 |
Võtke mu elost opetust,
|
|
|
306 |
Naase surmast seletust,
|
|
|
307 |
Ma saa elost surma surma,
|
|
|
308 |
Naane surmast elo krooni.
|
|
|
309 |
Võtke ti iks naane umas eäs,
|
|
|
310 |
Kabu umas kasupõlves,
|
|
|
311 |
Olli iks ma ul´a poisikene,
|
|
|
312 |
Vaka henge vaimukene,
|
|
|
313 |
Korbi süä kurja meelekene,
|
|
|
314 |
Uma teie ma ullille päädä,
|
|
|
315 |
Rumalilla mõtehille,
|
|
|
316 |
Kos´e ma iks kuvvessa kuussa,
|
|
|
317 |
Säitsemessä nädälissa,
|
|
|
318 |
Haari ma iks naista vihata,
|
|
|
319 |
Põlga põllepidäjäd,
|
|
|
320 |
Kuulke iks nulga nooremehe,
|
|
|
321 |
Kuulke kolga kosilase,
|
|
|
322 |
Ar iks tiigi nii teku-ui,
|
|
|
323 |
Ar uma nii olgu-ui,
|
|
|
324 |
Võtke iks ti naane umas eäs,
|
|
|
325 |
Kabu omas kasupõlves,
|
|
|
326 |
Elage iks ti igä ilosahe,
|
|
|
327 |
Kasupõlvi kaunihe.
|
|
|
| |
|