H I 10, 523/7 (7)

h11005230007
Võrumaa — Vastseliina
Fluss, Karl (Carl)
1898

Types

Lüroeepilised laulud
└ Kosjafantaasiad ja pereelu
 └ Nuttev tamm
Nuttev tamm?

Metadata

COL: Karl Fluss
ID: H I 10, 523/7 (7)
INF_ELUL: Zilli (Labi) Tepo naine
INF_NIMI: Nasta
LLIIK_YHT: Lüroeepilised laulud (Kosjafantaasiad ja pereelu)
LOC: Vastseliina khk.
TMP: 1898
TYP: Nuttev tamm?
TYP_YHT: Nuttev tamm

Kuuli iks ma Toome ikevad.
     2  Tulli üles hommongult,
     3  Inne varra valget,
     4  Miä iks töö ol´l edimäne,
     5  Kua hooli hommongult?
     6  Pöhe iks tare pöhe talli,
     7  Kua kolmenulgalitse,
     8  Veie ma iks asu arole,
     9  Pühkme pühäle palole;
     10  Kulsiligi kolmipooli,
     11  Kaeligi katsipooli,
pag. 524
     13  Miä kuuli ma kullelteh,
     14  Kua kavva kaiehna?
     15  Kuuli ma iks toome ikevad,
     16  Pikä puu puhkevad,
     17  Säält ma iks joostehn kodo joosi,
     18  Joostehn joosi, jovvehn käve,
     19  Ütli iks ma uma velele,
     20  Kaibsi uma kanaselle.
     21  Velli kullel iks sõsare sõna,
     22  Võt´t iks uma opuse,
     23  Võt´t iks kirve käsile,
     24  Kuuda kurale olale,
     25  Lätsi toome ragomaie,
     26  Pikkä puuda pootemaie.
     27  Nakas t´a toome tahotsema,
     28  Riiparrast pantatsema,
     29  Saie toome tahotsedus,
     30  Riiparras pantatsedus,
     31  Sis naas naista naidemaie,
     32  Ubasuuda otsimaie.
     33  Vel´lo lausi meelestani,
     34  Lausi meele poolestani:
     35  Sõsar sa hellä linnukene,
     36  Maama meelimar´ahk´õne,
     37  Kohe lää ma iks kosjovalle,
     38  Kohe veerü viinosille?
     39  Sõsar lausi meelestani,
     40  Lausi meele poolestani:
     41  Mingu-ei sa kurva kosjovalle,
     42  Virähhünü viinaselle,
     43  Kurva tütär om iks arr koolnu,
     44  Mere tütär mehele lännü,
     45  Narva tütär naiste saanu;
     46  A sinnä mine sa iks kosjuvalle,
     47  Kohn umme iks ilma illos tütär,
     48  Taiva vallahn tark lats.
     49  Vel´lo kullel sõsare sõna,
     50  Võtte uma opuse,
     51  Naas sis vel´lo ehtimaie,
     52  Ehtimaie päätimaie,
     53  Särgi ai sälgä Soome kirja,
     54  Vöö vööle ku Vir´o vikatkaari,
     55  Kübärä päähä kerigukirjä,
     56  Naas sis vel´lo sõitemaie,
     57  Sõitemaie jõudemaie,
     58  Sõidi iks Sõmmerpallo pitehn,
     59  Jaksa jahu mäke pitehn,
     60  Kiä näie iks minnehnä?
     61  Kats Ranna kabehist,
     62  Säält küündü küsümä,
     63  Säält nõssi nõudema:
     64  Kuulke ti Ranna kabehise,
     65  Kuulke ti mehe meelitse,
     66  Saa siist ma iks toole talole,
     67  Ihatulle elajälle,
     68  Kohn umme iks ilma illos tütär,
     69  Taiva vallahn tark lats,
     70  Värä ette esi kasunu,
     71  Aia ette Loona luudu,
     72  Kohn iks söövä kika külbü,
     73  Kika külbü kuk´õ kulda,
pag. 525
     75  Kukõ kulda kana karda,
     76  Hani haljasta hõbetad,
     77  Varesed vanna vask´õtad,
     78  Pesälinnu peeninget,
     79  Targa linnu taalderida;
     80  Kohn kasuse kaalü kareltehn,
     81  Tõpranaari tõreltehn,
     82  Kohn kasuse rüä röheltehn,
     83  Kaara katsilde kaiehna,
     84  Kesva kiirlese kingu ümbre,
     85  Tatriku taara tammi ümbre,
     86  Kohn kasus iks lina lepistikuhn,
     87  Uba umatses öütsimaal,
     88  Kohn kasuse kartohka korvi suuru,
     89  Kapsta hind´a korguseni,
     90  Kohn umma värä ette esi kasunu,
     91  Aialaihte Loona luudu.
     92  Sõidä iks vel´lo jõvva vel´lo,
     93  Saade iks sa toole talole,
     94  Ihatulle eläjälle;
     95  Sõidi iks vel´lo jõudse vel´lo,
     96  Saie t´a iks toole talole,
     97  Ihatulle elajälle,
     98  Lätsi t´a tarre tehrütama,
     99  Tehrütehn ja teretehn,
     100  Tere iks sa ilma illos tütär,
     101  Taiva vallahn tark lats,
     102  Kinnas iks oll' täl käehn kullane,
     103  Varda peoh olli vasitse,
     104  Hiit iks kinda lavva pääle,
     105  Näio joosi iks üle moro,
     106  Ütel iks umale imele,
     107  Kaibas uma kasvatajal':
     108  Meele tulle iks võõras meest´a,
     109  Võõras poiss perrehe,
     110  Ese lausi meelestani:
     111  Kui iks t´a tulle nii tunne,
     112  Kui sai nii salli,
     113  Näio iks joosk üle moro,
     114  Ol´le täl iks viis vel´lotani,
     115  Kuus kao kandijad;
     116  Näio lausi meelestani:
     117  Vel´lokõse iks noorek´õse,
     118  Noorek´õse iks nõrgak´õse,
     119  Meele tulle iks võõras meesi,
     120  Võõras poiss perrehe,
     121  Vel´lo lausi meelestani,
     122  Lausi meele poolestani:
     123  Kui iks tul´l nii tunne,
     124  Kui saie nii salli,
     125  Näio iks joosi jall üle moro,
     126  Ol´l iks täl tsõõr sõsarit,
     127  Näio lausi meelestani:
     128  Sõsarekese helläkese,
     129  Maama meelimar´akese,
     130  Tulke iks tarre tundemaie,
     131  Saage tarre salimaie.
     132  Sõsare lausi meelestani:
     133  Kui tää iks tulle nii tunne,
     134  Kui saie nii salli,
     135  Ol´le iks veerehn velenaane,
pag. 526
     137  Näio lausi meelestani:
     138  Kuulge iks ti veereh velenaase,
     139  Kuremar´a kullakese,
     140  Meele tulli iks võõras meesi,
     141  Võõras poissi perrehe,
     142  Vele naane lausi meelestani:
     143  Kui t´a iks tul´l nii tunne,
     144  Kui no sai nii salli,
     145  Miä iks tetä kohe minnä,
     146  Painu iks esse pallema,
     147  Hiite iks hellile sõnole:
     148  Maamak´õne iks mar´ahk´õne,
     149  Tätäk´õne iks tähekene.
     150  Ime kullel iks tütere sõna,
     151  Kullel sõna mõistse meele,
     152  Tul´l iks tarre tehrütämä,
     153  Tehrütämä ja teretämä,
     154  Vele lausi iks meelestani,
     155  Lausi meele poolestani:
     156  Kuule iks ilma illos tütär,
     157  Taiva vallah tark lats,
     158  Innembüsi iks ehitelle,
     159  Varahamba iks valmistelle,
     160  Hiiro iks hainu hühisi,
     161  Varsa iks vett´a vaideligi.
     162  Näio läts iks ehtimaie,
     163  Läts kabu kabistama,
     164  Aie iks sälga säitse hameht,
     165  Viis villast rüvvikeist,
     166  Saie iks näio valminenus,
     167  Saie kabo kabistetus,
     168  Naas sis saani istemaie,
     169  Saaniparras iks painahtu,
     170  Saanijalas iks jaksahtu.
     171  Ime lausi iks meelestani,
     172  Lausi meele poolestani:
     173  Oh sa kuri kosjovalla,
     174  Oh sa vihhas viinatuuja,
     175  Ole-ei t´a pal´lo paisunu,
     176  Ole-ei liiga lihonu,
     177  Aie t´a iks sälga säitse hammeht,
     178  Viis villast rüvvikeista.
     179  Naas iks vel´lo sõitemaie,
     180  Sõitemaie jõudemaie,
     181  Kabu kodo kandemaie,
     182  Lätsi iks mäe mässätehnä,
     183  Kallaspoole karatehna,
     184  Sõidi iks Sõmmerpallo pitehn,
     185  Jaksa jahu mäke pitehn,
     186  Saie iks koolu kotsille,
     187  Saie kalmu kallale,
     188  Koolu vasta kõneli,
     189  Tooni menijä minäti:
     190  Toota kosjo mis tootad,
     191  Anna kosjo mis annate,
     192  Toota kabu kaali alt,
     193  Linnukene linatse alt,
     194  Toovot iks sata sajapoissi,
     195  Toovot tuhat tolmulüüjäd,
     196  Saa-es saan ar saisemast,
     197  Riiperä pinderest,
     198  Anna kosjo mis annate,
     199  Toota kosjo mis tootad,
pag. 527
     201  Tõotas iks armi andid,
     202  Tootse lito linikid,
     203  Päse-es saan saisemast,
     204  Riipera pinderest,
     205  Lupa iks kabu kaali alt,
     206  Linnukene linatse alt.
     207  Lubas ar kabu kaali alt,
     208  Linnukese linatse alt,
     209  Sai iks saan ar saisemast,
     210  Riipera pinderest,
     211  Sõidi iks vel´lo jõudse vel´lo,
     212  Ummi sai t´a iks nurmi otsale,
     213  Ummi pinnärde perale,
     214  Sääl iks hiiro hirnahti,
     215  Mustakene muhaskelli;
     216  Sõsar johtu iks nägeväd,
     217  Imekana kaevad.
     218  Sõsar iks joostehn tarre joosi,
     219  Tare lävele lähüsi,
     220  Lausi iks mar´a meelestani:
     221  Mii vel´lo iks kodo veerüs,
     222  Imekana kodo kallus,
     223  Aie iks vel´lo moro pääle,
     224  Tare lävele lähüsi,
     225  Ime tul´l iks tsõõrile morole,
     226  Vasta vällä vaanijalle.
     227  Ime lausi iks meelestani:
     228  Pojakene iks sa hellakene,
     229  Milles sa meele kavva tulli,
     230  Kavva tulli kavva olli,
     231  Kurba iks olet ja kohmetu.
     232  Poig iks ikule isosi,
     233  Poig iks lainale lasesi,
     234  Imekene iks hellakene,
     235  Maamakene mar´akene,
     236  Kae iks inne kaali ala,
     237  Liigutelle linatse ala,
     238  Tõi' iks kodo ma koolija,
     239  Kalmulisse kaali ala.
     240  Ime iks ikule isosi,
     241  Ime nõssi nõresille,
     242  Esi lausi meelestani:
     243  Miä iks teist sis saanenessa,
     244  Ehk kua jäänenessä?
     245  Poig iks lausi meelestani:
     246  Tuu iks meist saanenessa -
     247  Minnij iks merde sõmeras,
     248  Poig tähes taivahe,
     249  Tulet üles hommongulle,
     250  Kae iks tähte taivahe,
     251  Kae merde sõmerat,
     252  Miä iks umme tähti valusamb,
     253  Kua sõmmer veerüsämb;
     254  Kua tähti valusamb,
     255  Tuu iks umme sino poigo,
     256  Kua sõmmer veerusamb,
     257  Tuu iks umme su minijä.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H I 6, 201/4 (12) 13 %
H, Jagomann 582/9 (39) 10 %

Contains poems

EÜS I 998 (22)   60 %