H I 10, 531/7 (14)

h11005310014
Võrumaa — Vastseliina
Fluss, Karl (Carl)
1898

Metadata

COL: Karl Fluss
ID: H I 10, 531/7 (14)
INF_NIMI: noorik Paatsi
LOC: Vastseliina khk., Panikovitsi v.
TMP: 1898

Uba iks naidi noore naase
     2  Külbi upa hiidi herneht,
     3  Ua iks mustale mäele,
     4  Herne hellä liivakohe,
     5  Kasvi iks uba kasvi herneh,
     6  Häitses uba, häitses herneh,
     7  Kua saie iks kõdrule kõvemb.
     8  Kua lakule laemb.
     9  Uba saie iks kõdrule kõvemb,
     10  Herneh lakule laemb.
     11  Uba iks naidi noore naase,
     12  Herneh võt´t hellätse minijä,
     13  Viidi iks aita magama,
     14  Taba iks katsa taadehe,
     15  Kümne iks võtinde külele;
     16  Tahtse iks kõik mano taivalise,
pag. 532
     18  Püvve mano pühälise.
     19  Taiu-es mano taivalise,
     20  Püvvü-es mano pühälise,
     21  Lätsi ütsi äiolane,
     22  Lätsi mano manalane,
     23  Veie iks ül´a ar veeresta,
     24  Veie kaasa katimilt,
     25  Ega tuu kuule-es kulla neio,
     26  Ega helku es heräne-es,
     27  Kiko iks kire kelbä pääle,
     28  Koke kuugi kua pääle,
     29  Jälki iks kuule-es kulla neio
     30  Ärä iks hirni Jumalde hiiro,
     31  Müvve Maarija Maarige,
     32  Müvve iks mõtsa minnehnani,
     33  Müvve kodo tullehnani,
     34  Jäll'ki iks kuule-es kulla näio,
     35  Ega helku es heräne-es,
     36  Päivi iks paisti pähätsehe,
     37  Ago hõlma hõrõhti;
     38  Arr sis kuuli kulla neio,
     39  Helku üles heräsi,
     40  Võti jalah löuse jahe,
     41  Kääni küle löüse külmä,
     42  Tulli t´a üles tuvikene,
     43  Kaldu üles kabukene,
     44  Ärä t´a iks tantse tare poole,
     45  Keä iks iihn sääl elänessa,
     46  Elänessa olenessa?
     47  Iihn iks elli ülä ese,
     48  Ül´a ese ül´a ime,
     49  Ül´a iks katsi kasvataija,
     50  Ärä kuule ül´a ese,
     51  Ärä kuule ül´a ime,
     52  Mul om iks kaih´o, teil om kaih´o,
     53  Mul om iks kaih´o ütevõrra,
     54  Teil om kaih´o katevõrra,
     55  Viidi mul ülä veeresta,
     56  Viid kaasa katimilt;
     57  Teil iks viidi poigo noori,
     58  Kannetigi imekana,
     59  Läke mi katsi otsimaie,
     60  Kallist perrä kaema.
     61  Ese lausi meelestani,
     62  Ime meele poolestani:
     63  Ole-ei meil mureht sino üläst,
     64  Ole-ei kaih´o imekanast.
     65  Näio aste aida poole,
     66  Keä iks sääl aidahn elänessä,
     67  Elanessa olenessa?
     68  Aidahn iks elli ülä vel´lo,
     69  Olli kaasa imekana,
     70  Kuule iks sa hüä ül´a vel´lo,
     71  Kallis kaasa mu kanahkene,
     72  Mul iks um kaih´o sul om kaih´o,
     73  Mul iks um kaih´o ütevõrra,
     74  Sul om kaih´o katevõrra,
     75  Viidi mul ülä ar veeresta,
     76  Viidi kaasa katimilta,
     77  Teil iks viidi vel´lo noori,
     78  Kannetigi imekana.
     79  Näio sääl iks iki ilma väega,
     80  Nado väega kahitselli:
     81  Kuule iks hüä mu ül´a vel´lo,
     82  Kuule kallis kaasa vel´lo,
     83  Läke mi katsi otsimaie,
     84  Kallist perrä kaema.
pag. 533
     86  Vel´lo iks tootse vasta lausta,
     87  Tahtse targaste kõnelda:
     88  Ole-ei mul mureh umast vel´lost,
     89  Ole-ei kaih´o sino kaasast.
     90  Näio iks säält lasi lauda poole,
     91  Keä iks iihn sääl elanessa,
     92  Elänessa olenessa?
     93  Iihn ol´le sääl ülä sõsar,
     94  Oli kaasa imekana;
     95  Kuule iks sa hüä kaasa sõsar,
     96  Mul om iks kaih´o ütevõrra,
     97  Teil om kaih´o katevõrra.
     98  Näio iks tootse vasta lausta,
     99  Tahtse targaste kõnelda:
     100  Vele- iks -naane sa noorekene,
     101  Ja kodonaane sa kolgakene,
     102  Jäta sa iks ikku vähämbäle,
     103  Silmävett´a veidembäie,
     104  Seo ma iks sinole ütlehe,
     105  Seo ma mar´ale manitselle:
     106  Inne sa iks astu aida poole,
     107  Pääle tantsi talli poole,
     108  Ül´a iks küünü sa velelt küssü,
     109  Ja no nõsene nõudemaie:
     110  Kuule iks sa hüä ül´a vel´lo,
     111  Kuule kaasa imekana,
     112  Vel´lo sääl hüvvi hobesid hoie,
     113  Kasvatelli kaarasööjid,
     114  Sõsar ka karja kasvatelli,
     115  Sõsar härgi häälitselli;
     116  Esi ma küündü küsümaie,
     117  Esi ma nõsse nõudemaie:
     118  Ül´a vel´lo noorekene,
     119  Kaasa vel´lo kallikene,
     120  Kas annat sa meelt mull' ärä minnä,
     121  Hüvvä julgu ar iks joosta?
     122  Vel´lo and iks julu ar jooseheta,
     123  Ande meele ärä minnä.
     124  Näio säält küündü küsümaie,
     125  Näio nõssi nõudenema,
     126  Keä nakas iks karja kasvatama,
     127  Keä nakas iks hulka hoitenema?
     128  Vel´lo iks tootse vasta lausta,
     129  Tootse tarkaste kõneleda:
     130  Küll'ep ma esi hulga hoia,
     131  Uma kar´a kasvatelle.
     132  Sis lätsi ta no neio minemaie,
     133  Velenaane veerüsille,
     134  Näio sis ehte ilosahe,
     135  Näio murde muutsahe,
     136  Aie iks ta sälgä hüä hamme,
     137  Keere pääle kitasniku,
     138  Sis lätsi näio minemaie,
     139  Vel´lo naane veeremaie,
     140  Ärä iks t´a lätsi tükü teed´a,
     141  Tükü teed´a pal´lo maada,
     142  Keä iks vasta putusigi,
     143  Putusigi juhtusigi?
     144  Putu iks kar´a kar´use sõsare,
     145  Vitsakandja virvekese.
     146  Kõigilt küündü ma küsümaie,
     147  Kõigilt ma no nõssi nõudemaie:
     148  Kar´a ti no kar´use sõsare,
     149  Vitsavõtja virvekese,
     150  Ti iks tulli tolle poolta,
     151  Veere tuu veere poolta,
     152  Agu ti iks näie mino ül´la,
     153  Mino kaasat kaotselle?
     154  Kar´a no kar´use sõsare,
pag. 534
     156  Vitsavõtja virvekese,
     157  Esi lausi n´a meelestani:
     158  Näiokene sa noorekene,
     159  Hot' mi näie ega tunne-es,
     160  Miä ol´l tähti sino üläl,
     161  Kua ol´l arvu armal?
     162  Tuu ol´le tähti mu üläkesel,
     163  Tuu ol´le arvu armakesel,
     164  Kir´a ol´le rinnah, pilo pihah,
     165  Peo ol´l tävve pillikeisi,
     166  Ja sõrme sarve sõrmulitsi.
     167  Kar´a no kar´use sõsare,
     168  Vitsavõtja virvekese,
     169  Ärä na iks tahtse vasta lausta,
     170  Tahtse targaste kõneleta:
     171  Ole-ei meil mureht sino üläst,
     172  Ole-ei kaih´o sino kanast,
     173  Ega päävi meil katsi kaih´o,
     174  Katsi kaih´o viisi vika,
     175  Ega päävi kari katte,
     176  Ega päävi vil´a süüdi;
     177  Eski meil olli kari kaitsa,
     178  Hulgakene hoietella.
     179  Lätsi tuu näio minemaie,
     180  Vel´lo naane veerümaie,
     181  Ärä na lätsi tükü teedä,
     182  Maada no mar´a võrrakese,
     183  Keä iks vasta putusigi,
     184  Putusigi juhtusigi?
     185  Põllu iks põimija sõsare,
     186  Tsirbikandja imekana.
     187  Näio haari küsütellä,
     188  Küsütellä nõvvatella:
     189  Ti iks tulli tolle poolta,
     190  Ja veere tuu veere poolta,
     191  Mino näie ti ül´la veerüvättä
     192  Ja mu kanna kalluvata?
     193  Näio iks tootse vasta lausta,
     194  Tahtse targaste kõnelda:
     195  Hot' mi näie ega tunne-es.
     196  Miä ol´le iks tähti sino üläl,
     197  Kua ol´le arvu armal?
     198  Tuu ol´le tähti mino üläl,
     199  Tuu ol´le arvu armal,
     200  Kir´a ol´l rinnah, pilo pihah,
     201  Peo ol´l tävve pillikeisi,
     202  Sõrme sarve sõrmulitsi.
     203  Näio sääl tahtse vasta lausta,
     204  Tahtse targaste kõnelda:
     205  Ole-ei meil mureht sino üläst,
     206  Ole-ei kaih´o imekanast,
     207  Ega iks päävi meil katsi kaih´o,
     208  Ega päävi viisi vika,
     209  Ega iks päävi mi sõrme lõiksi,
     210  Ega päävi tsirbi murri,
     211  Iihn umme meil esi suuri,
     212  Ja takahn lask meil lak´a välä;
     213  Tuu iks umme meil hirmu hiusihna,
     214  Tuu omme pelgü palgehna -
     215  Näe iks ku vihma veerüvata,
     216  Ja kalajärve kalluvata,
     217  Jääse vihu vihma ala,
     218  Peheluse pilve ala;
     219  Mi iks tõõne tõõsele kõneli,
     220  Ja mar´a sõnole manitselli,
     221  Antke iks kõrro mii käsile,
     222  Ja hüvvä sõnna sõrmile,
     223  Lasku-ei mi vannu käevarsi,
     224  Sõõr´a no sõrmi sõimataie.
     225  Näiokesta noorekesta,
     226  Arma meelimar´akesta,
     227  Latsi no näio minemaie,
pag. 535
     229  Ja vel´lo naane veerümaie,
     230  Ärä iks lätsi tükü teedä,
     231  Maada no mar´a võrrakese,
     232  Keä iks vasta putusigi,
     233  Putusigi juhtusigi?
     234  Maa iks kündijä velitse,
     235  Adrakandja imekana.
     236  Näio iks haari küsütellä,
     237  Küsütellä nõvvatella:
     238  Maa iks kündijä velitse,
     239  Adrakandja imekana,
     240  Ti iks tulli tolle poolta,
     241  Ja veere tuu veere poolta,
     242  Ti iks näie mu üläkeista,
     243  Mino kaasat kalluvata?
     244  Vel´lo iks tahtse vasta lausta,
     245  Tahtse targaste kõnelda:
     246  Sõsar sa hel´la linnukene,
     247  Ja matal meelimar´akene,
     248  Hot mi näigi ega tunne-es,
     249  Miä iks ol´le tähti sino üläl,
     250  Kua arvu armal?
     251  Näio lausi meelestani,
     252  Lausi meele poolestani:
     253  Tuu ol´l iks tähti mino üläl,
     254  Tuu ol´l arvu armakesel -
     255  Kir´a ol´l rinnah pilo ol´l pihah,
     256  Peo ol´le tävve pillikeisi,
     257  Sõrme sarve sõrmulitsi.
     258  Vel´lo iks tahtse vasta lausta,
     259  Tahtse tarkaste kõnelda:
     260  Ole-ei meil mureht sino üläst,
     261  Ole-ei kaih´o sino kaasast,
     262  Ega päävi meil katsi kaih´o,
     263  Ega päävi viisi vika,
     264  Ader iks arole lagosi,
     265  Leeväpuu läts liivakohe.
     266  Näiokesta noorekesta,
     267  Matal meelimar´akeista,
     268  Mõtõl ta umale meelele
     269  Ja kiti umale keelele:
     270  Agu ti iks näie minevätä,
     271  Ja üllä kul´lat veerüvätä,
     272  Oh tuud üllä kullakeista,
     273  Oh tuud kaasad kallikeista,
     274  Hiiro veie t´a ninni niidü pääle,
     275  Hiiro Mamme maie pääle,
     276  Esi iks hiitsi mano magama,
     277  Ja hel´la unda hingämaie,
     278  Panni iks suitse suu ala,
     279  Panni päitse pää ala,
     280  Varas miis kaie varikosta,
     281  Kuri meesi kuusikosta,
     282  Võti iks suitse ar suu alta,
     283  Võti päitse pää alta,
     284  Ärä t´a iks veie hiiro ruuna,
     285  Kalli kaarasööjäkese.
     286  Lätsi t´a esi otsimaie,
     287  Otsimaie nõudemaie,
     288  Lätsi t´a üle Rootsi väl´a,
     289  Rootsi silda sammutelli,
     290  Rootsi iks näio näieväie,
     291  Rootsi kabu kaievaie,
     292  Näio iks lausi meelestani,
     293  Lausi meele poolestani:
     294  Oles seo meesi meele saasi,
     295  Kao kandja meele kallusie;
     296  Vöö iks umme täl vööl ku vikatkaar,
     297  Küpär päähn ku päävälill,
     298  Jala iks alla ku jaanilill,
     299  Ja kinda käeh ol´l kirotedu,
     300  Ja pässä peenü pilotedu;
pag. 536
     302  Nii kiti näio kaasakeista,
     303  Avvustelli ütehn elajäta.
     304  Lätsi iks tuu näio minemaie,
     305  Ül´a umma otsimaie,
     306  Ärä t´a iks lätsi tükü teedä,
     307  Maada no mar´a võrrakese,
     308  Keä iks vasta putusigi,
     309  Putusigi juhtusigi?
     310  Putu iks vasta vana meesi,
     311  Vana iks meesi puhas poissi,
     312  Näio iks haari küsütellä,
     313  Küsütellä nõvvatella:
     314  Ti iks tulli tolle poolta,
     315  Veere tuu veere poolta,
     316  Mino näie ti ül´la minevata,
     317  Kallist kanna kalluvata?
     318  Meesi tuu lausi meelestani,
     319  Lausi meele poolestani:
     320  Tütär sa hella linnukene,
     321  Ja matal meelimar´akene,
     322  Mine sa iks alta Allu liina,
     323  Päältä Pärnä kerigu,
     324  Mine iks Tooni nurme pääle,
     325  Ja Mana naiste maie pääle,
     326  Pantke iks linik liivakohe,
     327  Ja kalluta kaputa kalmu pääle,
     328  Mine iks mere veere pääle,
     329  Mine Piusa perve pääle,
     330  Vel´lo ül´a iks um sällule vesille,
     331  Käe umma lajahn lainil,
     332  Tahtse iks kõik mano taivalise,
     333  Püvve mano pühälise,
     334  Taiu-es mano taivalise,
     335  Püvvü-es mano pühälise,
     336  Lätsi iks ütsi äiolane,
     337  Lätsi mano Manalane.
     338  Näio iks kullel meesi sõna,
     339  Võtti iks puhta opuse,
     340  Lätsi iks t´a alta Allu liina,
     341  Päälta Pärna kerigu,
     342  Lätsi ta Tooni nurme pääle,
     343  Ja Mana naiste maie pääle,
     344  Panni iks linige liiva pääle,
     345  Kallut kaputa kalmu pääle,
     346  Säält lätsi mere veere pääle,
     347  Lätsi Piusa perve pääle,
     348  Ülä ol´l uk sällüle vesile,
     349  Käe ol´l lajah lainil.
     350  Ülä iks vesilde üteles,
     351  Sõna lausi lainilt:
     352  Näio and iks sõle sõvvatella,
     353  Sõle tele vällä tulla,
     354  Ülä iks ikule kõneli,
     355  Lausi sõna lainil:
     356  Umma saa-ei ma kodo kunaginä,
     357  Umma majja mar´akene,
     358  Inne ku iks Toonist tule tuut,
     359  Ja paiuputsust pudru keedäd,
     360  Saa-es vel´lo maale veerdu,
     361  Saa-es osi maale oidu,
     362  Olli iks kõik man Manalise,
     363  Olli ümbre äiölase;
     364  Ku olnu-es man Manalaisi,
     365  Olnu-es ümbre äiölaisi,
     366  Sis iks t´a sõlõl väljä sõudnu,
     367  Sõle telel vällä tulnu,
     368  Umma saanu iks kodo kulla vel´lo1
(ülä)
,
     369  Umma majja mar´a vel´lo2
(ülä)
,
     370  Sis olnu elo nii ku enne,
     371  Olnu päävä nii ku pääle,
     372  Vel´lo iks vesilde kõneli,
     373  Sõna lausi lainiltaie:
     374  Umma saa-ei ma kodo kunagina,
     375  Umma saa-ei ma majja mar´akene,
pag. 537
     377  Ülä lausi meelestani,
     378  Kabu sa kallis marähkene,
     379  Maasika matal mar´ahkene,
     380  Mine iks kodo sa minemaie,
     381  Armas kodo astumaie,
     382  Uma iks saat sa kodo kottale,
     383  Mino iks veliste veerele,
     384  Naagu-ei ti kallist kahitsema,
     385  Ja mar´a meelest minetäge,
     386  Näio iks kullel ülä sõna,
     387  Kullel uma iks opusegi,
     388  Lätsi iks näio minemaie,
     389  Ja naane veerdü veerümaie,
     390  Uma saie t´a iks kodo kottale,
     391  Ül´a veliste veerele,
     392  Keä iks inne vasta tulli,
     393  Vasta tulli tundemaie?
     394  Ül´a iks ese kullakene,
     395  Ülä ime helläkene,
     396  Ese iks küündü ar küsümaie,
     397  Ime nõssi nõudemaie:
     398  Koh ti iks käve kulla tütär,
     399  Käve meelikus minijani?
     400  Tütär lausi meelestani,
     401  Minnij meele poolestani:
     402  Käve ma iks üllä otsimaieh,
     403  Käve ma kaasat kaemaieh,
     404  Tervehüisi tõie ma teele3
(tii pojast)
,
     405  Kallist rahhu kadunost4
(kaasat)
;
     406  Kuule iks mino esekene,
     407  Kuule katsi kasvataija,
     408  Saa-ei kodo mu üläkeista,
     409  Saa-ei kodo mu kanakeista,
     410  Minno saa-ei nätä uma ese,
     411  Saa-ei kaia kasvataija,
     412  Naagu-ei timmä murehamma,
     413  Naagu-ui kavva kahitsema.
*1sõna alla kirjutatud mitmes kohas "een"
1 (ülä)
2 (ülä)
3 (tii pojast)
4 (kaasat)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H I 6, 588/90 (1) 12 %
ERA II 175, 209/19 (1) 10 %
E, StK 22, 2/4 (3) 10 %

Contains poems

Veske 6, 621   76 %