h11007510001
välismaa
Türner, J.
1895

Metadata

COL: J. Türner
ID: H I 10, 751/3 (1)
LOC: Riia l.
ZANR: uuem rahvalaul
TMP: 1895

Eesti mehe kaeptuse laul. Mälestuseks vanast orjapõlvest.

1.
    3  Eesti mees ja tema sugu
    4  Neist ei peetud kuskil lugu,
    5  Kotti riie ümber jala
    6  Kõigest muudest rahvast alam.
2.
    8  Elab mustas suitsutuas,
    9  Puudus neil, ja palju vaeva,
    10  Nurm ja mets on herra oma,
    11  Vaesed orjad on nad tema.
3.
    13  Grafid Paronid ja vonid,
    14  Nende majadel on tornid,
    15  Katukstel on sinilipud,
    16  Kallari peal kullanupud.
4.
    18  Et nad suures austuses,
    19  Vaeste vara riisusivad,
    20  Taaldre aro suureks pantud,
    21  Kallist renti see eest nõutud,
5.
    23  Vannast olivad kõik orjad.
    24  Mõisaherrad need meil kurjad,
    25  Iga pääva palju peksti,
    26  Ema nahka maha kisti,
6.
    28  Koerdega meid vahetadi
    29  Alvasti nii ära müüdi,
    30  Kingiti kui mõeldi teha,
    31  Tapeti kui koeri maha,
7.
    33  Oh veel seda alva lugu,
    34  Et mee' oma Eesti sugu,
    35  Kes veel vähe võimust saivad,
    36  Palju ülekohot tegivad;
8.
    38  Opmanid ja mõisa kubjad,
    39  Ollivad mei' hirmsad tapjad,
    40  Esmalt hakkab hirmsast vand'ma
    41  Pärast valust keppi andma,
9.
    43  Küla kubjas ja ka kilter,
    44  Aidamees ja pulgajunger
    45  Olivad kõik ähvartajad
    46  Laisad raiped teutajad,
10.
    48  Mõni sai neist usaltavaks
    49  Ausaks teenriks herra silmas
    50  Vaata amet mis siis tegi,
    51  Suur olli selle mehe vägi,
11.
    53  Pühajärvel tehti sõda,
    54  Omad silmad nägid seda,
    55  Viimne hilp seal maha kisti
    56  Eesti rahvast hirmsast peksti,
12.
    58  Aeti neid seal läbi lipu
    59  Rüütlidel olli pika kimpu
    60  Kuule armas rahvas seda.
    61  Igaüks saa neist viissada,
13.
    63  Meile seda hirmus tehti,
    64  Palju rahvast kokko aeti,
    65  Tartu ja ka Võro kreisist,
    66  Oli mehi kõigist mõisist,
14.
    68  Küsiti kus kohtu kott.
    69  Peälegi veel kanamunad,
    70  Need on siis kõik meie omad,
    71  Aga mitte teie enam.
15.
    73  Parem lamas kohto oinas,
    74  See oli siis seal nende õues,
    75  Tapeti ja kööki kanti,
    76  Praeti ja laual pandi,
16.
    78  Kui nemad nenda sõid ja jõid,
    79  Siis söömalaual 1(lusti) nalja lõid,
    80  Et orjad nendel oinad tõid,
    81  Kus põlnud tarvis praeh võid.
17.
    83  Keiser sest ei mitte teädnud
    84  Mõisnikud kõik seda teinud
    85  Sest et väe valitsejad,
    86  Olnud nende omad pojad,
18.
    88  Hale küll et õpetaja
    89  On ka meie haugutaja,
    90  Et me' oma patu pärast
    91  Ei saa lahti mõisaherrast.
19.
    93  Ritridega ühes söövad
    94  ühel laual kohvi joovad
    95  See on kõik me verehigi,
    96  Keegi meid ei lase ligi,
20.
    98  Hingekarjatseks end kutsvad
    99  Siiski rikkaks saada tahtvad,
    100  Kas on keegi seda kuulnud,
    101  Et me' Kristus nenda käsknud, -
21.
    103  Rohkem aastaid seitsesada
    104  Sai see ahastus ja häda.
    105  Kui see ristja sugu tuli
    106  Ja see nende mõte oli,
22.
    108  Oh tei' päris murri-janid,
    109  Eesti rahva verekaanid,
    110  Maast ja metsast mõisa tõivad
    111  Eesti rahva vaeva sõivad,
23.
    113  Esmalt usku meile anti.
    114  Pärast orjust peale pandi,
    115  Siis me' jäime nende võrku,
    116  Nii kui kiskja hundi kurku,
24.
    118  Oh sa kaval sivei sugu,
    119  Hirmus oli nende tegu,
    120  Alati nad tegid sõda
    121  Rahval oli väga häda
25.
    123  Nende au ja nende ilu
    124  Oli püssi piigi vilu
    125  Tegid Eesti rahval hirmu
    126  Ei need leidnud kuskilt armu.
26.
    128  Vene keiser kes siis tuli
    129  Ots siis nende võimul oli,
    130  Tahtsivad nad ehk ei taha
    131  Vene kuul neid peksis maha
27.
    133  Tallinnamaa nüidki ütleb
    134  Kui ta vana aega mõtleb
    135  Juba hoopis teine lugu
    136  Mis on näinud meie sugu
28.
    138  Täno meie keisril olgu
    139  Et ta vaestel heitnud armu,
    140  Kui mei' ei tee mitte kurja
    141  Siis ei hakka ükski turja.
29.
    143  Au meie suurel keisril olgu,
    144  Tuhat korda tänu tulgu
    145  Kes on teo-orjust keelnud
    146  Mõisnikude voli neelnud,
30.
    148  Isamaad taad nimetas
    149  Meid see üle manitses.
    150  Kui siis üks kord ära suren
    151  Siiski isamaad ei ole.
31.
    153  Veike haud kus mul on minna
    154  Teised sõbrad kandvad sinna
    155  Säälgi mul ei ole rahu
    156  Kui ei maksa kallist raha.
32.
    158  Tulevad need hauakaevjad
    159  Pildvad välja luud ja kondid,
    160  Küla kelmid karjapoisid
    161  Pild'vad luuga ühest teise
33.
    163  Nii on Eesti rahva sugu
    164  Neist ei peeta kuskil lugu
    165  Vaev ja nälg siin ilmas olla,
    166  Rahata ka muld on võlgu -
34.
    168  Oh suur Jumal heida armu
    169  Sa võid parandada põrmo
    170  Ja ka meie vaeste õhtu
    171  Seni kui kõike kutsud kohtu.
35.
    173  Oh tei' Eesti rahva sugu
    174  Pidage nüüd endest lugu,
    175  Ja andke Jumalale au
    176  Kes andis keisril seda nõu,
36.
    178  Et peastis lahti orja paelad,
    179  Ja väenas nuumhärja kaelad,
    180  Ei põle nüüd teil enam karta
    181  Et mõisaherra annab varta.
37.
    183  See on kõik nii terve tõsi
    184  Nii kui praego seisab vesi
    185  Seda on mo silmad näinud
    186  Sääl kepi alt ka läbi käinud.
Laulo ots.
See asi on sündinud Kanepitse kihelkonna kabeli peal, kui von Rohte prauad maeti ja siis ühe talunaese haud üles võeti ja see surnu teise kohta maeti, sellepärast et selle naese haud ühe ilusa koha peal oli ja praua mitte ei võinud alva koha peale maetud saada.