H II 3, 13/6 (9)

h20300130009
Setumaa
Prants, Hindrik (Heinrich)
1889

Metadata

COL: H. Prants
ID: H II 3, 13/6 (9)
LOC: Setu
TMP: 1889

Sõtta minek.
     2  Tuli üles hummogulla,
     3  Inne varra valgõt
     4  Miä oll tüü edimäne,
     5  Miä huuli hummogulla,
     6  Sorrõ oll nu suu mõskõmine,
     7  Käppe jala kängemine,
     8  Mõsi nu suuda, soie päädä,
     9  Alla känge nu au jala,
     10  Pääle pikä päävä jala,
     11  Lasi ma paja siis perani,
     12  Aknõ otsani aroti,
     13  Kai ussõ läbi paja,
     14  Ai nu päädä akõnast,
     15  Miä nu näie näiokõnõ,
     16  Kavatsõlli kabokõnõ,
     17  Näi nu päävä nõsõvat,
     18  Ao veere näi veerüvät,
     19  Päiva nõssi päälikost,
     20  Ago tull vaalu rõngõhist,
     21  Pääsko linnas pääva nõsõngust,
     22  Lõivo linnas lõunast, -
     23  Panni nu kirä paja pääle,
     24  Lasi kirä lavva pääle,
     25  Näiokõista, noorõkõista,
     26  Näio kuts mano kirälugõja,
pag. 14
     28  Kuts mano kirätundõja,
     29  Miä oll kirjä kirotõtu,
     30  Miä oll pantu papprõho?
     31  Tuu oll kirjä kirotõtu,
     32  Tuu oll pantu papprõhe,
     33  Sõsarille sõtta minna,
     34  Velitsil um kodo jäiä,
     35  Näiokõista, noorõkõista,
     36  Näio läts aita ehtimähe,
     37  Päälikohe lätsi päädimähe,
     38  Näio tootsõ nu hinnäst hukata,
     39  Kabo tootso nu hinnäst kaota, -
     40  Esi tiä ehe, esi iki,
     41  Esi kabisti, esi kahitsi, -
     42  Kiä lävele lähesi,
     43  Kiä saisas sagarahe?
     44  Vello lävele lähesi,
     45  Vello saisas sagarahe,
     46  Vello nu küündü küsümä,
     47  Vello nõssi nõudema,
     48  Sõsar hellä linnukõnõ,
     49  Kas um sul süänd sisse lüvvä,
     50  Julgust tõsõ vere juvva?
     51  Velekene, noorõkõnõ,
     52  Olõ-õi mul süänd sisse lüvvä,
     53  Julgust tõsõ verda juvva,
     54  Sõsar hellä linnukõnõ,
     55  Edo mine sa ette esändile,
     56  Mano mine maa sulasile,
     57  Küsü sa aigu ajastagas,
     58  Ajastagas, poolõstõsõs,
     59  Vello um mul väega väikene,
     60  Hello um hopõnvarsakõnõ,
     61  Vellol um vilt viil Vinnemaal,
     62  Vellol um sattol Saaremaal, -
     63  Näio läts ette esändile,
     64  Mano läts maa sulasille,
     65  Küsse nu aigu ajastagas,
     66  Ajastagas, tõsõs poolõs,
     67  Anti nu tälle aigu ajastagas,
     68  Ajastagas, tõsõs poolõs, -
     69  Sõasõnume jäll tuudi,
     70  Vainusõnume jäll veerütedi,
     71  Velekeista, nu noorõkõista,
     72  Imelasta jäll helläkeista; -
     73  Istõ vellõ ehtimahe
     74  Käändü jalgu kängümähe,
     75  Esi nu ehe, esi nu ikki,
     76  Esi kabitsi, esi kahitsi,
     77  Imä otsõ nu ehtidä,
     78  Sõsar sõrmkindida,
     79  Esä ilost nu hobõsida,
     80  Vello vaalõ nu vehmerit,
     81  Inämb nu selle oll ikkusida,
     82  Viie võrra oll silmävett,
     83  Kui tuu imä ehtid,
     84  Vello läts aita mäele,
     85  Pääle aida päälikohe,
     86  Võtt nu suitsõ sulu päält,
     87  Päitse nu pääliku lävelt,
     88  Olli nu suitsõ Soomõ kiräh,
     89  Olli päitse pääväkiräh,
     90  Panni tiä pääle pälgähtih,
     91  Suitsõ suuhtõ sõlmahtih,
     92  Sälgä nu saaritsõ sadola,
     93  Jalga panni kullatse jalusõ; -
     94  Sai tuu vello ehtenessa,
     95  Nakas sõtta nu sõitõmahe,
     96  Vello väes veerümähe,
     97  Imä sai poiga saatõmahe,
     98  Sõsar lätsi lähätämä,
     99  Ärä nu oppas uma imä:
     100  Pujakõnõ, poisikõnõ,
     101  Läät sa viiest üle vete,
pag. 15
     103  Läät sa kuvvõst üle kuiva,
     104  Ärä sa nu iihna mingu-ui,
     105  Iih sa mingu-ui, perrä jäägu-ui,
     106  Keera sõa keskehe,
     107  Vala vainu vaihõlõ,
     108  Iih um lagja laskmine,
     109  Peräh pini kaitsmine, -
     110  Imä küündü küsümähe,
     111  Sõsar nõssi nõudõmahe,
     112  Pujakõnõ, poisikõnõ,
     113  Kunas ma sinno kodo ooda?
     114  Kodo ooda, tarrõ taha?
     115  Poiga lausi meelestani,
     116  Lausi meele poolõstani,
     117  Imekene, helläkene,
     118  Inne sa minno kodo uutgu-ui
     119  Kodo uutgu ui, tarrõ tahtgu-ui
     120  Kui lätt varõs valgõs,
     121  Kaarna lätt luigakarvalitses,
     122  Kõik paiu pudsulõ läävä,
     123  Leppä naksi lehtimähe,
     124  Sõs sa poiga kodo ooda,
     125  Kodo ooda, tarrõ taha, -
     126  Lätsi vello veerümähe
     127  Ime jäie ikkõmahe,
     128  Jäie kandja kahitsõma;
     129  Viirdü vello Vinnemaale,
     130  Kaldu kallis kavvõtahe,
     131  Sõatii oll sõmõranõ,
     132  Vainutiil oll vaiva pallo,
     133  Sääl tiä näie viisi imeht,
     134  Viisi imeht, kuusi kurja,
     135  Külm oll asõ küle all,
     136  Lämmi asõ läve all,
     137  Ime iki nu ega päivi,
     138  Kuugi kulla hummokihe,
     139  Ime kuud kumardõli,
     140  Ime nu päivä pallõl,
     141  Kuu käve üle kuningide,
     142  Päivä üle päälikide,
     143  Vällä kosti kuningist,
     144  Vällä pässi päälikist,
     145  Tulli sõs kodo kullakõnõ,
     146  Umma majja maräkõnõ,
     147  Tuli sõs hulga huulitsõhe,
     148  Tuli pargi paja alla,
     149  Tuli ime tundõmahe,
     150  Sai tiä tarrõ saatõmahe,
     151  Ega es ime poiga tunnõ-õs,
     152  Uma oll suusta, uma päästä,
     153  Vineläne rõivista,
     154  Tulli vello tundõmahe,
     155  Sai tarrõ saatõmahe,
     156  Ega es veli velja tunnõ-õs,
     157  Uma oll suusta, uma päästa,
     158  Vineläne rõivista,
     159  Sõsar tull ussõ tundõmahe,
     160  Sõsar kaie katsipooli,
     161  Sõsar tundsõ sõrmkindist,
     162  Tundsõ kallist kaputist,
     163  Kinda olli kerikukirja,
     164  Kaputa olli kaartõkirjä,
     165  Kinda olli sõsarõ koetu,
     166  Velekene, noorõkõnõ,
     167  Saa sa maalõ sadolast,
     168  Lasõ jala jalusõst,
     169  Vello sääl ikuga kõnõli,
     170  Imelatsi laine'el,
     171  Käe umma suitsihe sulanu,
     172  Jala jäänu jalusihe,
     173  Ime peoh peesütelli,
     174  Sõrmõ suuh sulatõlli,
     175  Pässi jala jalusist,
     176  Sõrmõ suust sulli; -
     177  Pujakõnõ helläkene,
     178  Ütle mullõ ohokõnõ,
     179  Kaiba mullõ kahokõnõ. -
pag. 16
     181  Imekene, helläkene,
     182  Kütä sann küündelist,
     183  Havvu vihta viirdist,
     184  Sõs süttüs ärr mu süämekene,
     185  Miildus ärr mu meelekene,
     186  Sõatii um sõmõrine,
     187  Vainutiil vaiva pallo;
     188  Olõ-õi sõah naista armas,
     189  Naista armas, kabot kallis,
     190  Sõah um armas abi mõõk,
     191  Kallis um kaalaraud.
     192  Olgu nii, jäägu jälle,
     193  Takah targõmba tasova,
     194  Sepä sõnno säädelese,
     195  Mi olõ-õs koolih oppõmah,
     196  Olõ-õs meil kirja käehna,
     197  Sõna mi oppõ umah kottoh,
     198  Vello pikä pingi pääl,
     199  Esä laja lavva takah,
     200  Säält sai meile pallo sõnno,
     201  Sai lajalt laulusõnno.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H II 4, 325/8 (138) 14 %
H II 4, 195/202 (84) 12 %
H II 4, 4/10 (2) 12 %
ERA II 103, 388/97 (40) 11 %
H III 29, 759/63 (1) 11 %
H I 6, 189/190 (3) 11 %
H II 32, 227/8 (3) 10 %
ERA II 117, 207/13 (2) 10 %
H, Jagomann 391/5 (23) 10 %
E 63504/8 10 %
ERA II 155, 607/13 (11) 10 %

Contains poems

E, StK 22, 74 (2)   54 %
EÜS VII 13 (9)   52 %