|
|
1 |
Kui talve ajal mered jääs,
|
|
|
|
2 |
Ja lume hange urkas mees,
|
|
|
|
3 |
Siis jääd ja ojad kandvad pääl
|
|
|
|
4 |
Et julgesti võib sõita sääl.
|
|
|
|
5 |
Ja egal pool käib otsetee,
|
|
|
|
6 |
Kas olgu suu ehk raba pääl.
|
|
|
|
7 |
Ja jälgi täis on maad ja veed,
|
|
|
|
8 |
Kui tsipelkate ristis teed.
|
|
|
|
9 |
Küll ega mees siis hüiab hoost,
|
|
|
|
10 |
Kui toovad heina koormad soost.
|
|
|
|
11 |
Need peremehed kandvad hoolt,
|
|
|
|
12 |
Ja rahvast näikse egal pool.
|
|
|
|
13 |
Kel pole rahu, pole und
|
|
|
|
14 |
Sest nemad näevad jääd ja lund.
|
|
|
|
15 |
Küll linna kippub vana noor;
|
|
|
|
16 |
Ja senna läheb viljavoor
|
|
| |
pag. 243
|
|
|
|
18 |
Ja hobu sõidab koorma ees;
|
|
|
|
19 |
Ja koorma otsas istub mees;
|
|
|
|
20 |
Ja mõni kellel rumal pää,
|
|
|
|
21 |
See ütleb: vaata tee on hää.
|
|
|
|
22 |
Ja kodu vanad hallid pääd.
|
|
|
|
23 |
Veel ega päeva teevad hääd:
|
|
|
|
24 |
Kui vanad küll ei teinud muud
|
|
|
|
25 |
Siis toovad metsast heinad puud,
|
|
|
|
26 |
Haod ja mättad vedavad,
|
|
|
|
27 |
Ja kodu ahju küttavad.
|
|
|
|
28 |
Kui noormees linnast pakki toob,
|
|
|
|
29 |
Siis vana koldel piipu joob,
|
|
|
|
30 |
Ta kisub peergu süüdab tuld;
|
|
|
|
31 |
Ja küsib siis veel vana muld,
|
|
|
|
32 |
Kuidas tee pääl käsi käind,
|
|
|
|
33 |
Kas viljamõõt on täis tulnud
|
|
|
|
34 |
Ehk on ka vahest puudu olnd.
|
|
|
|
35 |
Ja sagedasti meie maal,
|
|
|
|
36 |
See enne vanal ajal ka,
|
|
|
|
37 |
Kus õed ja vennad elavad,
|
|
|
|
38 |
Need kohe vastu tulevad:
|
|
|
|
39 |
Üks võtab kindad, toine vöö
|
|
| |
pag. 244
|
|
|
|
41 |
Ja ema ütleb: tule söö
|
|
|
|
42 |
Et sinu süda sooja saab,
|
|
|
|
43 |
Ja külmast ihust välja aab.
|
|
|
|
44 |
Vaata nenda istub laua ees
|
|
|
|
45 |
See väljast tulnud linnamees.
|
|
|
|
46 |
On's sulane nüüd koju tulnud,
|
|
|
|
47 |
Kes reisi pääl on väljas olnud,
|
|
|
|
48 |
Küll teda vastu võetakse:
|
|
|
|
49 |
Kus majas õige eluviis,
|
|
|
|
50 |
Sääl perenaene peremees,
|
|
|
|
51 |
On esimesed tema ees;
|
|
|
|
52 |
Ja peretütar võtab ka
|
|
|
|
53 |
Ta sukad kindad kuivata.
|
|
|
|
54 |
Ja kuida see ka võib ta olla,
|
|
|
|
55 |
Kus peremees veel seda võib,
|
|
|
|
56 |
Et tema ise väljas käib:
|
|
|
|
57 |
Kui tuleb ta nüüd kodu säält
|
|
|
|
58 |
Ta kuuleb kaugelt laste häält;
|
|
|
|
59 |
Ja abikaasa armuga,
|
|
|
|
60 |
Ta vastu võttab ruttata:
|
|
|
|
61 |
Et rõõm on nähja tema sees
|
|
|
|
62 |
Et koju tulnud tema mees.
|
|
| |
pag. 245
|
|
|
|
64 |
Siis küsib korralt järele,
|
|
|
|
65 |
Kas tervis keige perele.
|
|
|
|
66 |
Siis vaatab järel ühte teist,
|
|
|
|
67 |
Nii siga kui ka lammast, veist;
|
|
|
|
68 |
Kas õues on veel palju puid,
|
|
|
|
69 |
Ehk on veel puudu mõnest muust.
|
|
|
|
70 |
Siis rääkis tema, kus ta käind,
|
|
|
|
71 |
Mis imet ta on tee pääl näind;
|
|
|
|
72 |
Ja kudas joodikute viis,
|
|
|
|
73 |
Ta meelest läinud halvaks siis;
|
|
|
|
74 |
Kül see on täädä anmu tääl,
|
|
|
|
75 |
Kes tee pääl rõngast viina joob,
|
|
|
|
76 |
See õnnetust ja kahju toob:
|
|
|
|
77 |
Kui nähtaks teda tulevat
|
|
|
|
78 |
Kõik kohe nurka pugevad.
|
|
|
| |
|