| |
*1 H II 6, 365/9 (36) v. 5-66:
Kas läheb isa, ehk läheb poega
Või läheb minija miesi,
Või läheb kälide kuasa.
Es lähe isa, es lähe poega,
Es lähe minija miesi,
Es lähe kälide kuasa,
Läks siis kõige nuorem venda.
Siis ta akas ehtimaja,
Aas ta ülle koldse kuue,
Panni üöle uie üö.
Õde siis akas nutemaaja,
Nutema ja ütelema:
Ää sõitig' sõja iesa,
Ää sõitig' sõja tagaja,
Ää sõitig' sõja vahela,
Sõida sõja keske'ela!
Esimesed eidetas,
Tagumesed tapetas,
Vahelmesed vaevatas,
Keskmesed kojo tulevad.
Irnutas siis iiealli,
Karjatas Kalevi lauki,
Raputas see lääverakki,
Pureles punane litsi.
Kis läks õuue uatamaja?
Isa läks õuue uatamaja.
Isa's tunne poega nuorta,
Es tunne poja uosta:
Sõjamies, sõjaobune,
Sõja saksine sadula;
Sõjakindad tal käesa,
Sõjakirjad kinda'asa,
Sõjalakki tal piassa,
Sõjalae tal laki pial,
Sõjasuapad jalasa.
Püss tal põigiti piusa,
Mõek tal aljas alla õlma.
Irnutas sii iiealli,
Karjatas Kalevi lauki,
Raputas sii lääverakki,
Pureles punane litsi.
Kis läks õue uatamaja?
Ema läks õue uatamaja.
Ema's tunne poega nuorta,
Es tunne poja uosta:
Sõjamies, sõjaobune,
Sõja saksine sadula,
Püss tal põigiti piusa,
Mõek tal aljas alla õlma.
Irnutas sii iiealli,
Karjatas Kalevi lauki.
Raputas sii lääverakki,
Pureles sii punane litsi.
Kis läks õue uatama?
Õde olli erku, õde olli virku,
Õde läks õue uatama.
Õde aga tundis venna nuore,
Oma pussaka punasest,
Oma kindakirjadest:
Astu nüid maha alli seljast,
Karga nüid maha kõrvi seljast,
Reagi mulle sõjasõnumid,
|