| |
*1 = H II 6, 556/62 (167) v. 1-60, 68-77:
Jaanikene poisikene,
Jaan tulli kosjasta kojose.
Lagl tal laulis laki pial,
Ani karjus kainelus.
Õde Jaanilta küsisse:
Anna see ani minule,
Ma vii ani allikale,
Tina tiigi parda'ale,
Kuldakuoku kopelise!
Läksin pärast uatamaja,
Es ole ane allikula,
Tina tiigi parda'ala,
Kuldakuoku kopelisa.
Läksin kündajalt küsima,
Äestajalt tieda suama;
Ei es kündaja kõnele,
Äestaja es anna tieda.
Ma läksi taedu taevudese,
Piirdes pilvede vahele,
Keeldes ilma keske'ele.
Mis mul alla antanessa?
Iste alla antanessa
Oma ane kontidesta.
Mis mul peale pandanessa?
Padi peale pandanessa
Oma ane ehmetest.
Mis mulle süia antanesse,
Mis mulle juua antanesse?
Oma kolme venna vaeva.
Jaen tulli kosjasta kojose,
Viskas kindad laua piale,
Kübara kinnaste piale,
Ise piale kummuliste;
Ise nutma ise nuuskma,
Ise aleste uluma.
Küsis siis ella eidekene,
Sula tarka tuadekene:
Miks es tule mini minule,
Ega's tule naene sinule?
Sest es tule mini minule,
Ega's tule naene sinule,
Et sul palju tüterida,
Palju paelatahtejida.
Pane nee tütred põlle sisse,
Aa nee tütred änna sisse!
Üks pane tedreks tie iare,
Teine pardiks paopõesa
Kolmas reaguks rukise,
Neljas lase laine'ese,
Viies viereta vedeje!
Eit olli ullu uskuma,
Taat olli ullu uskuma,
Nõdra nõu võtema.
Panni tütred põlle sisse,
Aas tütred änna sisse,
Ühe panni tedreks tie iare,
Teise pardiks paopõesa,
Kolmanda reaguks rukise,
Neljanda laskis laine'ese,
Viienda vieretas vedeje.
Või minu ella eidekene,
Sula tarka taadikene!
Ise tuled eina niitemaja
Kus su kuldine minija,
Õbedane minu venna naene?
Kuldine istub koduje,
Imetab ilusikesta,
Mua ja piale mualikesta,
Taeva alla taemekesta,
Ilma keskele kenada.
|