| |
Eesti vanast pulmadest
|
|
| |
Isamees, peigmees, peiupoiss istuvad toas laua taga. Pruut on aitas ja kõik pruudi poolt pulmalised. Pruutema ehk kes teda sõidab panevad noorikulle (pruudile) mütsi pähe ja põlle ette, pruut istub see aeg kerstu ees. Pruut annab peigmehe õdedelle igaühele mütsid ilma treemlitega, aga naisest õdedelle treemlitega, üks õde saab pärja ja igaüks saab vööd. Mehed saavad laiad paelad ja topsud otsas, topsud on kaerakaradest ja siidi-ilpakatest tehtud. Siis akavad nooriku põlle lappima (loobivad raha põlle). |
|
| |
|
|
| |
Pääle selle lähvad kaks pruuttüdrukud aidast tuppa (akavad laulma). |
|
| |
|
|
|
|
6 |
Siit on läinud sirgu jäljed
|
|
|
|
7 |
Läbi paiu parti jäljed
|
|
|
|
8 |
Otsekui orava jäljed
|
|
|
|
9 |
Siin on sirgu seisatanud
|
|
|
|
10 |
Parti paika pidanud
|
|
|
|
11 |
isamees ilusakene
|
|
|
|
12 |
peiupoiss punasikene
|
|
|
|
13 |
pruudisõitja poisikene
|
|
|
|
14 |
mis sina mõega mõtteleksid
|
|
|
|
15 |
haljas rauda arvaneksi
|
|
|
|
16 |
meie linuke linata
|
|
|
|
17 |
meie talleke tanuta
|
|
|
|
18 |
ette tema tahab eide põlle
|
|
|
|
19 |
pähe tahab muremütsi
|
|
| |
pag. 606
|
|
|
|
21 |
otsa ette hoolelinti.
|
|
| |
Nüüd akavad jälle laulma, kuid ei lähe keegi noorikut aitast ära tooma. |
|
| |
|
|
|
|
24 |
isamees ilusakene
|
|
|
|
25 |
peiupoiss punasikene
|
|
|
|
26 |
pruudisõitja poisikene
|
|
|
|
27 |
mis sina mõega mõtteleksi
|
|
|
|
28 |
haljas rauda arvaneksi
|
|
|
|
29 |
meie pruut tahab taganeda
|
|
|
|
30 |
loobib kihlad kerstustagi
|
|
|
|
31 |
raha tahab lauale lugeda.
|
|
| |
Nüüd tuleb peiupoiss laua tagant välja, aga peigmees, isamees jäävad istuma (laud on toiduga kaetud), peiupoiss ja pruuttüdruk lähevad aita (pruuttüdrukud laulavad edasi). |
|
| |
|
|
|
|
34 |
ehi neidu eks sina jõua
|
|
|
|
35 |
saa neidu saaks minema
|
|
|
|
36 |
ma pole soata seie tulnud
|
|
|
|
37 |
asjata hoosta ajanud
|
|
|
|
38 |
ma ta'an saada saanitäita
|
|
|
|
39 |
koristada koljutäita
|
|
|
|
40 |
ehi neidu eks sina jõua
|
|
|
|
41 |
saa neidu saaks minema.
|
|
| |
Nüüd tulevad noorik ja pulmalised aidast ära, peiupoiss võtab käest kinni ja tuleb tuppa. Noorikulle antakse kätte leib, liha, või, õllekann, peigmehe ema võtab vastu pruudi käest ja paneb laua pääle, siis pääle selle keerutavad peiupoisid ja pruuttüdrukud pruuti tantsuviisil kolm kord toas ümber, siis kui see temp tehtud, viib üks peiupoiss nooriku lauda peimehe kõrva istma, (pruuttüdrukud istuvad nooriku ligi ja peiupoisid nooremehe ligi) siis anta toitu ja õlud ette, nii palju kui süda kutsub. |
|
| |
|
|
| |
(Pruuttüdrukud akavad laulma) |
|
| |
|
|
|
|
46 |
Peiukene poisikene
|
|
|
|
47 |
mis sina seisad servi seina
|
|
|
|
48 |
Mis sina võeriti voatad
|
|
|
|
49 |
eks ole kõrki kõrvassa
|
|
|
|
50 |
Eks ole puna palgessa
|
|
|
|
51 |
ilma piitsa peksamata
|
|
|
|
52 |
Kämelita kärpimata
|
|
|
|
53 |
rusikate rudjumata.
|
|
| |
Kui pruudi kodu pulmad lõpnud, akavad peigme kodu sõitma, pruutkerst ka kaassa. Peiupoisid peavad kerstu välja maksma. Pruutema istub kerstu pääl ja peiupoisid panevad iga nurga pääle raha, nii palju kui kellegil võimalik, ka pruutema sülle loobitakse raha. Kui on see nali lõpnud, tõstavad peiupoisid pruutema kerstu päält ära ja viivad kerstu minema vankri. Peigmees tuleb laua tagant ära ja paneb senna, kus pruut (noorik) istus, rublatüki. Akavad peiu kodu poole tõtma. (Siis laulavad edasi) pruudi poolt. |
|
| |
|
|
|
|
56 |
Ehi neidu eks sina jõua
|
|
|
|
57 |
soa aga neidu saaks minema
|
|
|
|
58 |
Ma pole soata seie tulnud
|
|
|
|
59 |
asjata oosta ajanud
|
|
|
|
60 |
Ma ta'an saada saanitäita
|
|
|
|
61 |
koristada koljutäita
|
|
|
|
62 |
Ehi neidu eks sina jõua
|
|
|
|
63 |
soa aga neidu saaks minema
|
|
|
|
64 |
Ootavad isa hobused
|
|
|
|
65 |
peksab peada peiu halli.
|
|
| |
(Peiu poolt pulmalised laulavad) |
|
| |
|
|
|
|
68 |
Peiu naesed kaasakesed
|
|
|
|
69 |
Singukesed langukesed
|
|
|
|
70 |
Kui oled and aega kasvatessa
|
|
|
|
71 |
Anna aega ehtitessa
|
|
|
|
72 |
Ehib eide asemella
|
|
|
|
73 |
Paneb eide paelutelle
|
|
|
|
74 |
Käib aga eideke järele
|
|
|
|
75 |
Nii kui eit on enne olnud.
|
|
| |
Lähvad hobuste pääle ja sõidavad peigme kodu (pruudil on tekk süles ja vöö teki sees). Kui saavad tee peal kõik raskused ära võitnud, sääl tehakse mitmed takistused. Näituseks kindlad aiad tee peale, siis lastaks ka püssi, ka piiratakse ümber hoostega. Saavad peiu kodu juba, üpavad peiupoisid hooste päält maha, võtavad peigme hobusse suu kõrvast kinni ja viivad hoovi, tõmbavad looga maha ja viskavad katusselle. Peigmees viib nooriku tuppa siis akab jälle pulmalust pääle, see tuurib teise päävani. |
|
| |
|
|
| | Kolmapääv, (Kihiaamise aeg) |
|
| |
Pruudi ema on aitas pruudi kerstu juures, aga pooled pulmalised on väljaspool aita ja akavad laulma |
|
| |
|
|
|
|
81 |
Neitsikene noorukene
|
|
|
|
82 |
Kirjapihta peenikene
|
|
|
|
83 |
Kisu üles kiidukerstu
|
|
|
|
84 |
Alga üles annivakka
|
|
|
|
85 |
Too aga tuppa tooli pääle
|
|
|
|
86 |
lau aga laia laua pääle
|
|
|
|
87 |
pane aga pika pingi pääle
|
|
|
|
88 |
mis sina mullu kiitelesid
|
|
|
|
89 |
tunamullu hoobelesid.
|
|
| |
Seespool aida hakavad vasta laulma. |
|
| |
|
|
|
|
92 |
Peiukene poisikene
|
|
|
|
93 |
peiu poolta pulmalised
|
|
|
|
94 |
lingukesed langukesed
|
|
|
|
95 |
ärge võtkeje vihaksa
|
|
|
|
96 |
ärge pangeje pahaksa
|
|
|
|
97 |
et tema mullu kiiteles
|
|
|
|
98 |
tunamullu hoobeles
|
|
|
|
99 |
et oli peiu veigukene
|
|
|
|
100 |
alles kiikus kätkiessa
|
|
|
|
101 |
nõtkus nõdrassa vibus
|
|
| |
pag. 610
|
|
|
|
103 |
alla parde paelutessa
|
|
|
|
104 |
et on lakas lapse kingad
|
|
|
|
105 |
ristisärk on tikkimata
|
|
|
|
106 |
Kui ei usu siis näitan
|
|
|
|
107 |
et on lakas lapse kingad
|
|
|
|
108 |
ristisärk on tikkimata.
|
|
| |
Nüüd tehakse aidauks lahti. Pruudi sõitja peiupoiss võtab annivaka oma pää pääle ja peiupoiss käib ta kõrvas, et ei saa kõrvale joosta, anni vakk on vööga kinni siutud, ta viib tuppa ja paneb laua pääle ja peiupois läheb ümber laua otsa peigme kõrva, kumb siis kärmem jõuab, kas peiupoiss mõek ehk pruudi sõitja müts anni vaka pääle panna, see saab selle vööd omale. Pruutema istub noorepaari kõrva ja akab andisi jagama (tähendus: üksnes peiu poolt pulmalised või omaksed saavad andisi aga pruuti poolt pulmalised ei saa kedagi) sääl siis saavad kinki sukad, kindad, mõnele antakse peent linast riiet j.n.e. Saavad annid jagatud, tuuakse vakk lambavillu täis siis akavad pulmalised raha vakka loopima ja villu näpima. |
|
| |
|
|
| |
pag. 611 Pruudi poolt laulavad |
|
| |
|
|
|
|
113 |
Oleks see äi mull' härjad annud
|
|
|
|
114 |
Härjad annud poorid pannud
|
|
|
|
115 |
Oleks se ämm mull' lehmad annud
|
|
|
|
116 |
nadu laugu lambukese
|
|
|
|
117 |
viin vakka vainijulle
|
|
|
|
118 |
tukiga tuli järele
|
|
|
|
119 |
säält tõuseb tuli punane
|
|
|
|
120 |
säält tõuseb suits sinine
|
|
| |
peigme poolt |
|
| |
|
|
|
|
123 |
Juba se äi on härjad annud
|
|
|
|
124 |
Härjad annud poorid pannud
|
|
|
|
125 |
juba se ämm on lehmad toonud
|
|
|
|
126 |
nadu laugu lambukesed
|
|
|
|
127 |
vend on rahakukurid kulutand.
|
|
| |
seega siis lõpeb pulma pidu otsa ja igaüks läheb koju. |
|
| |
|
|
|
| |
|