|
|
1 |
|
|
| |
Kui saajaga pruudi talo ukse ette jõudsid siis lauldi neile vasto: Saaja sõit õld ööse. - |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Illutt illutt saajakene
|
|
|
|
5 |
Illutt illutt tasa tasa
|
|
|
|
6 |
Ärge uksile aeaga
|
|
|
|
7 |
Kattusselle kargutage
|
|
|
|
8 |
Siin on ennegi eletud
|
|
|
|
9 |
Leib on söödud tõine saadud
|
|
|
|
10 |
Eile läksid Ersso saksad
|
|
|
|
11 |
Tunaeile Turgi saksad
|
|
|
|
12 |
Ei need rikkund räästa'aida
|
|
|
|
13 |
Ega katkend kattusseida. -
|
|
|
|
14 |
Turgi voodid veel toassa
|
|
|
|
15 |
Lätti põhud põlveni põrmandal.
|
|
|
|
16 |
Kuhu te kauaks viibisite
|
|
|
|
17 |
Meie ammu ootasime
|
|
|
|
18 |
Lihad leemeje lagusid
|
|
| |
pag. 147
|
|
|
|
20 |
Kalad keesid kattelasse
|
|
|
|
21 |
Kas õli obo väsinud?
|
|
|
|
22 |
Või õli rattas katki läinud? -
|
|
|
|
23 |
Ehk õli telge teele jäänud? -
|
|
| |
Peigmepoolsed laulavad istudes oma oboste pääl neile vasto: |
|
| |
|
|
|
|
26 |
Ei õld obo väsinud. -
|
|
|
|
27 |
Ei õle rattas katki läinud
|
|
|
|
28 |
Ega telge teele jäänud. -
|
|
|
|
29 |
Ilus ilm kodont tullessa
|
|
|
|
30 |
Saime teele võttis sadada.
|
|
|
|
31 |
Võttis looka lüia lunda
|
|
|
|
32 |
Ratsuti raesta lüia. -
|
|
| |
Pruudi poolt lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
35 |
Peiukene poisikene. -
|
|
|
|
36 |
Tule tõllasta mahaje
|
|
|
|
37 |
Saa maha sadula päält
|
|
|
|
38 |
Pista saapad saveje
|
|
|
|
39 |
Kulda kannuksed kuluje. -
|
|
| |
Peigme poolt: |
|
| |
|
|
|
|
42 |
Las küsime kannatame
|
|
|
|
43 |
Kas on pruudil vendasida. -
|
|
| |
pag. 148
|
|
|
|
45 |
Kaul kannusjalgasida
|
|
|
|
46 |
Kes viivad peio obose
|
|
|
|
47 |
Ärgo tulgo üksi venda
|
|
|
|
48 |
Ärgo tulgo kaksi venda
|
|
|
|
49 |
Meie peiol suur obone
|
|
|
|
50 |
Tulgo venda viisi-kuusi
|
|
|
|
51 |
Kes viivad peio obose
|
|
|
|
52 |
Meie peiol suur obone
|
|
|
|
53 |
Ei lase lasta lakkaleni
|
|
|
|
54 |
Pisukesta pirenegi
|
|
|
|
55 |
Lapse lööneb lakkaleni
|
|
|
|
56 |
Pisukese pirendani. -
|
|
|
|
57 |
Ärge veege peio oosta
|
|
|
|
58 |
Ärge veege sõnnikulla
|
|
|
|
59 |
Ärge veege räästa alla.
|
|
|
|
60 |
Sado rikkub sõnnikulla
|
|
|
|
61 |
Räntsa rikkub räästa alla
|
|
|
|
62 |
Viige talli toa tahaje. -
|
|
| |
Nüüd pruudi vend või vennad teinud peio obose rakkest lahti ja pruudi poolt pulmalised ja lappulised tehend tõiste saaja sõitjate obo- -sed ka rakkest lahti. Pulmalised läinud tuppa, sääl õld laud jo söökide ja jookidega täidetud. |
|
| |
|
|
| |
Peigmees ja peiopois istunud kübarad pääs lauda, mõõgaisa tagunud ühtelugu mõõgaga vasto laudu täristades. - (Mõõka kannud ta ühtepuhku vööl, väl´läs käies; aga sööma ajal rippunud mõõk mõõgaisä pää kõhal laes.-) |
|
| |
|
|
| |
Kõik peigmepooltsed saajalised seisnud toas riided seljas kübarad pääs. - Saaja kaasanaised menned söökidega täidetud laua ligi vahtined söökide ja jookide pääle, ise akkand laulma: |
|
| |
|
|
|
|
69 |
Ei teie viinad vihavad
|
|
|
|
70 |
Ei teie õlled punavad
|
|
|
|
71 |
Ei teie saiad saledad
|
|
|
|
72 |
Enne saand neidu nähjakse
|
|
|
|
73 |
Ja neido nime teadakse
|
|
|
|
74 |
Kas on Pille või on Pireta
|
|
|
|
75 |
Vai on Malle vai Mareta
|
|
|
|
76 |
Vai on armas Annekene
|
|
|
|
77 |
Ehk on libe Leenokene. -
|
|
| |
Pruut ei õld mitte toas, vaid kaasiku ja oma poolt pulmanaistega saunas. |
|
| |
|
|
| |
Peigme kaasanaised läined sauna poole, säält pruuti üles õtsima, viioli ehk toropilli mängija käind neie ees. Naised laulnud tee pääl mennes: |
|
| |
|
|
|
|
82 |
Siit on mennud sirgukene
|
|
|
|
83 |
Läbi paju pardikene. -
|
|
|
|
84 |
Siin on sirko seisatanud. -
|
|
|
|
85 |
Kinnitanud kingapaelu. -
|
|
| |
Kui sauna ukse juure said, oidsid sees õlijad pruudi poolt naised ust kinni, ei lasknud tulijaid sisse. Peigmepoolsed laulnud ukse taga: |
|
| |
|
|
|
|
88 |
Mis mina oolin uhtudessa
|
|
|
|
89 |
Kardan katki raiudessa
|
|
|
|
90 |
Meil on ulgas uksesseppad
|
|
|
|
91 |
Saajassa sagaraseppad. -
|
|
|
|
92 |
Kes teeb teile uued uksed. -
|
|
| |
Pruudipoolsed naised laulnud saunas tõistele vasto: |
|
| |
|
|
|
|
95 |
Peiokene poisikene
|
|
|
|
96 |
Kas võttid soelta silmad
|
|
|
|
97 |
Või võttid karulta kõrvad
|
|
| |
pag. 151
|
|
|
|
99 |
Hundilt hullu meelekese. -
|
|
|
|
100 |
Et sina teadsid meile tulla
|
|
|
|
101 |
Oskasid üle orude
|
|
|
|
102 |
Määrasid üle mägede
|
|
|
|
103 |
Meie suureje suguje
|
|
|
|
104 |
Kuldapenninge pereje
|
|
|
|
105 |
Vana taalderi taluje. -
|
|
|
|
106 |
Ei õle neiduda kodoje
|
|
|
|
107 |
Neido läks linnast linti tooma
|
|
|
|
108 |
Neido läks poest poordi tooma.
|
|
| |
Peigmepoolsed naised laulnud vasto: |
|
| |
|
|
|
|
111 |
Neido läks Viro vihtlema
|
|
|
|
112 |
Narva naba tõstamaie
|
|
|
|
113 |
Neio asjad jo ammo käes. -
|
|
| |
pag. 152 Kõik noored inimesed ei õle oskand ka mitte regivirsi reegotada. Ükskõrd johtoned kõik noored inimesed peigme pool pulmas õlema, ei õle õskand ise pulmaviisi veeretada, nad palkanud ühe vanamoori oma eest reegotama (laulma). - Selle vanamoori minija aga õld pruudi poolt pulmas ja laulnud saunas ämmäle vasto: |
|
| |
|
|
|
|
116 |
Las küsime kannatame
|
|
|
|
117 |
Kas on kodosed koerad
|
|
|
|
118 |
Vai on väljas palgolised
|
|
|
|
119 |
Kui on kodosed koerad
|
|
|
|
120 |
Siis andke neile appatust
|
|
|
|
121 |
Ja tõstke tõrre loppotust
|
|
|
|
122 |
Kui on väljas palgolised
|
|
|
|
123 |
Siis andke kaigast kaula pääle. -
|
|
| |
Nüüd tehtud sauna uks lahti, mõõgaisä naine trüüganud kõige ees sisse. - Pruut istunud taga sauna nurgas järi pääl oma kaasikuga rinna. - Tõised naised kes tämägä saunas on õld, õlled kõik seisukille. Mõõgaisa naisel õld õbekett kääs, selle ketti kül´les õlled este sangaga rublatükk, siis pärlid või elmed vahel ja jälle siis rubla tükk; ninda et selles kettis rippunud 7 ehk kaheksa sangaga õberublatükki; kelle igaühe vahel 5 või kuus pärli õlnud. - |
|
| |
|
|
| |
Mõnel mõõgaisa naisel õld õbeketti sees õbevalandik; siis mõned elmed, ja kaks sangaga õberublatükki, (kellel jälle elmed vahel;) seisnud kummalgi pool valandikku. - Ühes käes oidnud mõõgaisa naine seda kuuldud ketti, tõise kääga tõukand ta naisi oma eest ja ööld: |
|
| |
|
|
|
|
128 |
Eest tõukan mehise metsa
|
|
|
|
129 |
Tagant naisise tänava. -
|
|
| |
Nüüd viskand ta selle õbekee rublatükkidega pruudi kaala ja öölnud: |
|
| |
|
|
|
|
132 |
Oma lehmikene
|
|
|
|
133 |
Võõras kellokene
|
|
|
|
134 |
See sinule, me minule.
|
|
| |
pag. 154 Nüüd pruut kinkinud sisse tulijatele igaleühele märkä kenad, siniseid, punaseid ja kirjud lintisid; aga viioli kaala ümber sidond unitu suure kimbu lintisid. Selle aja sees tulnud ka mõõgaisa senna, võtnud pruudi kääst kinni see võtnud kaasiku kääst kinni, ninda menned nad kolmekeste käsistiku kuni tuppa. Viioli mängija käinud kõige ees, tõised naised tulnud kõik nende taga. Viioli mängija mänginud kui saunast tuppa läksid, viioli pääl selgeste, nii kui ööldes |
|
| |
|
|
|
|
137 |
Tuule tänna tõtta järele. -
|
|
|
|
138 |
Tuule tänna tõtta järele. -
|
|
| |
Kui tuppa saaned, kus peigmees ja peiopois ikke laua juures riides ja kübarad pääs ja tõised mehed niisamati penkidel ehk kus said istuned, siis laulsid peigme pulmanaised: |
|
| |
|
|
|
|
141 |
Eivad tea meie mehed
|
|
|
|
142 |
Kus need käisid kaasanaised
|
|
|
|
143 |
Need käisid punepuessa.
|
|
|
|
144 |
Siidilõngade pesassa.
|
|
| |
pag. 155
|
|
|
|
146 |
See neido punessa käinud
|
|
|
|
147 |
Se on korjand kolleoksad
|
|
|
|
148 |
Maiastand manarajuured. -
|
|
| |
Mõõgaisa täristanud mõõka vasto lauda, peigmees istonud peiopoisiga lauas, ei õle tegemistki teinud, et jo pruut toas õli. - Naised laulnud: |
|
| |
|
|
|
|
151 |
Peiokene poisikene
|
|
|
|
152 |
Kergitä kenä kübärä
|
|
|
|
153 |
Tee au neidusele
|
|
|
|
154 |
Au neiduse isäle
|
|
|
|
155 |
Au neiduse emäle.
|
|
| |
Nüüd kergitanud peigmees kübara ja andand pruudile teretades kätt, mõlemil õlnud valged sõrmkindad kääs, nüüd istunud ka pruut peigme kõrva lauda. Ka tõised pulmalised istuned kõik riides lauda. Ei söönd ega joonud miski, pruut vaatas äbelikult enese ette maha ja istus poolserviti ehk üht külge pidi peigme poolt väl´la. |
|
| |
|
|
| |
Peigme poolt naised laulsid: |
|
| |
|
|
| |
pag. 156
|
|
|
|
161 |
Mis sina neiu vili vaatad
|
|
|
|
162 |
Ja seisad servi peio poole.
|
|
|
|
163 |
Kas on kuube kurjatoime
|
|
|
|
164 |
Vai on vammus valjutoime
|
|
|
|
165 |
Kuu ise kuldatoime
|
|
|
|
166 |
Valu ise vasketoime. -
|
|
| |
Nüüd tulid kõik lauast väl´lä ilma söömata, tegid riidest lahti, ja varsti toodi pulmalistele sooja õlut pisikeste kibeste ehk kannudega juua. Sooja õlut sõendeti või keideti ja siis pandi siirupi ehk kerjemett, ehk kloppiti toored munad sinne ulka, nüüd jahutadi ninda jahetaks et kibeste seest rüüpides suunahka ei kõrvetand; selle järel kanti suure pitka ja ümmarguste pannudega liha ja verivorstid lauale, ka suured puused suppivaagnad suppiga täidetud ja nende kõrval suured pitka varrega puulusikad, vaagnad ja lusikad tegid eestlased seekõrd ise. - Ka rukkileib ja otraseppik on seekõrd pruugis õlnud. Nii kui Leeno Martpõld rääkis, kes Lüganuse kihhelkonnast Saka külast Päite on toodud, et 1836. aastal ei õle Saka külas rohkem kui ühes talos õstetud ümarguse lavaga lusikad õld. - Pruudi talos peetud 1 päiv pulmi, kui ööse sinne sõideti siis tõine ööse sõideti säält peigme talosse. - |
|
| |
|
|
| |
Kui pruut kauaks jäi riide ehtides, siis laulsid peigme poolt naised: |
|
| |
|
|
|
|
171 |
Ehi neiu eks sina jõua
|
|
|
|
172 |
Saa Salme riideje
|
|
|
|
173 |
Jo kippub küi obone
|
|
|
|
174 |
Väi täkku väänab päädä. -
|
|
| |
Pruudi poolt lauldi vasto: |
|
| |
|
|
|
|
177 |
Peiokene poisikene
|
|
|
|
178 |
Kas tõid seda oosta kaasa
|
|
|
|
179 |
Kas said seda saanikesta
|
|
|
|
180 |
Miska veeta meie neiu
|
|
|
|
181 |
Kui et toonud ei õle tarvis
|
|
|
|
182 |
Küll veavad isa obosed
|
|
|
|
183 |
Venna allid veeretavad
|
|
|
|
184 |
Punasella viia pruuti
|
|
|
|
185 |
Kimmelilla viia kirsto
|
|
| |
pag. 158
|
|
|
|
187 |
Allil viia ande'eida.
|
|
|
|
188 |
Mustal muuda riide'eida.
|
|
| |
Peigme poolt lauldi vasto: |
|
| |
|
|
|
|
191 |
Neiukene noorokene
|
|
|
|
192 |
Mis teed kaua kamberissa
|
|
|
|
193 |
Seisad seinade vahella
|
|
|
|
194 |
Kas kuud küile kuube
|
|
|
|
195 |
Või napsid naole särki
|
|
|
|
196 |
Neitsikene noorukene
|
|
|
|
197 |
Too niidid tullessani
|
|
|
|
198 |
Küllap kuud ollessani
|
|
|
|
199 |
Meil on piirud peio tehtud
|
|
|
|
200 |
Kangaspuud küi kogutud
|
|
|
|
201 |
Niied ämmä nikutetud. -
|
|
| |
Pruudi poolt lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
204 |
Peiokene poisikene
|
|
|
|
205 |
Andsid aiga kasvatada
|
|
|
|
206 |
Anna aiga ehitada
|
|
|
|
207 |
Kaua ehikse isatu
|
|
|
|
208 |
Kaua ehikse ematu
|
|
|
|
209 |
Kaua vaine vöötelekse
|
|
| |
pag. 159 Pruudipoolsed laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
212 |
Tunned viia mo õdeda
|
|
|
|
213 |
Tunned viia tunne oida
|
|
|
|
214 |
Tunne truuviste elada
|
|
|
|
215 |
Ära lase lastel lüia
|
|
|
|
216 |
Päilistel pääle käia
|
|
|
|
217 |
Oiad mo õe heaste
|
|
|
|
218 |
Kaitsed kaasa kalliesta
|
|
|
|
219 |
Tuled meile tõise kõrra
|
|
|
|
220 |
Tool sulle alla annetessa
|
|
|
|
221 |
Padi pääle paisetassa. -
|
|
| |
Pruudile lauldi; kõik pulmalised ühes: |
|
| |
|
|
|
|
224 |
Nutta nutuksed kodoje
|
|
|
|
225 |
Itkemed isamajasse
|
|
|
|
226 |
Kui et nutta mennessani
|
|
|
|
227 |
Küllap nuttad õllessani.
|
|
| |
Peigme poolt lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
230 |
Neitsikene noorukene
|
|
|
|
231 |
Ära kurda ära karda
|
|
|
|
232 |
Tõrgu meile tullessa
|
|
|
|
233 |
Ära sureb ämmä kurja
|
|
|
|
234 |
Ära sureb äia kurja. - -
|
|
|
|
235 |
Küdi läheb külaväiksa
|
|
|
|
236 |
Nado viiakse mehele
|
|
| |
pag. 160
|
|
|
|
238 |
Siis jääd ellaga elama
|
|
|
|
239 |
Marjaga maea pidama.
|
|
| |
Pruudi emäle laulsid kõik pulmalised ja lappulised ühes: |
|
| |
|
|
|
|
242 |
Vott vott eite noo noo eite
|
|
|
|
243 |
Kui't sina eite enne ei nutta
|
|
|
|
244 |
Nuttad omme ommikulla
|
|
|
|
245 |
Lähäd aita katsumaie
|
|
|
|
246 |
Ait on arva riietesta
|
|
|
|
247 |
Nurk kirstusta tühije
|
|
|
|
248 |
Siis tuleb tüttär meeleni
|
|
|
|
249 |
Veel pidin tüttarta pidama
|
|
|
|
250 |
Kui't sina eite enne ei nutta
|
|
|
|
251 |
Nuttad omme ommikulla
|
|
|
|
252 |
Lähad kaivult vetta võtma
|
|
|
|
253 |
Kaivukook tuleb kaulajeni
|
|
|
|
254 |
Siis tuleb tüttar meelejeni
|
|
|
|
255 |
Veel pidin tüttarta pidama
|
|
|
|
256 |
Kui't sina eite enne ei nutta
|
|
|
|
257 |
Nuttad omme lõune aala
|
|
|
|
258 |
Lähäd pinust puida tooma
|
|
|
|
259 |
Puupinu tuleb kaulajeni
|
|
| |
pag. 161
|
|
|
|
261 |
Siis tuleb tüttar meeleje
|
|
|
|
262 |
Veel pidin tüttarta pidama
|
|
|
|
263 |
Kui't sina eite enne ei nutta
|
|
|
|
264 |
Nuttad omme õhtuella
|
|
|
|
265 |
Lähäd kalja laskemaie
|
|
|
|
266 |
Kalja-asti auguteleb
|
|
|
|
267 |
Enne mind veela peeti
|
|
|
|
268 |
Nüüd mina kuivile kobisen
|
|
|
|
269 |
Vahel koppotad kõvaste
|
|
|
|
270 |
Vahel jättad vallalista.
|
|
| |
Pruudile lauldud: |
|
| |
|
|
|
|
273 |
Neitsikene norukene
|
|
|
|
274 |
Jätta kodo viied viisid
|
|
|
|
275 |
Viied viisid ja kolmed kombed
|
|
|
|
276 |
Ära õle kerge keetamaie
|
|
|
|
277 |
Libe leenta mekimaie
|
|
|
|
278 |
Meil on ella eidekene
|
|
|
|
279 |
Se on kerge keetamaie
|
|
|
|
280 |
Libe leenta mekkimaie. -
|
|
|
|
281 |
Neitsikene noorukene
|
|
|
|
282 |
Õle kerge kedramaie
|
|
|
|
283 |
Tragus vokki tallamaie
|
|
| |
pag. 162
|
|
|
|
285 |
Käre kangasta kudumaie
|
|
|
|
286 |
Siis sind kiideta eaksa
|
|
|
|
287 |
Hea naise tüttareksa
|
|
|
|
288 |
Targa naise taimedeksa
|
|
|
|
289 |
Hea naine on õppetanud
|
|
|
|
290 |
Kallis naine kasvatannud
|
|
|
|
291 |
Palju parem paigale pannud
|
|
| |
Pruudi sugulased laulsid pruudile: |
|
| |
|
|
|
|
294 |
Kui sina lähäd kodonta
|
|
|
|
295 |
Veered venna põrmantulta
|
|
|
|
296 |
Lahkud isamajasta
|
|
|
|
297 |
Jäävad nurgad nuttamaie
|
|
|
|
298 |
Pingid silmi pühkimaie
|
|
|
|
299 |
Ahjuke aga alatsemma
|
|
|
|
300 |
Nurgad nuttid et õli noori
|
|
|
|
301 |
Pingid nuttid et õli peeni
|
|
|
|
302 |
Ahi alatses et õli ainis
|
|
|
|
303 |
Et õli kallis kuhjalooja
|
|
|
|
304 |
Sale saatude tegija
|
|
|
|
305 |
Armas akki istutaja
|
|
|
|
306 |
Kuhjad Kundaje nägisid
|
|
| |
pag. 163
|
|
|
|
308 |
Akjalad Alutahaje
|
|
|
|
309 |
Seda'p naursid Narva saksad
|
|
|
|
310 |
Imestid Iru isandad. -
|
|
|
|
311 |
Et õlid naprad naiste tehtud. -
|
|
|
| |
*1 Pulmakirjeldus ("Vana aigne pulma pruuk") algab lk 137.
|