| |
Kolm väimeest
|
|
| |
Eestimaa pinnal eland ükskõrd vanal ajal väga jõukas peremees, sel samal õld 3 tüttart, olgo Kreet, Elts ja Madli. Kaks vanema tüttart ei õle õlledki aiva ilusad; aga isale õlled nad armsad, sest et nad sõnakuulelikud ja virgad töölised õlid. - |
|
| |
|
|
| |
Noorem tüttär õld imeilus; aga isä ja emä õlid ta lapsepõlves nii elikult ja õrnalt üles kasvatanud kui vähägi võis. - |
|
| |
|
|
| |
Kui Madli suureks ja täieks inimeseks sai, ei viitsind ta sugugi tööd teha, ta õli oma arvust selleks üleliig ilus, muudkui muigutas mokke, pesi ja klunis, ehitas ja kenitas ennast, astus veepange juure, vahtis oma kena nägo vee peeglist, (sest siis klaasist peile ei õle õld.) ehk silus oma lokkis juuksid arjastest tehtod pääarjaga. |
|
| |
|
|
| |
Millagi ei täitnud ta oma isa ja ema käsko, aukus neile vasta ja õli neile justkui ristiks nüüd kaulas! - |
|
| |
|
|
| |
Ta õli omad vanemad üsna väl´lä tüütänd. - |
|
| |
|
|
|
|
12 |
Läksid aastad ja ajad edesi, sai este vanem siis keskmine ja perästpoole ka noor ja ilus, aga laisk ja sõnakuulmata tüttar ka mehele. -
|
|
|
|
13 |
%%
|
|
| |
pag. 352 Meie va jõukas ja nõukas eesti taat pidas iga tütrele ühe väärilised pulmad; noorema tütre pulma ajal ööld ta oma väimeestele: "Igatahes võite minu juurde võõrsi sõita, millal aga kellelgi selleks lusti ja aiga on. Minu uksed seisavad alati teile lahti; Aga tänä, seitsme aasta pärast, (siis kui Jumal meile on nii kaua elo-tervist and) peate kõik kolm väimeest oma naistega siin ühteaigo õlema, sedä tänast Madli pulmapäivä veel mälestamas. |
|
| |
|
|
| |
Siis tahan ka mina nähä saada, kelle naine kõige enäm sõna kuuleb. Se on kõige armsam mo meelest. - |
|
| |
|
|
| |
Mõni päiv perast pulmide õhkas noor abielomees, ööldes: |
|
| |
|
|
|
|
20 |
Kanakese kalli
|
|
|
|
21 |
Tahtsin ma omale saada
|
|
|
|
22 |
Aga kurja kulli
|
|
|
|
23 |
Võttin oma pesa ma kanda! -
|
|
| |
Suure nõupidamise ja päämurdamise läbi tuld ta viimaks selle mõtte pääle, et õhjad tarvis hästi trangul pidädä kui niisuguse naisega tahad ühes elädä. - |
|
| |
|
|
| |
Iga kõrd, kui ta Madliga akkand rääkima ehk miski tedä käskind teha, siis tehend ta omale vihase näo ja vahtind suuril silmil Madli pääle, ninda et tõisel usaldust ei õld millagi ta üle käso ehk vasta tahtmist teha. |
|
| |
|
|
| |
Kui tal mõnikõrd koer ehk kass, kukk ehk kana trehvasid ette ehk ligi tulema; siis kärgätänd kõhe vihase kurja häälega neile: "Eest väl´lä, sõna ütlen tõist ärä oota. - |
|
| |
|
|
| |
Kui nüüd elajake ta üttelusest aru ei saand ja ikke rahulikult ta ligi õli, siis matterdand ta kõhe selle surneks, ise teind ta aga rahuliselt ja vihasel näol tööd edesi, millagi ei õle ta rõõmust, lahket nägo näitnud, ega kellegiga oma naise kuuldes head sõna rääkinud. - |
|
| |
|
|
| |
Et teistel kahel kälimehel virgad ja sõnakuulelikud naised õlid siis elasid nad nendega mõistlikku ja rõõmust abielo, nii kui meiegi ajal praiga mõistlikud abielorahvas elavad. - |
|
| |
|
|
| |
Kõige noorem kälimees oli oma naise seitsme aasta jooksul nii sõnakuulelikuks taltsutanud, et ta mehe sõna pääle kas tulde ehk vette üppas. |
|
| |
|
|
| |
pag. 354 Seitse aastat jõudsid möödä, ja see oodetud ühine pidu päiv jõudis kätte. Meie tunnetud tige kälimees õli ka jo jõukas mees, tal oli mitto üva ovost ja üks õli tal kui luu ja nahk. - |
|
| |
|
|
| |
Ta rakkendas vaise looma vankri ette, naine istus sõna lausumata vankrisse, ta ise kõksas kõrva istuda, ja sõit algas. Porise tee perast lõppes viimaks vaise looma tõrgetamise lust ta jäi sammu. |
|
| |
|
|
| |
Mees käratab: "Noa, sõna ütlen tõist ära oota." |
|
| |
|
|
| |
Saavad äiätaadi maja lähedale, sääl tee üsna rooplik ja auklik, neljajalgsel jõud otsas ja üsna tülpind, jääb seisma. |
|
| |
|
|
| |
Mees taas: "Noa, sõna ütlen tõist ärä oota." |
|
| |
|
|
| |
Obone poovib ja püiab, ei jõua edesi vedada, mees kargab vankrist maha võttab pisikese kirve õlekotti alt vankrist kopsab obosele kõrvade vahele, see vingerdas ja vingerdas ja oligi valmis. (kõngend) |
|
| |
|
|
| |
Mees tõukas obose tee ääre ja ütleb kurjal häälel: "Madli, - vankrist maha aisad pihku, ma ise tõukan taga, sõna ütlen tõist ärä oota." |
|
| |
|
|
| |
Tõine tulli, ehk küll vasta tahtmist vankrist maha, võttis aisad pihu vedas ees, mees tõukas taga. |
|
| |
|
|
| |
Said äiataadi õue, õnnest ei õld seekõrd kedagi õuves, ega nähänd keski neie kuntsliku sõitu, vedasid oma vankri ka tõistega ühe saraja alla ja läksid tuppa, kus tõised kälid ja väid jo enne õlid ja neid jo ootasid. |
|
| |
|
|
| |
Käliksed akkasid nüüd ämmale appi söökisid lauale kandma ja muud toimetust toimetama. |
|
| |
|
|
| |
Äi istus kolme väimehega kambris, suitsetasid piipu ja vestasid magusat juttu. |
|
| |
|
|
| |
Viimaks teeb äi kappiukse lahti, võttab säält nartsu seest rahapanka, paneb väimeeste ette laua pääle ja ütleb: Täna on seitse aastat Madli pulmadest mööda, ja kelle naine nüüd kõige sõnakuulelikum on, et kõhe esimise kutsumisega siie tuleb, sellele kingin mina see rahapakk (100 rubl) |
|
| |
|
|
| |
Kõige vanem väimees vahib lahtise ukse poole nääb et tämä naine lähäb praiga lihapann kääs uksest mööda, lauale veemä. - |
|
| |
|
|
| |
Ta hüiab õnnelisel õrnal äälel: "Kreeta, tule tõmma minu saabas jalast väl´lä, ta piigistab kõvast minu varbaid." |
|
| |
|
|
| |
pag. 356 Naine ütleb: "Ega sina ilma minuta saa nüüd enam saapa jalast väl´lä ega riidest lahti, eks tõised või siis niipalju sulle head teha, ma õlen siin vana emale abiks. |
|
| |
|
|
| |
Tõine kälimees nääb praiga oma naise jälle uksest möödä menemä verivorsti rehtlaga. (Üks malmine ümmargune pann miska naised pliini paistavad ja sellega peeta ka vorstid ahjus.) |
|
| |
|
|
| |
Ta üiab ellal ja armsal äälel: "Eltse, too mulle piibu pääle tuld tikkuga." |
|
| |
|
|
| |
Naine vastab: "Oh neid mehi, kui nad kõik nii saamata on, et naised ikke neil peavad ees ja taga õlema." |
|
| |
|
|
| |
Noorem väimees nääb: täma naine tuleb praiga veepangega kaivult, vist vei ta leeme lisavuse vett. Ta üiab õige käredal ja käskival häälel: "Madli, tule tõsta saba üles ja näita perset, sõna ütlen tõist ärä oota." Se kiirest veepang maha, tuli tegi mis kästi. |
|
| |
|
|
| |
Äiä taat kinkis 100 rubla kõige noorema väimehele, andis taale kätt tänas päälegi, et ta seda tämä laiska ja sõnakuulmata tüttart nii sõnakuulelikuks õli õppetanud. - |
|
| |
|
|
| |
pag. 357 Äiäl õli praiga üks imeilus täkk, oma kakssada pankarubla iga päiv väärt, (mene sa tea kui paljo see praigu õbeda järel on.) |
|
| |
|
|
| |
See aga õli ütlemata pero, nii et ädä perast tühjä vankri edesi vedas. |
|
| |
|
|
| |
Äi ütles sööma ajal noorema väimehele: "Sina õled mo noorema tütre sõnakuulelikuks tehend, siis võtta tee see mino pero täkk ka taltsaks veo loomaks." Väimees: "Mina õlen seitseaastase taltsutamises nii sest ära tüdinend, et ma enam sugugi ei taha niisugust asja ette võtta mis sa soovid." |
|
| |
|
|
| |
Äi: "Kui sa selle täkku vedama õppetad, siis kingin ma ta sulle." "Noh olgo siis armas äiätaat," ütles väimees, "sino soovi tahan ma täita." |
|
| |
|
|
| |
Tõisel ommikul rakkendas ta täkko oma vankri ette ja läks taga kodo, nii heast kui ta sai. - |
|
| |
|
|
| |
Parajast õli sõnnikuvedo aig kääs. Ta pani täkko ilma määrimata puurattastega vankri ette ja nii suur koorm pääle kui iganes võis panna. |
|
| |
|
|
| |
Täkko ei toond koorma väl´lä, ta ei akkand tõst ühtegi peksama; sidos ratsusti pidi kinni, ja pidi ninda tõse paar vai kolm päivä sääl rakkes ja söömata. Kui täkk jo kolmandel päival üsnä nälgin õli, võttas mees pihu täis heini ja pani ta ligi ninda et ta neid ei ulatand kätte saada, täkk tõmbs koorma paigast väl´lä, mees käis heinapihutäiega ees ja obone vedas koorma tema järel, eini suhu püüdes väljale. Kui koorm maha lastud, tuli ta jälle heindega ees kuni kodo, ja täkk ikke järel. |
|
| |
|
|
| |
Sääl panid nüüd taale jälle tugeva koorma pääle, siis heinavõrk tõise obose koorma pääle veesid edimise obose, kus koorma taga heinavõrk õli, väljäle menema, täkk läks tõrkumata einte järele ka oma koormaga väljäle. |
|
| |
|
|
| |
Ninda õppetas ta teda nii kaua, kuni ta viimaks iga kõrd ilma heinde läbi petmiseta koorma igale poole vedas. |
|
| |
|
|
| |
Nüüd pani ta täkko vankri ette, istusid oma eidega pääle ja sõitsid äiäle võõrsi, seal laskis ta täkkole raske koorma pääle laduda, ja äiä imekspanemiseks vedas täkk selle koorma, ilusti ilma perotamiseta, sinne kuhu nad teda juhtisid. |
|
| |
|
|
| |
Muidugiteedä kingis äi selle täkku väimehele, kiitas tädä ülitargaks ja pidäs tämäst palju enam lugu kui tõistest väimeestest. - |
|
| |
|
|
| |
Nüüd edespidi elas see noorem väimees üsna rõõmust ja mõistliku abielo, õli ka alati oma naise vasta lahke ja rõõmuline. Naine tegi ja tallitas ka igal ajal ja igas kõhas suure rõõmuga, nii kuida iga aus Eesti perenaine ka praegusel ajal oma tallitust rõõmuga oma pere kasuks tallitab. |
|
|
| |
|