H II 8, 769/90

h20807690000
Virumaa — Lüganuse
Petrovitsch, Johann
1889

Metadata

COL: Johann Petrowitsch
ID: H II 8, 769/90
LOC: Lüganuse khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1889

Pulmadest.
Järeltulev laul sai neiule lauldud, kui ta juba pruut oli. Muidugi tegid seda kaasikud, kes pruudile avis pulmade vastu valmistamas käisivad.
     4  Kui kasvid sina koduna:
     5  Kodussa sina maksid kulla,
     6  Majassa sa maksid marja,
     7  Isa õuessa hõbeda,
     8  Veering velje põrmandalla.
     9  Õlid kui muna murula,
     10  Käisid kui kera kelula,
     11  Kui see õuna päälla õue,
     12  Kui see sibul päälla silla,
     13  Kui see kaku karja teella.
     14  Nüüd saad teiseje taluje,
pag. 770
     16  Pere'eie võera'aie,
     17  Taluse paha tabaje.
     18  Saad nädala õllenesta,
     19  Kuu kaua kulunesta,
     20  Siis et maksa maasta rooja,
     21  Õlekõrt ei õue päälta,
     22  Põhukest ei põrmandalta.
     23  Et maksa sedagi maada,
     24  Me' on alla jalgudella;
     25  Et maksa sedagi vetta,
     26  Me' on seessa leibadella.
     27  Hoorad kuuled hommikulla,
     28  Pordud kuuled puhtealla,
     29  Litsed liia valgella.
     30  Seni kurjad kuulemata,
     31  Kui on kuke laulamata.
pag. 771
     33  Kui saab kuke laulanesta,
     34  Siis sul kurjad kukutassa,
     35  Meele pahad pakutassa,
     36  Sõnad alvad annetassa.
Õhtul enne seda, kui teisel pääval pulm pääle hakkas, kogusid pulmalised: pruudipoolsed pruudi kodu, peiupoolsed, muidugi, peiu kodu. Teisel hommikul mindi siis saajaga pruuti ära tooma. Pruudi õue saades, hakkas mõegaisa laulama:
     39  Minu ella velvidenna,
     40  Ära tuise turjaldassa,
     41  Saa maha sadultassa,
     42  Kõnni kolju servaltassa,
     43  Saa saapad lumeje,
     44  Kengakannad kasteje,
pag. 772
     46  Sukkavikelid vedeje.
     47  Kui see tuleb neiu eite,
     48  Kui see tuleb neiu taati,
     49  Toob siia tuhat linada,
     50  Saab siia sadamed patjad,
     51  Minu velje jalgte alla.
     52  Siis sina tuise turjaldassa,
     53  Saa maha saduldassa,
     54  Kõnni kolju servaldassa,
     55  Saa saapad lumeje,
     56  Kengakannad kasteje,
     57  Sukkavikelid vedeje.
Selle laulu pääle toovad pruudi isa ja ema ühe riide, kuhu pääle peigmees hobuse seljast astub.
Isamees hoiab peigme hobust suu kõrvast kinni (nad olla ka vahel ratsa olnud) ning laulab edasi:
     62  Laa küsilen, kuulalen,
     63  Kas on neiul veljesida,
     64  Kaul kannusjalgesida,
     65  Ke' veeb veljeni hobose?
     66  Kaneseni kaurasööja,
     67  Linnu linnassepureja?
     68  Ei see katsu kahte meesta,
     69  Ega katsu kolme meesta,
     70  Maha lapsed lakuldassa
     71  Pisikesed piilildassa.
     72  Mengu meesta viisi-kuusi,
     73  Poisid mengu puud pihala,
     74  Mehed kaikad kaindelassa.
     75  Ärga veega kopelie,
     76  Kollid söövad kopelie.
pag. 774
     78  Ärga veega räiste alla,
     79  Rända saab räiste alla,
     80  Rikub need ilusad rihmad,
     81  Laiad rihmad laudijalta.
     82  Ärga veega riialaie,
     83  Rikub teie riialuse,
     84  Lahuteleb teie laudi.
     85  Veege talli tasane,
     86  Laterie laugukene.
     87  See on õtril oietuna,
     88  See on kaurul kasvatetu,
     89  Lihutetud linnassilla
Selle pääle tulevad paar pruudipoolist noort meest ja viivad peigme hobuse ära. Mõegaisa tõmbab mõega külje päält lauldes:
     92  Mõilu, mõilu meie mõeka
pag. 775
     94  Raiu, raiu meie rauda :,:
Nenda mõegaga vehkides astuvad nad toa poole. Ukse juure saades lööb mõegaisa mõegaga ukse pääle risti ning mõegaema laulab:
     97  "Ära tuusijad toasta,
     98  Ära arstijad ahju päälta,
     99  Soolalausujad laesta!"
Selle pääle astuvad mõegaisa ja -ema tuppa, nende järel muidugi ka pulmalised. Laud on valmis kaetud, ning palutakse võeraid lauas aset võta. Mõega ema astub laua ligemale lauldes:
     102  Laa küsilen, kuulalen,
     103  Kas on pestud peiu pingid?
     104  Kaasiku ase kasitud?
pag. 776
     106  Isame ase ilatu?
     107  Kui ei õle pestu, ei õle tarvis,
     108  Küllap pühin põllelani
     109  Kasin kaularätelani.
     110  Et las ütlen ümber jälle.
     111  Ei mina pila põlletani,
     112  Kasta kaularättetani
     113  Ma tõin rohud tullessani,
     114  Salvatimed saanissani,
     115  Piparid ree perassa,
     116  Miska pesen peiu pingid,
     117  Kaasiku ase kasinen,
     118  Isame ase ilanen :,:
Nüüd laulvad pruudipoolsed järgmist laulu:
     121  Isamees, isiti poiga,
pag. 777
     123  Mees kallis kahesta looma,
     124  Kas sina tõid mi tõutid
     125  Eila meile õllessasa,
     126  Tuna meile käiessasa,
     127  Kas tõid ratsule rahada,
     128  Kimmelilla killingida,
     129  Vesihallil veeringida.
     130  Kas rattas rahassa veeres
     131  Rummu veeres rubladessa.
Mõegaema ja temaga ühes ka teised peiupoolsed laulavad vastu:
     134  Lingukeised, langukeised,
     135  Langud kulla kaunikeised
     136  Küll mina tõin mi tõutin
     137  Eile teila õllessasa
     138  Tunaeile käiessasa
pag. 778
     140  Küll tõin ratsula rahada
     141  Kimmelilla killingida
     142  Küll rattas rahassa veeres
     143  Rummu veeres rublasida.
Nüüd annab mõegaema pruudipoolsetele raha, ööldes:
     146  Kopkas luetajale
     147  Pool kopkas laulajale
     148  Tenusk lapsehoidijale.
Nüüd alles istuvad peiupoolsed lauda ja hakavad sööma.
Pärast söömist lähevad naised pruudi käest vöid otsima. (Pruut on saunas.) lauluga:
     153  Siit on mennud sirgu jäljed
     154  Läbi paju pardi jäljed."
Sauna ukse juure saades põrutavad ukse pihta. Seest lauldakse vastu:
pag. 779
     158  Ärge rikku uksijana,
     159  Põrutage piitajana
     160  Ei ole uksed teie tehtu.
     161  Uksed meie meeste tehtu
     162  Põõnad meie poisikeste.
Ukse taga olejad:
     165  Ei me' karda rikudessa
     166  Meil on hulgas ukseseppa
     167  Saajas on sagaraseppa
     168  Tehke lahti laiad uksed
     169  Sisse siidised tulevad
     170  Kalevised krapsastavad
     171  Roholised ropsastavad.
Nüüd tehakse uks lahti, pruut paneb igale kaasikule ning naestele vööd kaela. Pärast seda lähevad kõik ühes saunast toa juure. Sääl õlut juues ja juttu puhudes kaovad tunnid ning varsi on aeg käes, kus peigme poole tuleb talluda. Peigme kaasikud ja naised laulvad:
     174  - Ehi, ehi neitsikene
     175  Ehi meie meeste kaasa
     176  Saa meie saaja kaasa
     177  Valmista vanema kaasa
     178  Jo kipub küü hobune
     179  Vävi täku käänab pääda
     180  Äie sälgu eidab säärda
Pruut viivitab tulemisega. Naised laulvad edasi.
     183  Mida kardad tullessana?
     184  Ei sinu viia veskiesta,
     185  Käänata käsikivesta
     186  Viis on veskit veljelani,
pag. 781
     188  Kuus on kullakeselani.
     189  Üks see õõrub õtrasida,
     190  Teine rutjub rukisida,
     191  Kolmas kauru jo kahistab,
     192  Neljas nikerdab nisuja,
     193  Viies viinalinnassida,
     194  Kuues taob taterida.
     195  Mida kardad tullessana
     196  Ei sinu viia veski alla,
     197  Käänata käsikivele.
Pruut viivib ikka veel. Lauljad laulvad:
     200  Kas kuud küüle särki?
     201  Äie särki ääresteled?
     202  Näo paigast narmasteled?
     203  Kui et ella enne tehnud,
     204  Too meile tullessasa
pag. 782
     206  Tee meila õllessasa!
     207  Meil on piirad peiu tehtud,
     208  Kangaspuud küü kuotu
     209  Suga äia sooritetu,
     210  Niied ämma niksutetu.
Pruut istub isa sülles ning ootab millal teda säält ära tullakse tooma. Lauljad laulvad peigmehele:
     213  - Mida veedad velvideni,
     214  Pead kaua kallistasa,
     215  Küla külmissa toassa,
     216  Koledissa kammerissa. -
Selle pääle tuleb peigmees kisub pruudi isa kaisust ja kannab vankrile. Selle hobuse looka kus pruut pääl istub saab paar kindaid seutud.: Kes rutem looga peigme kodu maha saab selle saavad kindad. Aga, et kindad teistele ei saaks, siub pruudisõitja looga kõvast pääle, hobust resti rakendades.
Peigme kodu saades laulab sae:
     221  Linnukeised, langukeised,
     222  Ärga pahasta pange,
     223  Ärge võtage vihasta,
     224  Et me kauast viibisime.
(pruut laulab)
     227  Minu hella velvideni,
     228  See õli püssile püreda,
     229  Käsirauale käreda,
     230  Lasi teela tetreparve,
     231  Arula harakaparve,
     232  Põtraparve põõsaessa,
pag. 784
     234  Karuparve kauge'elta,
     235  Siit ep me kauast viibisime.
Nüüd tuleb peigmees ning tõstab pruudi vankrilt maha ühe kasuka pääle, mida peigme vanemad selle tarvis sinna toonud. Kasuka pääle jätab pruut paari suke. Pulma rahvas astuvad tupa, kus varsi selle pääle pruudile latu pähe pannakse lauluga:
     238  Nüüd pannakse higilinale,
     239  Higilattu päälaele,
     240  Ennast vanendamaie,
     241  Igada lühendamaie,
     242  Pääda allije ajama. -
Pulmarahvas istuvad lauda sööma. Pärast söömist jagab pruut panimed, kus juures kaasikud laulsid:
pag. 785
     246  Punapõske neitsikeine,
     247  Punased panimekesed.
     248  Valge pääga neitsikeine,
     249  Valgedpääd panimekesed.
Panime saajad laulvad:
     252  Üvad vööd, üvad panimed,
     253  Ladusamad lapse lahjad,
     254  Säädusamad säärepaulad. -
Aeg on magama minna. Pruudi kaasikud lähvad noore paarile aset tegema, kusjuures ise laulvad:
     257  Peiukene, poisikene,
     258  Kas oled tehnud heinusida,
     259  Häida härgapäidasida?
     260  Kui et õle tehnud heinusida
     261  Heinusida peenusida,
Peiupoiss annab sel ajal oma enese tehtud kibesest õlut ja viina.
pag. 786
     265  Noore nooriku magada
     266  Oakauna oogaela
     267  Liivasääre lingutile.
     268  En pane palakujani,
     269  Visu villavaipusida,
     270  Teie pitkile õlile,
     271  Kõverile kõlkajale,
Selle pääle asutakse magama; muud rahvas muidugi õlgidella, õlgidella põrmandalla.
- Hommikul teretab ämm minijat sõnadega:
     276  Tere, tere minja
     277  Maga-kammerist tuldudasi." -
Noorik vastu:
     280  "Veegu poigas
     281  Veegu endas."
Päev kadus vanadel magust juttu vestes, vahetevahel vana märjukest rüüpates õige ladusasti mööda. Nooremad viitsivad oma aega tantsides ja valtsides. Õhtul1
See õhtu nimetati ja nimetakse veel praegugi suure söömaõhtuks.
 võeti pärast söömist lahjajagamine käsile. Lahjad tuuakse kilmituga lauale. Nooriki vend põrutab piitsaga vastu lauda, hüüdes: "Ämm, ämm vakka lunastama!" Esimise ja teise küsimise pääle ämm ei tule veel, alles kolmandama hüüe pääle ilmub ämm ja küsib: "Mis vakk maksab?" Tale vastatakse:
     284  "Viis vana, kuus kõva
     285  sada saksa taaldri."
Selle paale viskab ämm ühe krossi ning jagamine alganeb. Esimised saajad on muidugi peigme vanemad, siis vennad ja õed; tagajärel muud sugulased. Seda suurt rõemu, mis kingitus nendele teeb, näitavad sellega üles, et maast üles üpavad, ning selle juures "aitäh" hüüdvad. Pärast lahja jagamist kutsutakse jälle kõiki nimepidi laua juure, kus neile esite paar napsu viina andakse, aga siis üteldakse, et joojal natukese siia maksta olla.2
Viimsed kaks pruuki - lahjajagamine ja rahakorjamine sel viisil on veel praegu siin pruugitavad.
 Jooja viskab paar kopikat ja tahab ära minna. Kuid teda ei lastakse, ööldes: see ei tasu veel viimseidki napsusid, kes maksab muud pulma ajal joodud napsid. Niisugune kauplemine kestab senini, kuni jooja paberraha paneb. Pärast rahapanemist tuleb kinkimine noorepaarile. Kingitused on, muidugi, kinkijate seisust mööda. Lahjajagamine, rahapanemine, ning kinkimine võtvad aja käest ära. On nad mööda, on ka hommik käes. Ennamiste peeti pulmad ja peetakse praegugi: üks päev pruudi kodu, kaks peiu kodu. Ära minnes laulvad pruudi õed ja vennad:
     288  "Peiukene poisikene,
     289  Meeste kanda kaunikene,
     290  Tundsid tuua minu õdeda,
     291  Tundsid tuua? Tunne hoida!
     292  Ära lase laste lüüa,
     293  Pääle tulla päivilise,
     294  Sulase suu avada;
     295  Ole aiana vahela!
     296  Seisa seinana eessa!
     297  Ära lööne ühesta süüsta,
     298  Ära tõisesta tõrele,
     299  Ära kopa kolmandesta
pag. 790
     301  Näpi näida neljandesta,
     302  Võtta vitsa viiendesta!
     303  Kui teeneb vihada viisi,
     304  Ja teeneb pahada palju,
     305  Hulga hukaneb munija,
     306  Kaotab kanapesija;
     307  Siis tee niidist piitsukene
     308  Õlekõrrest varrekene
     309  Miska lööned elladasa
     310  Karisteled kallistasa.
(Sellega lõpeb pulm)
1 See õhtu nimetati ja nimetakse veel praegugi suure söömaõhtuks.
2 Viimsed kaks pruuki - lahjajagamine ja rahakorjamine sel viisil on veel praegu siin pruugitavad.

Contains poems

H II 8, 733 (8)   85 %
EÜS VI 1138 (14)   60 %
EÜS VI 1139 (16)   59 %
ERA II 14, 599 (6)   57 %
EÜS VI 1155/6 (44)   56 %
H II 1, 123 (172)   56 %
ERA II 35, 276 (17)   55 %
E 59526 (11)   54 %
EKmS 8° 2, 696 (63)   53 %
EÜS XI 840 (46)   50 %