| |
Rõõgutaja ja tema tütar.
|
|
| |
Vaenelaps elanud Rõõgutaja juures, kellel tütar olnud. Kord tulnud Rõõgutaja majasse kosilane. Rõõgutaja viinud tüdrukud sauna, pannud oma tütre, paater kaelas, lavale, aga vaeselapse, laast kaelas, lava alle ning käskinud kosilasel, keda ta ka senna viinud, omale pruuti valida. Kosilane võtnud lava alt laastukaela. Nüid vahetanud Rõõgutaja lapsed ümber: pannud oma tütre laastuga lava alla, aga vaeselapse paatriga lava peale. Kosilane valinud siekord lava pialt paatrikaela. Veel pannud korra Rõõgutaja oma lapse paatriga lavale, aga vaeselapse laastuga lava alla. Kosilane aga valinud ikka vaeselapse, keda ta ka ära kosinud. Et Rõõgutaja maja saunast kaugel olnud, et teadnud ta mitte, kumba kosilane kosinud, aga siiski mõtles ta oma tütart. Aasta olnud möödas; Rõõgutaja tulnud "tütretütart" vaatama, sest olnud juba noorelpaaril tütar. Silla pealt üle tulles näinud ta putke kasvamas, mida ta ära kitkunud, üteldes: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
"Kitkun putke, katkun putke,
|
|
|
|
5 |
viin tütretütrele mängiks."
|
|
| |
Kui ta senna saanud, näinud ta, et lugu teisiti oli, kui tema arvanud. Lapsehoidjat, kes õues last kiigutanud, käskinud ta emat tema juttule kutsuda. Ema, kes parajalt mehe piad otsinud, läinud tema jutule, aga tema, "nõiamoor," teinud tembu ära, misläbi inimesest hunt saanud... Nüid saatnud ta oma tütre tuppa mehe piad otsima. Sie aga teinud piale kibedat, nõnda et mies ütelnud: "Esteks otsis nõnna pehmest nüid nii kibedast et." "Käed hakasivad õues külmetama, ajasin külanaisega juttu" kostnud sie. Mõni aeg läinud mööda; lapse hoidja laulnud tihti õues kivi ääres: |
|
| |
|
|
|
|
8 |
"Tule koju lapseema,
|
|
|
|
9 |
"Tule lasta lakutama,
|
|
|
|
10 |
"Ilusaste imetama!
|
|
|
|
11 |
"Laps imeb tohust nisada."
|
|
| |
No eks ole ühel neljapäeva õhtul kui lapsehoidja jällegi laulnud, ema tulnud kivi juure, visanud naha senna piale ja hakanud last imetama. Nõnda sündinud kolmel neljapäeva õhtul. Vaheajal annud aga lapsehoidja seda mehele tiada, et ema hundi kujul käib ja last imetab. Kolmandamal neljapäeva õhtul ütelnud ema, kui ta jällegi last imetanud, hoidjale: "Ühel neljapäeva õhtul tulen veel, siis lähen suure karja hulka." Et ka mies seda tiada saanud, kütnud ta kivi, kus pial hunt oma naha pidanud, puiega palavaks ning jäänud vahti pidama, milla hunt tuleb. Hunt tulnud, visanud naha jällegi kivi piale ning imetanud last. Et nahk kivi pial kärsema hakanud, siis läinud hais imetaja ninasse. Sie ütelnud: "Kange kärsehais, ei tia kas minu nahk õige põleb või?" "Ei põle, külas kõrvetatakse sigu!" ütelnud lapsehoidja. Olnud laps imetatud, hakanud nahka selga panema.. nahk kõrbend kokku.. ei lähe selga, siis putked mängima.. Mies tulnud peidupaigast välja ning jooksnud järele. Viiendama põllupeenra juures saanud ta oma endise naise kinni, kes ütelnud: "Oleksin ma üle viiendama peenra veel saanud, siis oleks mul uus nahk seljas olnud." Mies viinud teda koju, kütnud saunaahju tuliseks ning kaevanud künnikse ette sügava augu, mille ta püssirohuga täis täitnud. Tükk maad saunast eemal ütelnud ta oma naistele: "Kumb enne sauna juure võidu joostes saab, selle võtan ma omale naiseks." Vaeselapsele ehk oma pärisnaisele sosistanud ta aga kõrva: "Jäe sa ikke taha, las tema läheb ette!" Nõnda sündinud. Rõõgutaja tütar jooksnud kahlupidi püssirohu auku, mis põlema läinud ja teda hoopis ära ävitanud.- |
|
| |
|
|
|
| |
|