h21002940007
Virumaa — Viru-Jaagupi
Ustallo, Jüri
1889
1 | Küll ma leikan, ei ma jõua, | |||
2 | Küll ma väänan, ei vähene. | |||
3 | Ei ma tia mis mul on? | |||
4 | Kas on kääd kinni pandud | |||
5 | Või on jõud ära võetud | |||
6 | Sõrmed selgaje siutud. | |||
7 | Mo sõrmed sõnuda täisa | |||
8 | Käävarred vande'eida | |||
9 | Et las kasvan kaksi aastat | |||
10 | Ülenen üheksa aastat | |||
pag. 295 | ||||
12 | Sirgun seitseda suveda. | |||
13 | Siis ma suudan suure vasta | |||
14 | Pihutäie pika vasta | |||
15 | Siis ma sõtkun sõjaleivad | |||
16 | Siis ma vaalin vaenukakud | |||
17 | Talu taigenad tasutan | |||
18 | Pere leivad pööritelen | |||
19 | Ma'p küsi kallilta | |||
20 | Sõsaralt ei sõrmuksida | |||
21 |
Kääd ma vaatan käiste'essa1 Käissed või käiksed, üks endine naisterahva riie, kellel litrid kül´les olid, nii pikk kui naisterahva särgi piht. Mõnedel koguni (enamiste kõikidel) paeltega kaunistetud. Neid oli jõukamatel peretütardel õige mitmed, mis suve ajal väljaskäimisel ja talgutel, ka heina ja leiku ajal seljas peeti. Nad olid peenest riidest. Tüdrukutel oli peavarjuks pärg, naistel litritega kaunistad torutanu. Mõlemid võib veel näha, sest mõned vanad eided, (arva küll) kannavad veel seljas, teised jälle hoiavad kerstudes alal, mälestuseks. Iseäraliseks uhkuseks ja rikkuse märgiks olid sõled, hõbedast nii kui trestel või trehtel, mis rinna peal kanti, ka oli kuue-aaruline klaassilmadega, (mis nii suured kui 10-kopikuline hõberaha,) prees, mis rinnal kanti, ka kannud jõukad neiud hõberublatükkide rida ümber kaela, mis rindade peale ulatanud. Sõlge võib küll veel arvaste leida, kui ehk mõnel veel peaks olema. Pärg ja hõbekaelaehe ka kadunud.
|
|||
22 | Sõrmed sõrmikinnastessa | |||
23 | Jalad sukista sirutan. | |||
24 | Siis ma sõtkun sõjaleivad | |||
25 | Talu taigenad tasutan | |||
26 | Pere leivad peritelen. - | |||
1
Käissed või käiksed, üks endine naisterahva riie, kellel litrid kül´les olid, nii pikk kui naisterahva särgi piht. Mõnedel koguni (enamiste kõikidel) paeltega kaunistetud. Neid oli jõukamatel peretütardel õige mitmed, mis suve ajal väljaskäimisel ja talgutel, ka heina ja leiku ajal seljas peeti. Nad olid peenest riidest. Tüdrukutel oli peavarjuks pärg, naistel litritega kaunistad torutanu. Mõlemid võib veel näha, sest mõned vanad eided, (arva küll) kannavad veel seljas, teised jälle hoiavad kerstudes alal, mälestuseks. Iseäraliseks uhkuseks ja rikkuse märgiks olid sõled, hõbedast nii kui trestel või trehtel, mis rinna peal kanti, ka oli kuue-aaruline klaassilmadega, (mis nii suured kui 10-kopikuline hõberaha,) prees, mis rinnal kanti, ka kannud jõukad neiud hõberublatükkide rida ümber kaela, mis rindade peale ulatanud. Sõlge võib küll veel arvaste leida, kui ehk mõnel veel peaks olema. Pärg ja hõbekaelaehe ka kadunud. |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
ERA II 116, 391 (10) | 80 % |
|
EKmS 4° 4, 576 (36) | 78 % |
|
H II 25, 1005/6 (18) | 51 % |
|
H II 33, 97 (65) | 19 % |
|
ERM 94, 1 | 19 % |
|
EKmS 4° 1, 517/8 (15) | 16 % |
|
H II 38, 136/7 (23) | 16 % |
|
E, StK 8, 156/7 (10) | 15 % |
|
EÜS XII 1457/9 (46) | 15 % |
|
H III 17, 46 (2) | 14 % |
|
H I 3, 18 (19) | 13 % |
|
EKmS 4° 5, 127 (31) | 13 % |
|
H II 13, 507/8 (20) | 13 % |
|
H II 12, 238 (83) | 13 % |
|
EÜS VII 1710/1 (298) | 12 % |
|
H IV 1, 294 (7) | 12 % |
|
H IV 5, 28 (21) | 12 % |
|
H II 34, 697 (379) | 11 % |
|
H II 9, 863/4 (150) | 11 % |
|
H IV 6, 221/2 (48) | 11 % |
|
H II 11, 974/5 (5) | 11 % |
|
H I 1, 213 (59) | 11 % |
|
H I 7, 34 (12) | 10 % |
|
E 51502/3 (1) | 10 % |
|
H IV 8, 924/5 (47) | 10 % |
|
H III 9, 287/8 (9) | 10 % |
|
EÜS X 2244 (19) | 10 % |
|
EÜS VII 1608 (129) | 10 % |
|
H III 1, 761 (1) | 10 % |
|