h21002940007
VirumaaViru-Jaagupi
Ustallo, Jüri
1889

Metadata

COL: J. Ustallo
ID: H II 10, 294/5 (7)
LLIIK_YHT: _ ; Töölaulud (Lõikuslaulud)
LOC: Viru-Jaagupi khk., Rägavere v.
ZANR: etnograafia/regilaul
TMP: 1889
TYP: Nõrgad käed + Lõikuse laul
TYP_YHT: _ + Lõikuselaul - ÜLD

    1  Küll ma leikan, ei ma jõua,
    2  Küll ma väänan, ei vähene.
    3  Ei ma tia mis mul on?
    4  Kas on kääd kinni pandud
    5  Või on jõud ära võetud
    6  Sõrmed selgaje siutud.
    7  Mo sõrmed sõnuda täisa
    8  Käävarred vande'eida
    9  Et las kasvan kaksi aastat
    10  Ülenen üheksa aastat
pag. 295
    12  Sirgun seitseda suveda.
    13  Siis ma suudan suure vasta
    14  Pihutäie pika vasta
    15  Siis ma sõtkun sõjaleivad
    16  Siis ma vaalin vaenukakud
    17  Talu taigenad tasutan
    18  Pere leivad pööritelen
    19  Ma'p küsi kallilta
    20  Sõsaralt ei sõrmuksida
    21  Kääd ma vaatan käiste'essa1
Käissed või käiksed, üks endine naisterahva riie, kellel litrid kül´les olid, nii pikk kui naisterahva särgi piht. Mõnedel koguni (enamiste kõikidel) paeltega kaunistetud. Neid oli jõukamatel peretütardel õige mitmed, mis suve ajal väljaskäimisel ja talgutel, ka heina ja leiku ajal seljas peeti. Nad olid peenest riidest. Tüdrukutel oli peavarjuks pärg, naistel litritega kaunistad torutanu. Mõlemid võib veel näha, sest mõned vanad eided, (arva küll) kannavad veel seljas, teised jälle hoiavad kerstudes alal, mälestuseks. Iseäraliseks uhkuseks ja rikkuse märgiks olid sõled, hõbedast nii kui trestel või trehtel, mis rinna peal kanti, ka oli kuue-aaruline klaassilmadega, (mis nii suured kui 10-kopikuline hõberaha,) prees, mis rinnal kanti, ka kannud jõukad neiud hõberublatükkide rida ümber kaela, mis rindade peale ulatanud. Sõlge võib küll veel arvaste leida, kui ehk mõnel veel peaks olema. Pärg ja hõbekaelaehe ka kadunud.
    22  Sõrmed sõrmikinnastessa
    23  Jalad sukista sirutan.
    24  Siis ma sõtkun sõjaleivad
    25  Talu taigenad tasutan
    26  Pere leivad peritelen. -

1 Käissed või käiksed, üks endine naisterahva riie, kellel litrid kül´les olid, nii pikk kui naisterahva särgi piht. Mõnedel koguni (enamiste kõikidel) paeltega kaunistetud. Neid oli jõukamatel peretütardel õige mitmed, mis suve ajal väljaskäimisel ja talgutel, ka heina ja leiku ajal seljas peeti. Nad olid peenest riidest. Tüdrukutel oli peavarjuks pärg, naistel litritega kaunistad torutanu. Mõlemid võib veel näha, sest mõned vanad eided, (arva küll) kannavad veel seljas, teised jälle hoiavad kerstudes alal, mälestuseks. Iseäraliseks uhkuseks ja rikkuse märgiks olid sõled, hõbedast nii kui trestel või trehtel, mis rinna peal kanti, ka oli kuue-aaruline klaassilmadega, (mis nii suured kui 10-kopikuline hõberaha,) prees, mis rinnal kanti, ka kannud jõukad neiud hõberublatükkide rida ümber kaela, mis rindade peale ulatanud. Sõlge võib küll veel arvaste leida, kui ehk mõnel veel peaks olema. Pärg ja hõbekaelaehe ka kadunud.