h21003020016
VirumaaViru-Jaagupi
Ustallo, Jüri
1889

Metadata

COL: J. Ustallo
FUNC:
ID: H II 10, 302/3 (16)
LLIIK: Laulumäng
LLIIK_YHT: Laulud meelelahutamiseks (Laulumängud)
LOC: Viru-Jaagupi khk., Rägavere v.
ZANR: etnograafia/regilaul
TMP: 1889
TYP: Neiu sõrmehaav
TYP_YHT: Sõrmemähkimise mäng

    1  Pits pile loo marja,
    2  Üle vitsa einaputke,
    3  Kesse eila sõrme leikas?
    4  See'p see Leena neitsikene
    5  See'p see eile sõrme leikas
    6  Kesse kargas mähkimaie?
    7  Külapoiss, minu vennikene1
Vennikene võttes, võrvet makstes (vanasõna). Vennikene on nagu pilkamise sõna ja teise tähendusega kui vennakene. -
.
    8  Kust tema paela sai?
    9  Võttis vöölta2
Ei lubatakse eesti keele kolme konsunanti kõrva kirjutada, aga mis ütleb keele iseloomus selleks? Muid näitusi ma ei taha seekord tuua. Kui tahetakse nii kirjutetta kui välja räägitakse, siis peab see sündima, tahetakse aga mõne võera keele järele kirjutetta, kus teist viisi kirjutakse kui välja räägitakse, siis sündigu see lihtsalt. Praegune aeg peab selle üle otsustama, et pea ühendusele võiks samuda, ja mitte igaühel oma ise kirjaviis ei oleks. -
vööpaela.
    10  Kust tema räti sai?
    11  Võttis kaelast kaelaräte
    12  Võtku pergel selle paela
    13  Kadugu see kaelaräte
    14  Külap Leena koob uue
    15  Koob uue, loob uue
    16  Koob uue loogelise
    17  Seab särjesapilise3
Rahvas nimetab kullatud riista, olgu pildiraami ehk mõnda ülekullatud lipumuna j.n.e. särjesapi veega ületõmmatuks; kuld olla kallis, ei võida sellega kullata. Kulla venimisest (Dehnbarkeit) pole rahval ilma selituseta aimuebetki. -
    18  Paneb sisse pannelkirja4
Nüüd asub pandle asemelle juba nall, (Schnall) sädelgatel või endisel eesti pullidel ja mõnel muul nõul, mis suuremat seltsi on, nimetakse pandlaks. Pannalkiri mul ka tundmata. -
    19  Tikib sisse tekikirja
    20  Vanub sisse vaibakirja. -

pag. 303
1 Vennikene võttes, võrvet makstes (vanasõna). Vennikene on nagu pilkamise sõna ja teise tähendusega kui vennakene. -
2 Ei lubatakse eesti keele kolme konsunanti kõrva kirjutada, aga mis ütleb keele iseloomus selleks? Muid näitusi ma ei taha seekord tuua. Kui tahetakse nii kirjutetta kui välja räägitakse, siis peab see sündima, tahetakse aga mõne võera keele järele kirjutetta, kus teist viisi kirjutakse kui välja räägitakse, siis sündigu see lihtsalt. Praegune aeg peab selle üle otsustama, et pea ühendusele võiks samuda, ja mitte igaühel oma ise kirjaviis ei oleks. -
3 Rahvas nimetab kullatud riista, olgu pildiraami ehk mõnda ülekullatud lipumuna j.n.e. särjesapi veega ületõmmatuks; kuld olla kallis, ei võida sellega kullata. Kulla venimisest (Dehnbarkeit) pole rahval ilma selituseta aimuebetki. -
4 Nüüd asub pandle asemelle juba nall, (Schnall) sädelgatel või endisel eesti pullidel ja mõnel muul nõul, mis suuremat seltsi on, nimetakse pandlaks. Pannalkiri mul ka tundmata. -