h21003020016
Virumaa — Viru-Jaagupi
Ustallo, Jüri
1889
1 | Pits pile loo marja, | |||
2 | Üle vitsa einaputke, | |||
3 | Kesse eila sõrme leikas? | |||
4 | See'p see Leena neitsikene | |||
5 | See'p see eile sõrme leikas | |||
6 | Kesse kargas mähkimaie? | |||
7 |
Külapoiss, minu vennikene1 Vennikene võttes, võrvet makstes (vanasõna). Vennikene on nagu pilkamise sõna ja teise tähendusega kui vennakene. - .
|
|||
8 | Kust tema paela sai? | |||
9 |
Võttis vöölta2 Ei lubatakse eesti keele kolme konsunanti kõrva kirjutada, aga mis ütleb keele iseloomus selleks? Muid näitusi ma ei taha seekord tuua. Kui tahetakse nii kirjutetta kui välja räägitakse, siis peab see sündima, tahetakse aga mõne võera keele järele kirjutetta, kus teist viisi kirjutakse kui välja räägitakse, siis sündigu see lihtsalt. Praegune aeg peab selle üle otsustama, et pea ühendusele võiks samuda, ja mitte igaühel oma ise kirjaviis ei oleks. - vööpaela.
|
|||
10 | Kust tema räti sai? | |||
11 | Võttis kaelast kaelaräte | |||
12 | Võtku pergel selle paela | |||
13 | Kadugu see kaelaräte | |||
14 | Külap Leena koob uue | |||
15 | Koob uue, loob uue | |||
16 | Koob uue loogelise | |||
17 |
Seab särjesapilise3 Rahvas nimetab kullatud riista, olgu pildiraami ehk mõnda ülekullatud lipumuna j.n.e. särjesapi veega ületõmmatuks; kuld olla kallis, ei võida sellega kullata. Kulla venimisest (Dehnbarkeit) pole rahval ilma selituseta aimuebetki. -
|
|||
18 |
Paneb sisse pannelkirja4 Nüüd asub pandle asemelle juba nall, (Schnall) sädelgatel või endisel eesti pullidel ja mõnel muul nõul, mis suuremat seltsi on, nimetakse pandlaks. Pannalkiri mul ka tundmata. -
|
|||
19 | Tikib sisse tekikirja | |||
20 | Vanub sisse vaibakirja. - | |||
pag. 303 1 Vennikene võttes, võrvet makstes (vanasõna). Vennikene on nagu pilkamise sõna ja teise tähendusega kui vennakene. - 2 Ei lubatakse eesti keele kolme konsunanti kõrva kirjutada, aga mis ütleb keele iseloomus selleks? Muid näitusi ma ei taha seekord tuua. Kui tahetakse nii kirjutetta kui välja räägitakse, siis peab see sündima, tahetakse aga mõne võera keele järele kirjutetta, kus teist viisi kirjutakse kui välja räägitakse, siis sündigu see lihtsalt. Praegune aeg peab selle üle otsustama, et pea ühendusele võiks samuda, ja mitte igaühel oma ise kirjaviis ei oleks. - 3 Rahvas nimetab kullatud riista, olgu pildiraami ehk mõnda ülekullatud lipumuna j.n.e. särjesapi veega ületõmmatuks; kuld olla kallis, ei võida sellega kullata. Kulla venimisest (Dehnbarkeit) pole rahval ilma selituseta aimuebetki. - 4 Nüüd asub pandle asemelle juba nall, (Schnall) sädelgatel või endisel eesti pullidel ja mõnel muul nõul, mis suuremat seltsi on, nimetakse pandlaks. Pannalkiri mul ka tundmata. - |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.