h21003170036
VirumaaViru-Jaagupi
Ustallo, Jüri
1889

Metadata

COL: J. Ustallo
ID: H II 10, 317/8 (36)
LLIIK_YHT: Laulud kodust ja lapsepõlvest (Kasvatus asjata)
LOC: Viru-Jaagupi khk.
TMP: 1889
TYP: Põlatud laps - mutiks mätta alla
TYP_YHT: Mutiks mätta alla

    1  Kas olin isale kurja
    2  Või olin emale kurja
    3  Vai1
Rahva seas räägitakse vai. Kas võiks seda pruukida, sest et või leiva määret tähendab?
olin vali vendadelle
    4  Tige teisele õele
    5  Kade kõigile külale
    6  Vali olin valla neidudelle
    7  Et mind ära annetie
    8  Kauge'elle kaubeldie
    9  Ligi linna lükatie
    10  Taha Narva tõugatie?
    11  Ma läksin mutil mutteriksa
    12  Ma olen eide alba lapsi
    13  Ma olen isa alba lapsi
    14  Vanemate vaenelapsi
    15  Vendade vihaalune
    16  Sõsarate sõimatava
    17  Vaderite vannutava
    18  Ema mind põlgis põrmandalta
    19  Isa põlgis põrmandalta
    20  Õed õuesta õletid2
Ütelus "õletama" "õletamine" praegu pruugis.-
    21  Vanad naised jo väravasta.
    22  Anti mulle alvad särgid
    23  Kõige alvemad käiksed
    24  Lõpuotsast leigatie
    25  Alguotsast annetie
    26  Kakisesta3
Räägitakse kakisesta, kus täht "t" sugugi välja ei kuulu; katkisesta küll kirjades.
kanga'asta
    27  Lõhkisesta lõuendista
pag. 318
    29  Siis võtin mina mõelda
    30  Ja võttis süda nõelda
    31  Kuhu pean mina minema
    32  Kuhu pean pea panema
    33  Jalad alta andemaie
    34  Keha keskelt keeramaie
    35  Ale minna allikalle
    36  Madal on maha vajuda
    37  Pime peita pilve'eie
    38  Kallas kaevuje karata
    39  Jäle menna järvedeie
    40  Kõrge tõusta taeva'aie
    41  Ma lään mutil mutteriksa
    42  Konnale kojaemandaks
    43  Sealt saan selga seelikuida
    44  Kaela kallid rätikuida
    45  Pähe sain pärja punase4
Pärga peaksid seltsid omale mälestuseks nõutama, sest muidu on varsti aeg mööda, kus keski enam seda neiude peavarju ei tunne.- NB. Mis pärja kohta on öeldud, seda oleks kaa muu vanaaegsete riiete ja ehtete kohta soovida.
    46  Siis tulin emal võeresie
    47  Siis tulin isal võeresie
    48  Vennanaisel naaburiksa
    49  Isa tuli õie mõistatama
    50  Ema tuli õie mõistatama
    51  Kelle see ilus emanda
    52  Kelle kena neitsikene
    53  Mina varsti vasta kostsin:
    54  "Ma põle ilus emanda
    55  Ma põle kena neitsikene
    56  Ma olen isa alba lapsi
    57  Ma olen ema alba lapsi
    58  Vendade vihaalune
    59  Sõsarate sõimatava
    60  Vaderite vannutava
    61  Isa mind põlgas põuestana
    62  Ema põlgis põrmandalta
    63  Vennanaised jo väravist
    64  Õed õuesta õletid
    65  Anti mulle alvad särgid
    66  Kõige alvemad käiksed
    67  Lõpuotsast leigatie
    68  Alguotsast annetie
    69  Kakisesta kanga'asta
    70  Lõhkisesta lõuendista."

1 Rahva seas räägitakse vai. Kas võiks seda pruukida, sest et või leiva määret tähendab?
2 Ütelus "õletama" "õletamine" praegu pruugis.-
3 Räägitakse kakisesta, kus täht "t" sugugi välja ei kuulu; katkisesta küll kirjades.
4 Pärga peaksid seltsid omale mälestuseks nõutama, sest muidu on varsti aeg mööda, kus keski enam seda neiude peavarju ei tunne.- NB. Mis pärja kohta on öeldud, seda oleks kaa muu vanaaegsete riiete ja ehtete kohta soovida.