h21003290053
VirumaaViru-Jaagupi
Ustallo, Jüri
1889

Metadata

COL: J. Ustallo
ID: H II 10, 329 (53)
LLIIK: Looduslaulud
LLIIK_YHT: Looduslaulud (Loomad ja linnud)
LOC: Viru-Jaagupi khk.
ZANR: naljand/regilaul
TMP: 1889
TYP: Kits ja hunt
TYP_YHT: Hunt ja kits

Kits läks kiideldes määle.1
On küll juba ennemalt C. R. Jakobson'i Koolilugemise raamatus ilmunud, aga siit laulik laulab teisati.

    2  Kits läks kiideldes määle
    3  Hunt läks luiberdes järele:
    4  "Tule mulle kitsekene
    5  Ma teen uued ummiskingad
    6  Siun sisse siidipaelad
    7  Peale punun punased paelad
    8  Alla luused apsatimed."
    9  Rebane üüdis risusta:
    10  "Ära ole ullu kitsekene
    11  Ära ole ullu uskumaie
    12  Nõrk ole nõu võttemaie,
    13  Hundil on need ullud jooned
    14  Karu kõned on kavalad;
    15  Kõht2
Vanad räägivad praegu igas asjas "õ" tähte, mis mitugi kord kõtistavat nalja teeb. Üks siinne vanusega kroonitud peremees tuli mõisast; ta rääkis ka esivanemate viisi "õ" nagu: õhjad, õli (oli), õts, j.n.e. - Nutuvõrk ümber suu, hakkas jutustama: "Käisin mõisas, lubati kõht ära võtta," - "Noh mis siis palja selgrooga hakkad tegema?" sähmas naljahammas.
on uued ummiskingad
    16  Sooled sisse siidipaelad
    17  Veri peal punased paelad
    18  Kondid alla apsatimed."

1 On küll juba ennemalt C. R. Jakobson'i Koolilugemise raamatus ilmunud, aga siit laulik laulab teisati.
2 Vanad räägivad praegu igas asjas "õ" tähte, mis mitugi kord kõtistavat nalja teeb. Üks siinne vanusega kroonitud peremees tuli mõisast; ta rääkis ka esivanemate viisi "õ" nagu: õhjad, õli (oli), õts, j.n.e. - Nutuvõrk ümber suu, hakkas jutustama: "Käisin mõisas, lubati kõht ära võtta," - "Noh mis siis palja selgrooga hakkad tegema?" sähmas naljahammas.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

EKmS 4° 4, 565 (3) 53 %
EÜS XI 1229/30 (68) 50 %
H III 18, 554 (3) 43 %
H III 18, 340 (1) 42 %
H II 16, 801 (2) 42 %
E 26850/1 41 %
ARS 1, 868 (5) 40 %
H III 2, 308/9 (4) 40 %
ERA II 121, 537 (3) 40 %
ERA II 111, 482 (4) 39 %
H I 7, 218 (1) 38 %
ERA II 153, 118 (25) 38 %
ERA I 6, 332 (169) 38 %
E 60552/3 (11) 37 %
E 71460 (1) 36 %
ERA II 302, 48 (14) 36 %
EÜS X 2619 (120) 35 %
E 86518 (12) 35 %
E 61488 35 %
ERA II 141, 247/8 (9) 35 %
H III 23, 855 (3) 34 %
H II 10, 535/6 (310) 34 %
ERA II 304, 277/8 (29) 34 %
ERA II 294, 130/1 (16) 34 %
ERA II 200, 141 (22) 34 %
E 71854/5 (56) 34 %
ERA II 130, 374 (113) 34 %
ERA II 85, 147/9 (11) 33 %
ERA I 3, 642 (2) 33 %
ERA II 25, 201/2 (6) 33 %
EÜS VIII 1745 (115) 33 %
ERA II 153, 379 (35) 33 %
ERA II 153, 342 (13) 32 %
H I 3, 15/6 (7) 32 %
ERA II 123, 416/7 (5) 31 %
E 73920 (8) 29 %
H II 65, 140/1 (7) 28 %
H II 16, 138/9 (173) 27 %
H III 22, 260/1 (3) 27 %
EÜS X 1746/7 (325) 27 %
E XIII 62 (336) 26 %
H II 34, 369 (113) 26 %
H II 36, 343/4 (4) 24 %
H III 2, 837 (39) 24 %
ERA II 7, 349 (9) 23 %
H I 7, 70/1 (73) 21 %
H, Gr. Qu. 165/6 (36) 20 %
E 9031 (22) 19 %
ERA II 266, 147 (345) 18 %
H II 7, 713 (17) 18 %
H II 16, 68 (66) 18 %
H II 33, 741 (13) 17 %
H, Wiedemann 2, 313/4 17 %
H II 40, 958/9 (42) 16 %
E 46667 (1) 16 %
EÜS VIII 652 (213) 15 %
H II 11, 274 (36) 15 %
H II 12, 340 (154) 15 %
EKmS 8° 2, 676/7 (12) 15 %
EKmS 4° 2, 727 (8) 14 %
H II 37, 509/10 (56) 14 %
EÜS V 1151 (205) 14 %
EKmS 8° 2, 629/30 (10) 14 %
ERA II 125, 506/7 (225) 14 %
EKmS 4° 5, 626/7 (48) 14 %
ERA II 2, 377 (1) 13 %
H I 4, 200 (69) 13 %
H IV 1, 346 (2) 13 %
EÜS IX 864/5 (33) 13 %
ERA I 2, 337 (3) 13 %
EKS 48, 23 (1) 13 %
EKS 48, 30 (25) 13 %
H II 26, 1051 (6) 13 %
H III 7, 307 (9) 13 %
EÜS X 1544/6 (89) 13 %
H II 12, 387 (2) 12 %
H I 2, 291 (16) 12 %
H III 17, 953 (11) 12 %
E, StK 40, 13/4 (28) 11 %
E 73920 (9) 11 %
ERA II 18, 364 (4) 10 %