h21003300054
Virumaa — Viru-Jaagupi
Ustallo, Jüri
1889
Une urjutamiseks |
||||
2 | Neitsikene, noorukene: | |||
3 | Ää eide une regeje, | |||
4 | Lase ramma ratta'aie | |||
5 | Unel on regi madala | |||
6 |
Rammal ratas kallakille1 Kallakille, upakille, põesakille, küllakille, rõetsakille, kükakille, servikille j.n.e. j.n.e. j.n.e. räägib rahvas, - mitte aga, nagu kirjanikud kirjutavad: kallakülle, upakülle, etc.
|
|||
7 | Neitsikene, noorukene | |||
8 | Mis see uni meile annab? | |||
9 | Uni ei anna uuta kuube | |||
10 | Magamine maani särki; | |||
11 | Uni saadab ulkumaie | |||
12 | Magamine marssimaie | |||
13 | Tuku teeda tallamaie. | |||
14 | Ärge unda uinutage | |||
15 | Magamista maiastage! | |||
16 | Käi külaje unekene | |||
17 | Käi külaje! Käi külaje! | |||
18 | Küla noorile mehile | |||
19 |
Küla noori noorikulle2 Selle ria on teine laulik juure lisanud.
|
|||
20 | Vabatnaistele vanuile | |||
21 |
Neil on aega aigutetta3 (aigutada)
|
|||
22 | Kõhtu kõrvassa pidada | |||
23 | Vatsa varjulla lameda. | |||
24 | Mul pole aega aigutada | |||
25 | Videlikku viivitada | |||
26 | Kõhtu kõrvassa pidada | |||
27 | Vatsu varjulla lameda | |||
pag. 331 | ||||
29 |
Suitsu all teen suured sukad4 Teine laulab: suitsu a'al (suitsu ajal): Mõlemill on õigus! sest enne olid ja on osast praegu suitsutuad, kus suitsu all sukka tehti. Hirmus mõelda, kuidas talvel laste lõuad lõdisevad, kui uks lahti ja külmaköis kui hall hunt uksest sisse voolab, kus lapsed paljalt põrandal vinguvad.
|
|||
30 |
Videlikul vikelsukad5 Viklid sukkade kül´les. Küsitagu sukakudujat, küll see näitab, sest seda saab iga sukakuduja mõistma.
|
|||
31 |
Pimedas teen peiu sukad6 Vist oli sukakudumine heaste kätte õpitud,- nagu praegused eided teed käies, karja ajades j.n.e. sukka teevad, vahetevahelgi vastu koormat põrkavad, mis mööda teed veetakse, - mitte ei või aga seda arvata, et peiule viletsaste tehtud sukad pidid kõlbama, sest kes annab oma kõige armsamalle midagi viletsat kinki! On ju peiu tütarlaste rõõm ja pea soov mehele minna, kelleks vaevalt viieaastane titakene juba rõemu tunneb, niisamuti nagu poisikene raha üle j.n.e., raha väärtust aimamatta.
|
|||
32 |
Küü7 Küdi sukad. Küdi mehe vend; nadu mehe õde. Meil on nii mitmedki ajalehed, aga ükski neist ei ole vaevaks võtnud üht registrit sugulaste üle üles tähendada; läheb veel mõni põlv mööda ja keegi ei tea enam ütelda, kui rahvalaulud, rahva suremata vara, kui need on üles kirjutatud, maha arvame, mis sõnad: "küdi", "nadu", "näälmees" tähendavad. Muidu kisuvad mehed küll karvupidi, aga midagi asjalikku nõuda, noh see on liiga palju! sukad küla vaella8(nüüd: vahella)
|
|||
33 | Tänavas tädide sukad. | |||
1
Kallakille, upakille, põesakille, küllakille, rõetsakille, kükakille, servikille j.n.e. j.n.e. j.n.e. räägib rahvas, - mitte aga, nagu kirjanikud kirjutavad: kallakülle, upakülle, etc. 2 Selle ria on teine laulik juure lisanud. 3 (aigutada) 4 Teine laulab: suitsu a'al (suitsu ajal): Mõlemill on õigus! sest enne olid ja on osast praegu suitsutuad, kus suitsu all sukka tehti. Hirmus mõelda, kuidas talvel laste lõuad lõdisevad, kui uks lahti ja külmaköis kui hall hunt uksest sisse voolab, kus lapsed paljalt põrandal vinguvad. 5 Viklid sukkade kül´les. Küsitagu sukakudujat, küll see näitab, sest seda saab iga sukakuduja mõistma. 6 Vist oli sukakudumine heaste kätte õpitud,- nagu praegused eided teed käies, karja ajades j.n.e. sukka teevad, vahetevahelgi vastu koormat põrkavad, mis mööda teed veetakse, - mitte ei või aga seda arvata, et peiule viletsaste tehtud sukad pidid kõlbama, sest kes annab oma kõige armsamalle midagi viletsat kinki! On ju peiu tütarlaste rõõm ja pea soov mehele minna, kelleks vaevalt viieaastane titakene juba rõemu tunneb, niisamuti nagu poisikene raha üle j.n.e., raha väärtust aimamatta. 7 Küdi sukad. Küdi mehe vend; nadu mehe õde. Meil on nii mitmedki ajalehed, aga ükski neist ei ole vaevaks võtnud üht registrit sugulaste üle üles tähendada; läheb veel mõni põlv mööda ja keegi ei tea enam ütelda, kui rahvalaulud, rahva suremata vara, kui need on üles kirjutatud, maha arvame, mis sõnad: "küdi", "nadu", "näälmees" tähendavad. Muidu kisuvad mehed küll karvupidi, aga midagi asjalikku nõuda, noh see on liiga palju! 8 (nüüd: vahella) |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
EKmS 4° 5, 822 | 68 % |
|
ERA II 195, 225 (64) | 54 % |
|