h21003460073
Virumaa — Viru-Jaagupi
Ustallo, Jüri
1889
Kuhu rahvalaul kubjad viib |
||||
| 2 | Kubjas sina koerapoega, | |||
| 3 |
Nagritsa1 On ehk vahest naritsa j.n.e.? kõhualune,
|
|||
| 4 | Kas sa tead ku' sa saad? | |||
| 5 | Kubjad põrgu kutsutakse: | |||
| 6 | Seal tema isad, seal tema emad, | |||
| 7 | Seal tema vanad vaderid. - | |||
| 8 | Ku' see kubja pea sai? | |||
| 9 |
Pea sai Pärnu2 Pärnu oli vist viljalinn? Miks rahvalaul sinna mõeduvaka viib? mõeduvakast3"st" ja "ks" lõpu kohta juba ennemalt tähendatud. .
|
|||
| 10 | Ku' need kubja silmad said? | |||
| 11 | Silmad said neitsi vituprillist. | |||
| 12 | Ku' see kubja nena sai? | |||
| 13 | See sai taadile tubakatoosist. | |||
| 14 | Ku' need kubja kääd saivad? | |||
| 15 | Kääd said Kärtu kätkisambast. | |||
| 16 | Ku' need kubja sõrmed saivad? | |||
| 17 | Need said reie rehapulgast. | |||
| 18 | Ku' see kubja nahk sai? | |||
| 19 |
See sai jaama saanitekist4 See laul on vist selleaegne, kui jaamahobusid ja trengisi tunti? -
|
|||
| 20 | Ku' see kubja magu sai? | |||
| 21 | Magu sai tondile torupillist. | |||
| 22 | Ku' need kubja sooled saivad? | |||
| 23 |
Need said jaama oostetrengist4 See laul on vist selleaegne, kui jaamahobusid ja trengisi tunti? -
|
|||
| 24 | Ku' need kubja reied said? | |||
| 25 | Reied said Reinu rangipuust. | |||
| pag. 347 | ||||
| 27 | Ku' need kubja jalad saivad? | |||
| 28 | Need said Jaani saanitallast. | |||
| 29 | Varbad kõrtsi varna'asta. | |||
| 30 | Ku' see kubja t. sai? | |||
| 31 | T. sai jõkke tõkkevaiast. - | |||
| Selle laulu kohta tahan lühidalt mõne sõna lausuda. - Seda laulu võib ehk ka N 72ehega ühendada, miks teda ka selle järel olen kirjutanud. - Laulja on aga eri laulnud.- | ||||
|
See rahvalaul näitab meille selgeste kubjade hirmuvalitsust, kuidas keppi lasti tantsida, annab veel ennem tunnistust, et kubjad rahvast liiga armastust ei leidnud, sest: Kuidas sina mulle, nii mina sulle, ehk: Kuidas metsa hüüad, nii vasta kõla. Küll võis orjaaeg raske olla! Mitte üksnes seeläbi, et inimese higis teenitud töövaev ära võeti, vaid kõikse vähema eksituse ka peksuhimu kustutuseks pärast kibedat karistust, - mis praegu loomalegi ei anta, sest Siiraki sõna: Õige teab oma lojukse hinge vaeva5 Viletsaste ümberpandud: Peab olema: Õige halastab oma looma peale. - on täide läinud, aga veel ägab loom ja ootab Jumala laste au ilmumist j.n.e. -, karistust, mis sulg ei jaksa üles tähendada, anti. Põle ka siis suur ime, kui rahvalaul kubjade vasta jämedaks läheb, ja sellesama mõeduga, miska temale mõedetu, mõetma hakkab. Rahvasuu räägib veel laiemalt, nende hirmsaist kombedest ja jõledustest: |
||||
| Minu kadund isa, kes 4 aastat juba vilus sängis, loodud sunni järel, on puhkand, kes 62 aastat vanaks sai, teadis rääkida ka natuke kubjade ülemeelsusest: | ||||
| Põlula mõisa ligidal oleva vee-heinamaa peal on rahvas kiireste lool, sest piksepilv on tulemas. Kubjas või sundija nimega Terav hulgub sinna-tänna, kepp pihus, sunnib rahvast ja sõimab mis hirmus, Jumalat, et see asjata inimesi kiusavad j.n.e. kepihirmu ja rahva osavusel, kõigevägevama abiga, saanud loog kokku. Kubjas lasknud, - häbi on ütelda, püksid maha, alumise selgroo otsa tagumist tahu näidates hirmsaid sõimusõnu suust välja ajades, mis ühe ülekäte läinud toore metslase inimesele aga iiales sülg suhu toob ehk ila keelele veab. | ||||
| Kõigevägevam loodud jõude või elementide juhataja näitnud ka oma jõudu. Heinad olnud saadus, seal tulnud kange tuulehoog, või tuulepöörang, tuulispask ja mõne silmapilguga olnud saadud laiali, - heinad koguni jões. Üks näpunäitus praeguse ilma kodanikudelle ülemeelsuse pärast! - | ||||
| Veel teine näitus sundijate ülbusest: | ||||
| Põlula, Vaeküla ja Kütti mõisad olnud ühe saksa omadus. Praegusel Põlula järel olevas külas, nimega Männikuvälja olnud karjamõisi (nüüd on seal üks viletsa krõbumaadega külakene, kus lõõdikupealsed põllud ja kadakatega kaetud karjamaad, suure põllupidajaid talupoegi seal ei ole, ainult tündrimaamehed ja vabadikud.) Karjamõisi viidud Uuemõisa, mis 2 versta peamõisast eemal, kus enne Nurkse küla olnud, mis 2 versta eemalle kraamitud. | ||||
| - Männikuväljal olnud Kütti valitseja või pulgajunkur, opmann, Söö (vist Zoege?) Lasknud naised seljad pöörata, seelikud, särgid üles tõsta ja mehi nende alumise selgroo-otsa tagumist tahu tunnistada, et igaüks oma naist pidada ära tundma. Pole keegi tunnud. Kõigile peksa, miks oma naist ei tunne. | ||||
| Teinekord tunnud üks oma kül´leluud soolatüükast, mis sadulapadja nuka kül´les pesitanud, (või koguni paisest?), sellele seekord üksi keppi, et muud ei teha, kui naise alumisi selgroo otse vahtida, - teine kord jälle 3 rubla, kui üks mees oma naist altotsast tunnud j.n.e. Niisugusi karutükkisid teinud kubjad ja kiltrid taga, mitte üksnes seega, et rahvas neid kartma pidi, vaid ka riieteuhkust, mis tihti ülbuseks kasvanud. Endine Rägavere mõisa kilter T....r, kolmas põlv praegusest (järeltulijad elavad nüüd kehvuses) käinud suvel palavaga kolm paari villaseid sukke jalas, et hästi ilusaid ümmargusi sääri saada, - kes palavusest hoolib, kui aga toredust taga saab ajada - pika varrega piip suus, veikene koer ees, teinud kõndimiseski kerget, toredat käiki, j.n.e. Kui endisest orjaajast veel midagi soovitav, siis teinekord laiemalt selleks on siin materjaali küllalt?!! | ||||
|
1
On ehk vahest naritsa j.n.e.? 2 Pärnu oli vist viljalinn? Miks rahvalaul sinna mõeduvaka viib? 3 "st" ja "ks" lõpu kohta juba ennemalt tähendatud. 4 See laul on vist selleaegne, kui jaamahobusid ja trengisi tunti? - 5 Viletsaste ümberpandud: Peab olema: Õige halastab oma looma peale. - | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H II 1, 200 (295) | 35 % |
|
| EKmS 4° 1, 27/8 (35) | 30 % |
|
| EÜS X 2351/2 (182) | 29 % |
|
| EÜS X 2727/8 (320) | 29 % |
|
| EÜS VII 1632/3 (165) | 26 % |
|
| H II 46, 550 (2) | 24 % |
|
| H II 65, 42/3 (1) | 24 % |
|
| H II 71, 690 (15) | 21 % |
|
| ERA II 28, 650/1 (27) | 19 % |
|
| H I 5, 90 (269) | 19 % |
|
| H III 4, 577/8 (3) | 18 % |
|
| H II 1, 131/2 (181) | 18 % |
|
| H II 9, 611 (12) | 17 % |
|
| E 35408/10 (9) | 16 % |
|
| H II 46, 323/6 (24) | 15 % |
|
| H IV 2, 43/6 (2) | 15 % |
|
| H II 1, 242/4 (354) | 14 % |
|
| H II 2, 533/4 (688) | 14 % |
|
| H II 1, 163/4 (235) | 14 % |
|
| EÜS IV 1944/6 (10) | 13 % |
|
| EÜS IX 1125 (68) | 13 % |
|
| H II 8, 738/40 (15) | 13 % |
|
| H II 34, 342/3 (52) | 12 % |
|
| ERA II 33, 550/1 (65) | 11 % |
|
| EÜS VI 1172/3 (78) | 11 % |
|
| E 13040/1 (3) | 10 % |
|
| H, Gr. Qu. 123/4 (1) | 10 % |
|