h21003800108
Virumaa — Lüganuse
Ustallo, Jüri
1889
| 1 | Küll õstaksin mina uvve kuue | |||
| 2 | Ja võtaksin mina noore naise | |||
| 3 |
Kardan noore nuttavaie1 Nuttavaie; toodavaie j.n.e. on jälle üks iseseltsi rahvalaulu lõpp, mis siitsaadik sisse saadetud lauludes põle ette tulnud ja senniks Lüganusest on leida olnud.
|
|||
| 4 | Kätki tuppa toodavaie | |||
| 5 |
Kätki on tua2 (tuas?) risusta
|
|||
| 6 |
Vibu3 Vibu tehti lapse kiigutamise jäuks. Pandi üks 9 jala kunni 2-e sülla pikune (enamiste) kaseridv (kirjutan pehme d-ga üksnes paljuse pärast, välja räägitakse ainuses kõvaste, ritv - peaks vist ridv kirjutama?) ühe otsaga, aampalgi vahele, teine ots jääti lahti, kuhu korv ehk peergudest tehtud vakk (siin on peerukorv: vakk, vitsadest aga korv) külge kinnitadi. Sinna sisse pandi laps; kiiguteti käega vibu otsast ehk siuti koguni selle tarbeks ohelik vibu külge j.n.e. küll pistab äia silma
|
|||
| 7 | Kätki kompsab ämma jalga | |||
|
1
Nuttavaie; toodavaie j.n.e. on jälle üks iseseltsi rahvalaulu lõpp, mis siitsaadik sisse saadetud lauludes põle ette tulnud ja senniks Lüganusest on leida olnud. 2 (tuas?) 3 Vibu tehti lapse kiigutamise jäuks. Pandi üks 9 jala kunni 2-e sülla pikune (enamiste) kaseridv (kirjutan pehme d-ga üksnes paljuse pärast, välja räägitakse ainuses kõvaste, ritv - peaks vist ridv kirjutama?) ühe otsaga, aampalgi vahele, teine ots jääti lahti, kuhu korv ehk peergudest tehtud vakk (siin on peerukorv: vakk, vitsadest aga korv) külge kinnitadi. Sinna sisse pandi laps; kiiguteti käega vibu otsast ehk siuti koguni selle tarbeks ohelik vibu külge j.n.e. | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H II 1, 186 (268) | 49 % |
|
| EÜS IX 906 (108) | 38 % |
|
| E 35989 (33) | 32 % |
|
| E 59231 (31) | 27 % |
|
| EÜS VIII 825 (460) | 26 % |
|
| E, StK 37, 98 (2) | 26 % |
|
| H II 7, 208/10 (88) | 25 % |
|
| H III 23, 697/8 (12) | 25 % |
|
| H II 13, 118/9 (6) | 25 % |
|
| H II 2, 103 (158) | 24 % |
|
| H I 7, 64 (67) | 23 % |
|
| EÜS VIII 575/6 (89) | 22 % |
|
| H II 34, 679 (356) | 22 % |
|
| H IV 9, 854 (3) | 22 % |
|
| EÜS VI 1506/7 (233) | 22 % |
|
| H IV 2, 15 (12) | 20 % |
|
| E 82628/9 (1) | 20 % |
|
| E, StK 26, 18 (23) | 20 % |
|
| EKS 41, 23 (24) | 19 % |
|
| H III 2, 543/4 (14) | 19 % |
|
| H II 34, 121/2 (136) | 18 % |
|
| H II 35, 532/3 (330) | 18 % |
|
| H III 2, 393 (11) | 18 % |
|
| ERA II 147, 495/6 (14) | 17 % |
|
| EÜS IX 1160/1 (139) | 17 % |
|
| H II 9, 856 (145) | 17 % |
|
| H II 16, 367/9 (5) | 16 % |
|
| EÜS X 2117 (408) | 15 % |
|
| H II 37, 94/6 (2) | 15 % |
|
| E 27347/9 (11) | 15 % |
|
| EÜS VIII 358 (43) | 15 % |
|
| E, StK 19, 46 (35) | 14 % |
|
| H II 2, 86 (124) | 14 % |
|
| H II 12, 266 (104) | 14 % |
|
| EÜS VI 1686/7 (141) | 14 % |
|
| E 9030/1 (21) | 14 % |
|
| H II 37, 502 (37) | 14 % |
|
| H IV 6, 246/8 (64) | 13 % |
|
| EÜS X 1496/7 (49) | 13 % |
|
| H II 46, 780 (7) | 12 % |
|
| E 11487/8 (7) | 11 % |
|