h21003820110
VirumaaLüganuse
Ustallo, Jüri
1889

Metadata

COL: J. Ustallo
FUNC:
ID: H II 10, 382/3 (110)
LLIIK_YHT: Töölaulud (Meestetööd) ; Lüroeepilised laulud (Müütilised laulud)
LOC: Lüganuse khk.
TMP: 1889
TYP: Saan + Mõõk meres
TYP_YHT: Saani tegemine + Mõõk merest

    1  Jaanikene, kaanikene
    2  Tee mull' saksa saanikene
    3  Kalaluine karbikene
    4  Miska mina teele lähen
    5  Ma lään venda vaatamaie
    6  Kas on venda karjapoissi
    7  Vai orus obusepoissi
    8  Vend nägi minu tulema
    9  Aiu1
Tähendab vist: ajas karja kalda'aie. -
karja kalda'aie
    10  Akkas peada2
Ennemalt räägiti genetivuses: peada, isada, emada j.n.e. nüüd: pead, isa, ema. - Ainult mõned vanad inimesed räägivad veel nii. Koolipõlves on mõndagi torkavat ütelust osatamiseks selleks kuulda olnud, mis siin ei sünni tähendada, et pisut musta, jämeda lõpuga on. - Arjamine, tähendab siin pea sugemist, uuemal ajal juba kamm ja seega: kammimine; arjamine tähendab nüüd katusse harjamist (kui katukselle hari valmis tehakse, seega töö lõpetud on.) -
arjamaie
    11  Suga3
Suga pole siin palju ehk sugugi mitte kuulda, sellel mõtel mis laulus ette tuleb, - vaid peahari, harjastest tehtud, kellega peast valgeid isandaid, täisi, maha suetakse.
kuldane käässa
    12  Õbedane täielauda4
Täilaud (siin pealaud) on üks siledaks hööveldud lauaotsakene, auk otsas, kust sõrm ehk kaks läbi võib pista, et lauda teise kohta hõlpsam viia. Selle peale ajas pisike Tibu-Toomas omad sead, kust lihunik neid oma kervega ära tappis. Mõlemad niihästi peahari kui ka täilaud elavad oma viimaseid tunnikesi, sest kamm on neid nurka, kolikambrisse ajanud; ainult mõned vanad inimesed tarvitavad veel neid, uuema aja lapsed neid enam ei tunne. - Peasuga küll kuulda ei ole, küll aga hobusesuga. -
    13  Läksin Peedri5
Peeter, laulja aga: Peeder. Mis peaks aga "paavelon" tähendama? Pawillon ei või see küll olla! Võib ehk rikka mehe palguline olla?
palve'ele
    14  Pai Peeder6
(Laulja: Ai Peeder)
, püha sulane
    15  Paaveloni palguline
    16  Peeder ei võttand palveid kuulda
    17  Läksin süüline sügava
    18  Elmine7
Elmeni, elmedeni -
emavedeje
    19  Kaulani kalakuduni:
    20  Mis mull' puutus põlvijeni?
    21  Elasteni elmijani?
    22  Kelasteni keedejani?
pag. 383
    24  Mõõka puutus põlvijeni
    25  Elasteni elmijani
    26  Kelasteni keedejani. -

1 Tähendab vist: ajas karja kalda'aie. -
2 Ennemalt räägiti genetivuses: peada, isada, emada j.n.e. nüüd: pead, isa, ema. - Ainult mõned vanad inimesed räägivad veel nii. Koolipõlves on mõndagi torkavat ütelust osatamiseks selleks kuulda olnud, mis siin ei sünni tähendada, et pisut musta, jämeda lõpuga on. - Arjamine, tähendab siin pea sugemist, uuemal ajal juba kamm ja seega: kammimine; arjamine tähendab nüüd katusse harjamist (kui katukselle hari valmis tehakse, seega töö lõpetud on.) -
3 Suga pole siin palju ehk sugugi mitte kuulda, sellel mõtel mis laulus ette tuleb, - vaid peahari, harjastest tehtud, kellega peast valgeid isandaid, täisi, maha suetakse.
4 Täilaud (siin pealaud) on üks siledaks hööveldud lauaotsakene, auk otsas, kust sõrm ehk kaks läbi võib pista, et lauda teise kohta hõlpsam viia. Selle peale ajas pisike Tibu-Toomas omad sead, kust lihunik neid oma kervega ära tappis. Mõlemad niihästi peahari kui ka täilaud elavad oma viimaseid tunnikesi, sest kamm on neid nurka, kolikambrisse ajanud; ainult mõned vanad inimesed tarvitavad veel neid, uuema aja lapsed neid enam ei tunne. - Peasuga küll kuulda ei ole, küll aga hobusesuga. -
5 Peeter, laulja aga: Peeder. Mis peaks aga "paavelon" tähendama? Pawillon ei või see küll olla! Võib ehk rikka mehe palguline olla?
6 (Laulja: Ai Peeder)
7 Elmeni, elmedeni -

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems