H II 10, 455/62 (222)

h21004550222
Virumaa — Viru-Jaagupi
Ustallo, Jüri
1889

Metadata

COL: J. Ustallo
ID: H II 10, 455/62 (222)
INF_NIMI: Kustu Peedi
LOC: Viru-Jaagupi khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1889

Mardisandid. -
Õigusega kutsuti neid mardisandid, sest nad polnud muud kui santijad, armuleiva ajajad, kust omale lakkumise ja priiskamise raha kokku kraapisivad, mis nädalate kaupa tagajärel joodi. Ka välimise poolt olid nad sandi-kujulised. Kõigil kotid kaelas, kuhu armuleiva palukesed sisse pandi; eht mustlased kes omale igasugu andi oskasivad maaruda, ainult selle vahega, et laulul seda ette tõivad, oma soovist luule teel avaldasivad, kuna mustlased ainult ja ikka maaruvad.
Seltskonna hulgas oli üks hea regevärsi laulumees, keda teised aitasivad oma kaasa piminaga. Laulumees kutsuti teisest vallast, kui oma mõisa piiridel toda ei olnud. Laulumees kandis siis ka enamiste isa nime, oli oma perekondlaste eestvedaja ja ninamees, keda teised siis ka isaks kutsusivad. Kõigil olid kotid kaelas, kuhu siis anded pandi. Üks niisugune laulumees oli ka Kustu Peedi, kes enamiste selle kimbukese laulud on ette toonud ja ka järeltuleva mardilaulu. Siiski ei tohtinud mardid, - lühidelt kutsutakse neid nii ja kadrinapääva santijad kadrid - oma lubaga, (vist tiupäävade võlgajäämise pärast?) niisugust reisusi ette võtta, vaid pidid mõisa vanemilt luba paluma. Kaheks päävaks ainult antud luba. Siis sõideti külad läbi, viinalähker peal, kust pudelisse kallutatud, kui klaasnõu tühjaks saanud. Viin antud mõisast, sest enne pole nõndanimetud puhastud viina (ott¹i¹¹ennoje) olnud. Kust peaks niisugune hull mood olema tulnud? Kas ehk vahest Saksamaal Lutheruse sünnipäävaks niisugust sõgesikku mängiti?
Paluvad ukse ees luba sisse minna:
     8  Peremees, peremehike,
     9  Perenaine naisukene,
     10  Üle mina künnikse küsikse,
     11  Taga paku palvenekse:
     12  Kas lubad tubaje tulla,
     13  Oosta oovije ajada,
     14  Ratsu lüüa räästa'aie,
     15  Varssa varna kinnitella? - - - -
(Suurendab:)
     18  Kui'p luba tubaje tulla,
     19  Oost ei oovije ajada,
     20  Ratsu lüüa räästa'aie,
     21  Varssa'i varna'i kinnitella:
     22  Uks on tulla, teine menna,
     23  Uks on tulla uulitsalle,
     24  Värav on menna vainijulle,
     25  Mulk on põllule pugeda,
     26  Tänav teiseje taluje,
     27  Pereäie kolmandaie,
     28  Talueie neljandaie. -
(Palumine:)
     31  Peremees, peremehike,
     32  Perenaine, naisukene,
     33  Laske sisse mardikene!
     34  Mart on tulnud kauge'elta,
     35  Kauge'elta, kõrge'elta,
     36  Üle soo läbi libeda,
     37  Mart on astund allikaie,
     38  Liugenend linaliguje;
     39  Mardi küüned külmetavad,
     40  Varba'ad valu tegevad. - -
(Suurendab:)
     43  Laske aga sisse mardikene!
     44  Ei ole marti maalta tulnud
     45  Mart on tulnud taeva'asta:
pag. 457
     47  Õbedaista õrta1
Õrss (kanadel)
 mööda,
     48  Kuldesta kõrendat mööda,
     49  Tinasta teeradada;
     50  Sibulast olid mardi sillad,
     51  Porgandist on pandud palgid
     52  Küüslaugust on lautud.
     53  Ei ole marti tühja tulnud,2
Tuetab selle peale, et vili juba koristud ja rehed peksetud, seega kõiki küllalt
     54  Mart toob küllad tullessana,
     55  Sälitused säärillana,
     56  Pooled pungad puusallana,
     57  Tuleb marti, tuisub marti,
     58  Läheb marti, läigib marti;
     59  Jo jäid tinad teede peale,
     60  Vased varvaste vahele,
     61  Kullad kanna keeranguie.
     62  Laske aga sisse mardikene!
     63  Peretütar neitsikene,
     64  Tõuse üles voode'esta,
     65  Seest ju siidiriietesta,
     66  Tedrekarva tekkidesta,3
teise lauliku läbi juure lisatud. -
     67  Pardikerja padjadesta,3
teise lauliku läbi juure lisatud. -
     68  Ehk on allikad tuassa,3
teise lauliku läbi juure lisatud. -
     69  Linaliud põrmandalla,3
teise lauliku läbi juure lisatud. -
     70  Puhu see tuli tubaje,
     71  Lõetsu lõke põrmandalle;
     72  Kui põle peerguda peressa,
     73  Kisu kisku künniksesta;
     74  Kui põle kisku künniksessa,
     75  Võta roogu räästa'asta,
     76  Kui põle roogu räästa'assa,
     77  Tõmba tohtuda laesta,
pag. 458
     79  Kui põle tohtuda laessa,
     80  Siis too soosta sambelaida,
     81  Mädajärvest mätta'aida,
     82  Kalajärvest kalda'aida,
     83  Siis seisab tuli tuassa,
     84  Lõke lee põrmandalla. -
     85  Laske aga sisse mardikene!
     86  Tõsta aga ikke Leenu linki,
     87  Oova uksi Annekene
(Ähvardab:)
     90  Kui'p ei Leenu tõsta linki
     91  Oova'i uksi Annekene
     92  End ku põenuda põrutan
     93  Sagarast4
Vanast olid ingede asemel puust sagarad
 mina saanen sisse.
     94  Mis siis kuulan rikudessa
     95  Kardan katki raiudessa:
     96  Meil on ulgas uksessepad
     97  Ise isa ingesseppa
     98  Pojad kõik on pulgassepad
     99  Jälle teeme uued uksed
     100  Sikusarvesta sagarad
     101  Põdraluusta põenukesed. -
(Palub jälle:)
     104  Pere-siis-naine naisukene
     105  Peremees peremehike
     106  Laske aga sisse mardikene
     107  Ei ole marti tühja tulnud
     108  Mart toob küllad tullessana
     109  Sälitused säärillana
     110  Pooled pungad puusallana
     111  Laske aga sisse mardikene. - - -
Lubatakse sisse. Mart võtab kotist kaeru, viskab üle sanga tuppa, ise laulab:
     114  Sisse mina viskan seemeõnne
     115  Õueje hoosteõnne
     116  Kadukselle kaeraõnne
     117  Tänavalle täkuõnne
     118  Väravasse varsaõnne. -
pag. 459 (Mart astub sisse kõige perega; tihti pidanud aga pere õues külmetama, senni kui mart sees laulis.)
     121  Peretütar neitsikene
     122  Tõusis üles voode'esta
     123  Seest ju siidiriietesta
     124  Tedrekarva tekkidesta
     125  Pardikarva padjadesta
     126  Ei õle allikaid tuassa
     127  Linaligu ei põrmandalla
     128  Nopi pilpad põrmandalta
     129  Järid varjule vajuta
     130  Toolid tugede nõjale5
Miks kirjutakse najal?
     131  Mart ta'ab menna tantsimaie:
     132  Mardil kembid kingikesed
     133  Jalad all on targukesed.
     134  Need on kurjad kukkumaie
     135  Pa'ad on alla paukumaie6
Laulja on laulnud: Padunalle paukumaie. Ega see muud või tähendada kui ülemal tähendud?
     136  Hüppa marti! Hürsa marti!
     137  Karga marti karvajalga! -
     138  Peremees peremehike
     139  Perenaine naisukene
     140  Tõuse üles voode'esta
     141  Seest ju siidiriietesta
     142  Tedrekarva tekkidesta
     143  Pardikarva padjadesta
     144  Võta neida võttemeida
     145  Võta võttemed võrelta:
     146  Kepsi menna kelderie
     147  Rapsi raudaoone'eie
     148  Too seal mardi tangutoopi
     149  Kanna mardi soolakannu
pag. 460
     151  Elistele erne'eida
     152  Tooge neida tuhvelida7
Vanad inimesed räägivad praegugi veel tuhlid, nooremad juba kartulid.
     153  Kandke neid kapuskapäida
     154  Kohioinaste osada.
     155  Laugu lammaste lihada
     156  Sõnni ärja sõrgusida
     157  Maksa mardi lauluvaeva
     158  Tasu mardi tansipalka
     159  Kanna mardi leivakakku
     160  Liiguta linapihuda
     161  Too siis mardil küünelaida
     162  Sea siis mardil seepisida
     163  Mardil palju poegesida
     164  Kõik tahvad abet ajada. -
     165  Peremees peremehike:
     166  Katsu mardi kaerusida
     167  Mardi ruun on nõrgaks jäänud
     168  Mart on sõitnud palju maada
     169  Palju maada tüki teeda. - - -
(Õnnesoovimised:)
     172  Mis mina pereisale
     173  Mis mina sinule soovin:
     174  Vili väljale vägeva
     175  Orgude hüvad oraksed
     176  Mäe peale kaerad keerud
     177  Viie-kuue keerulised
     178  See mina pereisale
     179  See mina sinule soovin. - -
     180  Mis mina pereemale
     181  Mis mina sinule soovin:
     182  Laudatäisi lamba'aida
     183  Põhud täisi põrssa'aida
pag. 461
     185  Mis mina pereemale
     186  Mis mina veel sinule soovin:
     187  Kasvagu kari tarale
     188  Tõusku noored tõurukesed
     189  Lehmad noored lüpsemaie
     190  Sõrmed võida sõtkumaie
     191  See mina pereemale
     192  See mina sinule soovin!- - -
     193  Mis mina perepoegudelle
     194  Mis mina sinule soovin:
     195  Õue laulan suure talli
     196  Tallije hobuse tasase
     197  Hobused pilu pidused
     198  Härjad aja arvulised
     199  See mina perepoegudelle
     200  See mina sinule soovin! - - -
     201  Mis mina peretütterille
     202  Mis mina sinule soovin:
     203  Tulgu sulle viied viinad
     204  Viied viinad kuued kosjad
     205  Kilimitul8
Siin ei räägita külimit
 kihlusida
     206  Vana vakala rahada
     207  See mina peretütterille
     208  See mina sinule soovin!
     209  Mis mina veel aga tütterille
     210  Mis mina sinule soovin:
     211  Ole hommiku usina
     212  Enne valgeta varane
     213  Enne koitu ergukene
     214  Pühi tuad ja kasi lauad
     215  Kasi katuksealused
     216  Too see küünal kamberista
     217  Löö see lühter laua peale
pag. 462
     219  Süüta see küünal põlema
     220  Mene siis lauta vaatamaie
     221  Lehm tõi valgepea vasika
     222  Lammas laugu tallekese
     223  Käherotsa oisukese
     224  Pea oli otsas kui see pakku
     225  Saba taga kui saunavihta
     226  See mina peretütterille
     227  See mina sinule soovin!
     228  Mis mina perelapselegi
     229  Mis mina sinule soovin:
     230  Ma teen sulle uue kuue
     231  Uue karratud kasuka
     232  Uue ümbriku üleni
     233  Pealt on pandud palmikuie
     234  Seest jo siidirihmudeie
     235  Laps läks omme uulitsalle
     236  Oopelema, kiitelema
     237  Mart tegi mulle uue kuue
     238  Uue karratud kasuka
     239  Uue ümbriku üleni
     240  Pealt on pandud palmikuie
     241  Seest jo siidirihmudeie - - -
     242  - - - - - - - - - - - - -
     243  Kui mina teisije tulen:
     244  Reel lasevad umalad
     245  Obusella kärjevella
     246  Ajavitsad virde'ella
     247  Õuest tõuseb õllesuitsu
     248  Väravasta viinasuitsu
     249  Küla õisk on köömelilla
     250  Küla väilad väävelilla
     251  Põllupeenderad püravad. -
(Kõik kiidavad Marti.)
*1 kirillitsas
1 Õrss (kanadel)
2 Tuetab selle peale, et vili juba koristud ja rehed peksetud, seega kõiki küllalt
3 teise lauliku läbi juure lisatud. -
4 Vanast olid ingede asemel puust sagarad
5 Miks kirjutakse najal?
6 Laulja on laulnud: Padunalle paukumaie. Ega see muud või tähendada kui ülemal tähendud?
7 Vanad inimesed räägivad praegugi veel tuhlid, nooremad juba kartulid.
8 Siin ei räägita külimit

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H II 46, 293/8 (1) 21 %
H II 10, 725/7 (1) 18 %
E 34623/9 (1) 16 %
E 15260/3 (7) 16 %
H II 10, 29/32 (21) 15 %
H II 9, 616/26 (17) 14 %
H III 2, 645/51 (3) 14 %
H III 1, 493/500 (1) 13 %
H II 9, 813/7 (98) 13 %
EÜS X 1525/8 (71) 13 %
E 38230/7 (5) 13 %
EÜS XI 1113/5 (38) 13 %
E 15680/5 (189) 12 %
H II 15, 600/5 (110) 12 %
EÜS X 1719/21 (295) 12 %
EÜS IX 845/8 (9) 12 %
H II 34, 396/7 (151) 11 %
H II 13, 175/8 (1) 11 %
E, StK 2, 15/21 (18) 11 %
E, StK 31, 3/4 (3) 11 %
H III 12, 154/9 (10) 10 %
ERA II 57, 421/3 (1) 10 %
EÜS VIII 62/3 (2) 10 %
H IV 1, 599/604 (1) 10 %
H I 3, 22 (35) 10 %
H II 10, 532/4 (306) 10 %
H III 18, 485/92 (2) 10 %
ERA II 115, 698/700 10 %
H III 3, 387/91 (3) 10 %
EÜS X 145/51 (12) 10 %
EKS a 53/5 10 %
E, StK 8, 335/6 (13) 10 %
H III 23, 371/79 (2) 10 %
EKmS 4° 1, 529/31 (1) 10 %
E 8135/8 (1) 10 %
H II 45, 489/95 (1) 10 %
E, StK 8, 238/9 (1) 10 %
ERA II 263, 35/7 (39) 10 %

Contains poems

EÜS IV 145 (140)   88 %
E, StK 42, 226 (4)   84 %
EÜS VIII 503 (101/3)   81 %
EÜS X 1123 (576)   80 %
EÜS V 741 (19)   78 %
E 69596 (3)   78 %
E 69917/9 (1)   78 %
EÜS X 2709/10 (288)   77 %
ERA I 3, 103 (17)   75 %
E 78242/4 (1)   73 %
ERA II 250, 641 (38)   73 %
ERA II 16, 164 (9)   72 %
E 69751/4   71 %
EÜS III 21 (39)   70 %
E 8286 (204)   69 %
ERA II 193, 217   69 %
E 69634/6   69 %
E 80186/7 (2)   69 %
ERA II 298, 151 (17)   68 %
E 86456/7 (2)   68 %
E 69401/3 (1)   68 %
EÜS IV 1545 (94)   68 %
ERA II 55, 108 (28)   67 %
E 77865/7 (3)   67 %
ERA II 192, 491 (18)   67 %
E 69867/8   67 %
ERA II 193, 167/8 (12)   65 %
H II 7, 693 (14)   64 %
H II 59, 503 (39)   63 %
H II 10, 339 (64)   62 %
EÜS XI 854 (72)   61 %
EÜS VII 2561 (69)   61 %
EÜS XII 1523 (95)   61 %
H II 28, 396/7 (82)   61 %
ERA II 189, 543 (105)   61 %
ERA II 208, 417/8 (11)   60 %
ERA II 250, 674 (88)   60 %
EKS 47, 45   59 %
E 68902/3   59 %
E 14702   58 %
ERA II 58, 304/5 (15)   58 %
E 79553/5   58 %
EÜS V 861 (121)   57 %
EÜS VII 2523 (505)   57 %
E 63688 (1)   56 %
E 66107/9 (1)   56 %
E 69696   56 %
ERA II 55, 390 (9)   55 %
ERA II 116, 426/7 (45)   55 %
ERA II 166, 348/9 (34)   55 %
E 69749b/c   54 %
ERA II 135, 80 (9)   54 %
H III 9, 696/7 (5)   54 %
EÜS VII 2438 (350)   54 %
EÜS X 2229 (14)   54 %
EÜS X 2246 (24)   54 %
EÜS VII 2600 (215/ 505)   53 %
TEM 12, 7 (7)   53 %
EÜS IX 1134 (86)   52 %
EÜS XI 803 (7)   52 %
ERA II 166, 312 (42)   52 %
ERA II 37, 172/3 (32)   52 %
ERA II 14, 606/7 (28)   52 %
ERA II 207, 119   51 %
EÜS X 2403 (1b)   51 %
H I 2, 258 (7)   51 %
TEM 11, 2 (4)   51 %
EÜS X 2461 (45)   51 %
E 78421/2 (1)   51 %
EÜS V 248d (12)   50 %
B 77324/5 (3)   50 %
EÜS VII 2565 (86a/ 148)   50 %
E 69630/3   50 %
E, StK 40, 73 (108)   50 %