H II 10, 463/4 (223)

h21004630223
Virumaa — Viru-Jaagupi; Virumaa — Viru-Nigula
Ustallo, Jüri
1889

Types

Lüroeepilised laulud
└ Müütilised laulud
 └ Mõõk merest
Looduslaulud
└ Taimed
 └ Õunapuu
Mõõk meres
Õunapuu

Metadata

COL: J. Ustallo
FUNC:
ID: H II 10, 463/4 (223)
LLIIK_YHT: Looduslaulud (Taimed) ; Lüroeepilised laulud (Müütilised laulud)
LOC: Viru-Jaagupi khk. < Viru-Nigula khk., Uhtna v.
TMP: 1889
TYP: Õunapuu + Mõõk meres
TYP_MRKS: [massühtlustus]
TYP_YHT: Õunapuu + Mõõk merest

     1  Käisin kaua võeresissa,
     2  Käisin kaua, nägin palju:
     3  Kivid keerelde ujusid,
     4  Kaske laulis kalda alla,
     5  Õunapuu mäella mängis;
     6  Mitu õksa õunapuussa?
     7  Kolm õli õksa õunapuussa.
     8  Mitu õilet õksa'assa?
     9  Kolm õli õilet õksa'assa.
     10  Mitu õuna õile'essa?
     11  Kolm õli õuna õile'essa.
     12  Mõni on mõnesugune:
     13  Vee poolt verevikene,
     14  Maa poolt magusikene,
     15  Taeva poolt tasasikene.
     16  Tuli tuuli, tõstas tormi,
     17  Veeretas õuna vedeje,
     18  Keeras mere keske'elle;
     19  Läksin õuna nõudemaie1
Mitte: nõuudemaie, ega nõõudemaie. -
     20  Nõudemaie, püüdemaie,
     21  Läksin vööni vedeje,
     22  Kaelani kalakuduje,
     23  Elmeni Emajõgeje2
Kui mitte Tartu Emajõge ei tähenda, vaid kõige vete ema, peab veikese algustähega kirjutadama. -
pag. 464
     25  Mis mo kaela elgasteles?
     26  Kee minu kaela elgasteles.
     27  Mis minu rindu ripsateles?
     28  Sõlg3
Mõned seltsid soovivad sõlge omale mälestuseks. Et seda arvaste leida, tähendan seie juure et ühel Kütti mõisa eidel see aruldane muistse põlve mälestus alles on, sealt ehk võib mõni selts seda saada, kui just peaks soovitav olema. -
 minu rindu ripsateles.
     29  Mis minu varbaje vajutas?
     30  Mõek minu varbaje vajutas.
     31  Vein aga mõega mõisa'aie,
     32  Panin sakste laua pääle4
Ettelaulja on Viru-Nigula kihelk. Uhtna vallast päritud, nüüd aga siin mehel; seepärast pääl ja peal ect. -
     33  Sääl need saksad katselesid,
     34  Vanad ärrad vaatelesid,
     35  Riia ärrad riidelesid:
     36  Kust see mõek on seie toodud,
     37  Seie toodud, seie saadud,
     38  Seie sakste laua peale?
     39  See mõeka sõjassa käinud. -
1 Mitte: nõuudemaie, ega nõõudemaie. -
2 Kui mitte Tartu Emajõge ei tähenda, vaid kõige vete ema, peab veikese algustähega kirjutadama. -
3 Mõned seltsid soovivad sõlge omale mälestuseks. Et seda arvaste leida, tähendan seie juure et ühel Kütti mõisa eidel see aruldane muistse põlve mälestus alles on, sealt ehk võib mõni selts seda saada, kui just peaks soovitav olema. -
4 Ettelaulja on Viru-Nigula kihelk. Uhtna vallast päritud, nüüd aga siin mehel; seepärast pääl ja peal ect. -

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H II 34, 400/1 (156) 44 %
H I 9, 4 (7) 15 %
E 25470 (22) 14 %
EÜS II 646/8 (147) 14 %
H II 56, 43/4 (4) 13 %
H III 1, 397/9 (8) 13 %
H II 1, 467/8 (632) 13 %
EÜS VI 1040/1 (201) 13 %
EÜS VI 1020/2 (177) 12 %
H II 55, 801/3 (9) 12 %
H II 37, 343/4 (11) 12 %
EÜS II 668/70 (166) 12 %
H II 1, 427/8 (594) 12 %
EÜS VII 294/6 (49) 12 %
H II 1, 398/400 (554) 12 %
H III 1, 9/10 (1) 11 %
H III 1, 73/6 (1) 11 %
H II 26, 332/3 (41) 11 %
H II 37, 10/2 (3) 11 %
H II 38, 378/80 (46) 10 %
H I 1, 9 (1) 10 %
EÜS VIII 620/1 (154) 10 %
EÜS X 1592/4 (142) 10 %
E 7931/2 (17b) 10 %
H II 38, 187/8 (27) 10 %
Veske kad., 195/6 (15) 10 %