H II 10, 508/10 (282)

h21005080282
Virumaa — Viru-Jaagupi
Ustallo, Jüri
1889

Metadata

COL: J. Ustallo
ID: H II 10, 508/10 (282)
LOC: Viru-Jaagupi khk., Vinni v.
ZANR: muistend/regilaul
TMP: 1889

     1  Oo elu ellakene
     2  Oo põlve põlvekene
     3  Mis on Vinni mõisa'assa
     4  Üüab pilli plaksub piitsa
     5  Kaljub kaskine sugara
     6  Tudjub keppi toomingane
     7  Vaarub keppi vahterane
     8  Eks see tuleb piki pihta
     9  Piki pihta, servi selga
     10  See lööneb, luu näikse
     11  Liha kannani kaukse
     12  Veri veereb varba'ani,
     13  Varba'ast maha vajukse
     14  Sealt said jõed jooksemaie
     15  Allikad üle ajama
     16  Merekeanud keanamaie
     17  Jõgi jooksis jõullana
     18  Mina jõude põlvellana
     19  Meri jooksis meelellana
     20  Mina meelevallallana
     21  Kesse andis meelevalla?
     22  Ise võtin meelevalla.
pag. 509
     24  Meelevalla, keelevalla
     25  Suu alla südamevalla. -
Vinni mõisi on kuus versta Viru-Jaagupi kirikust eemal. Seal on praegu üks kõrgemat jagu tütarlastekool (Stift) vaese (või ennem rikaste) mõisniku laste jäuks j.n.e.
Seal elanud meeletumad omanikud, kuidas rahvasuu veel praegu teab rääkida. Üks pöörane omanik läinud ratsa sõitma. Uhke hall täkk tantsinud sadulas. Tagasi tulles pole aga sadulast muud leitud kui pöörase vaimu jalg. Kus omanik ise jäänud, ei teata.
Rahvalaulu tõenduseks teadvad ka vanad hallpead veel mõndagi juure lisada.
Mõisa juures on ilus tammik, just kui oleks Taara ise seda ehitanud. Taara tammiku viisivad vanad eestlased Uku kivile ohvrid. Vinni tammikus olla aga ka üks tähtjas ajalooline tammepuu. Seal all ei ole mitte ohvertadud, vaid inimesi piinatud.
Üks õelus inimestest arvanud seda omaks armsamaks ajaviiteks, oma alamaid seeläbi piinata, et neil nahkjutad seljast said ära nülitud. Piinatavad saanud tamme külge üles riputatud, et parem oleks juttasi koorida.
Surmatunnil seisnud õelusel omad kurjad teud silma ees, pole muidu ära surnud kui nülitud juttasi näidatud.
Tammel olnud hiljuti raudvitsad ümber pandud, et vanaaegset (lõbusat?) mälestust alal hoida.
Mõisi olnud kindluseks tehtud. Praegune 4-tahuline ehitus näitab seda. Seal olnud ka oma sõjavägi. Sõjaväel olnud tamme-suuredtükid, kellele raudvitsad olnud peale pandud.
Kord müristanud kangeste. Seal lasknud lossi valitseja või omanik suuredtükid ritta seada, põmmutanud taeva poole, üteldes: Kindral Tuglas või Duglas puusepa Joosepi poega ei karda. Peale selle näitanud pilvelle alumist selgroa otsa tagumisest tahust.
Surmatunnike olnud õige kibe. Pole muidu suremisega valmis saanud, kui jutad toodud juure ja pandud puusärki. Surnuajal on küll üks kelder, kelle suu ennemalt pisut lahti oli. Seal puhkab üks Vinni kindral oma viimist und. Veel viiekümne aasta ette olnud puusärgis saapad ja nahksed inimese jutad järel. Julge südamega leerilaps lasknud jutad sirgelle jooksta, seeläbi et kera või rulli otsast kinni võtnud. Nüüd on auk kinni müüritud. Aastakümme ette oli ta uueste lahti, seal võis väljast puusärki selgeste näha. j.n.e.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H II 65, 2/3 (3) 17 %
H II 65, 3/4 (5) 14 %
H III 4, 102/3 (10) 14 %
E A 1002 (2) 12 %
H II 46, 335/6 (36) 12 %
E 44099/100 (12) 11 %
H II 38, 470 (68) 11 %
H III 4, 203/4 (10) 11 %
E 57562 (4) 10 %
E 59211 (8) 10 %
H II 34, 100 (106) 10 %