Metadata

COL: H. Roost
ID: H II 11, 606/8
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Väike-Maarja khk.
TMP: 1888

Kes naist tahtis kosima akata, saatis ühe tuttava ja ästi jutuka külanaise viinapudeliga pruuti kuulama; kingituseks pruudile, kui kuuled korda lähvad, andis peidmees kuuleja uole alla ühe sõrmukse ehk rätiku. Lubas pruut tulla, siis mindi isamehega, aga peidmies pidi niikaua õues uotama kui isamees - koa mõegaisaks kutsutud - tuas kaubad kokku sobitas, ka siis kui see mitu tundi oleks kestnud. Läksivad kosjad korda, siis juodi veikesed viinad; päev ehk kaks iljem suured viinad ja siis mindi kihlema (kirikärra ette lugema). Viimased ehk suured viinad juodi ikka lauba õhta ja pühaba oli siis kihlamine. Peale kihlamist käis pruut kosjaviinaga tuttavate ja sõbrade ja sugulaste juures, kes pruudile villu, linu ehk muud sellesarnast andsivad, kellest pruut pulmakingitusi valmistas. Pulmas oli tähtsam pulmaline isamees ehk mõegaisa, siis peiupoiss ja pruuttüdruk. Pruuti peiukoju viies käis mõegaisa ees ja lõi mõegaga risti ette. Linutamise aal seisis mõegaisa pruudi ies ja lõi mõegaga luhti ehk õhu sisse ristisid. Linutamise aal oli pruudi ees laud, laua paal õllekapp, lihavaagen, leivakannikas ja viinapudel´. Kui linutamine müöda, võttis pruut õllekannu ja lihavaagna ning viis lihavaagna süömalaua peale, aga õlle viskas kerikselle. Peale süömist tantsis isamees nuorikuga, isamehe naine peidmehega ja peiupoiss pruuttüdrukuga. Isamehe naine laulis:
    3  Üles meie peiukene
    4  Nagu vihalehekene!
    5  Maha teie neiukene
    6  Nagu tuhakotikene!
Isamees laulis otse ümberpüördud. Viimaks laulis isamehe naine:
    9  Üles peigu, üles neidu,
    10  Üles nied üvad mõlemad!
Laulatamiselt tulles katsugu pruut peidmehe kanna peale astuda, siis on majapidamises jäme ots tema käes. Nuorel kuul naisevõtmine on parem kui vanal kuul, naine seisab kauem nuor ja priske. Nuorikut piab koa nuorekuu üöse esimist korda armastama, siis soab ta ilusa ja tugeva lapse, suuremalt jault ikke poja. Kandmise aal mõelgu naine ikke ühe ilusa inimese peale, siis soab ta koa ilusa lapse. Tihti on laps koa seda nägu, mis mehel naist armastades mõttes oli.
(Tähendus. Kas kaks viimast tarkust eesti rahva vana või uus, ehk koguni mõne mu rahva käest päritud on, ei tea mina).
Tütarlapse esimine pesuvesi visati pahema puole värava samba äärde, et ruttu kosilased tuleksivad.
Surnu viidi lauluga küla vahelt läbi, et koa muud inimesed sieläbi äratatud ja liigutatud soaksid. Iga teelahkme peal tehti puu külge rist, et surnu kodu ei akka käima.
(Tähend: Sie pruuk olla venelaste käest päritud).

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems