h21206760013
Virumaa — Väike-Maarja
Lurich, Karl Voldemar
1890
Ilumäe Mai |
||||
| Ennemuistse oli üks kodukäija, nimega Ilumäe Mai. Ilumäe Maiel oli see paha viis, alati oma pasli teiste inimeste kaljaastjasse likku panema, kes pasli sealt ära võttis, leidis teda sööma ajal oma kausis, kes teda sealt ära viskas, sai tema öösse, kui jüst kõige parem uni oli, pastliga ühe hea klõmaka nina peale. Koertele andis ta alati nõelu sisse, kassidelle pani ta näppitsad taha. Üks perekond pidi jüst tema pärast teise kohta elama minema. | ||||
| Nende vana elukohalt leidis va Mai ühe paari kindaid, neid pani ta kätte, läks Ilumäe peale ja laulis, kuda keel andis - kodukäijad ei saa mitte heaste kõneleda, ega ka laulda -: | ||||
| 6 | "Mai itsu Ilumäela, | |||
| 7 | Ilukinnad käessa | |||
| 8 |
Ilukillad1 (kirjad) kinnassa."
|
|||
| Kui pere, mis teise kohta elama läks, kaljaastja juurde läks, leiti seal jällegi Maie pastlid. Ühe targa nõu järele lasti koera nende peale kusta, siis ei nähtud enam pastlid. | ||||
|
1
(kirjad) | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H II 15, 658/9 (79) | 11 % |
|