h21207220060
Virumaa — Väike-Maarja
Lurich, Karl Voldemar
1890
Nimeküsija |
||||
| Üks kodukäija tuli ühe noore naise juurde ja lubas teda ära kägistada, kui ta ei ütle mis tema (kodukäija) nimi on, omas hirmus ütleb naine kõiksugu kensakaid nimesi, aga iga nime juures naeratab kodukäija ja ütleb: "See ep ole minu nimi, see ep ole minu nimi, ütle, või ma kägistan sind ära." Naine ei saand aga õiged nime välja. Viimaks ütles kodukäija: "Kui sa homme õhtu minu nime ei tea, siis viin sind kaasa hauda." | ||||
| Naisel tuli hirm peale, ta jooksis ühest nõia juurest teisele, ühe targa juurest teisele, keegi ei teadend aga nõu anda. Üks vanake tee peal ütles naisele: "Mine homiku vara Ebavere mäe peale ja vaata ida poole." | ||||
| Naine läks ka sinna ja nägi oma kodukäijad tansimas ja laulmas: | ||||
| 8 |
Ah kui hüvä1 (hea)
|
|||
| 9 |
Et keegi ei tüva2 (tea)
|
|||
| 10 | Et mu nimi on Tebärpits. | |||
| Naine oli ülirõõmus, et nime teada sai, ja ütles seda, kui kodukäija pärima tuli, naine ei näind ilmaski enam kodukäijad. | ||||
|
1
(hea) 2 (tea) | ||||