H II 13, 211/25

h21302110000
Järvamaa — Koeru
Viitmann, Villem
1888

Metadata

COL: Willem Wiitmann
ID: H II 13, 211/25
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Koeru khk., Väinjärve v.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1888

Pulma pruugist
Kosjaskäimine toimetati ikka noorel kuul. Paar pääva enne kosja minemist saadeti pruudile "kuulupodel" teatuseks kodu, et kosjad paari pääva pärast tulevad, seda "kuulupodelid" viis isamehe naene pruudi kodu. Paari pääva pärast läksivad peigmees ja isamees oma naesega pruudi kodu. Seal jäi peigmees õue ja isamees oma naisega läksid tuppa. Peale teretuse kaebas isamees, et temal kui lindude kauplejal üks part või tedre pealt oli lahti peasnud ja ära lennand, nemad aga silma peal pidades läind järele, kuni senna pere õue, kus tedre maha lasknud, et aga õues midagi näha põle olnud, siis palus isamees, et pererahvas lubaks endi lindude hulka otsida, kas ehk seal võeras lind leida oleks. Kui pererahvas luba andis otsida, siis haeti peigme hobune reiale ja peigmees ise astus ka tuppa ja otsimine algas. Selle vaheajal pani pereisa kõik peres olijad naisterahvad ühtekokku istuma ja laotas riide üle, nüid hakkas isamees ja naine mõlemad otsima, et oma kätte saaks, sealjuures laulis aga isamehe naine:
     4  "Siit on läinud sirgu jäljed,
     5  Sirgu jäljed nirgu jäljed,
     6  otsegu orava jäljed,
     7  läbi pajo pardi jäljed,
     8  siin mo sirgu seisatele."
paneb käe pruudi pähe, selle peale tõuseb pruut riide alt ülesse ja seob lauljale paela vööle, ise astub aga laulja käest kinni hoides tema kõrvas edasi kunni peigme ette, laulja aga laulab edasi:
     11  "Üles leidsin mis otsisin,
     12  kätte sain mis ma käisin,
     13  kätte sain käo salusta,
     14  ematedre heinamualta,
     15  kukulinnu kuusikusta,
     16  kui ei usu ma näitan,
     17  täht on teal ja märk on vööl,"
Siis hakkab viinajoomine.
Pulmapääva homiku, kui pulmasae kiriko läks, siis sõitis isamees eeli, peiupoiss tema järel, siis pruudi vend, j.n.e. kuni kiriko juure, seal pidid kõik hobused kõrvu panema, ja ei tohtin keegi pulmasaeline oma hobust teisale viia, et siis peiu ja pruudi mõtted ikka üheskoos olla. Kui pruutpaar altari ees oli ja õpetaja laulatust toimetas, siis astus pruut tihti peiu jala peale, selle mõttega, et siis pärast pulmi mees pidi naise alla andma. Kui laulatus mööda oli ja pruutpaar kirikust välja läks, ei tohtind keegi nende kahe vahelt läbi minna, et siis ka nende elus pidi lahutus tulema. Kui sae kodu hakas tulema, siis võttis igamees oma hobuse lahti ja istusid peale, aga ei tohtind enne keegi tulema hakata, kui kõik valmis olid. Siis hakkasivad saenaised laulma:
     22  "Piira ümber peiupoissi,
     23  Aja ümber aljas mõeka,
     24  Katsu kaasikud järele,
     25  Kas sinu kosjad koossa,
     26  Saenaised saanidessa."
Siis sõidab peiupoiss kolm korda ümber sae ja vaatab, kas kõik korras on, siis hakkavad kodu tulema. Tulles peab peiopoiss enne kodu sõitma kolm korda, esimese korra keerab ta paku alt ümber, teist korda läheb lööb mõegaga kolm korda toaräästasse, kolmat korda kargab tuppa ja võtab õllekannu, viib pruudile vasta, esite viskab ta pruudivenna hobuselle vasta silmi, siis viskab kannu kõige õllega pruudi enese sülle, ise sõidab saega seltsis kodu. Kui juba koduõue saavad, siis laulavad kodused naised vasta:
     29  "Tere sae, tere saksa,
     30  Tere teelta tullessagi,
     31  Arusta haeadessagi,
     32  Kessi teid teel teretas?
     33  Kessi arus annab kätta?
     34  Maarja teel teretab,
     35  Looja arus annab kätta."
Siis võttab isamees peiopoisi mõega, tõmmab sellega risti ette, siis astuvad tuppa. Toas viiakse pruut ja peigmees kõige riietega laua taha, seal antakse neile mõlemile natuge võid-leiba, teised aga vaatavad, kump neist enne leivatüki otsa saab, see peab ka enne ära surema. Peale selle viiakse pruudile laps sülle ja üteldakse, et aasta pärast peab teisega tasuma, siis annab pruuttüdruk lapsele sukad, ja laps viiakse jälle ära. Enne kui sae peio kodu hakkas minema, saadeti pruudi kerst minema, kaks laulunaist läks kerstuga ühes, ja laulsivad kõige tee, kunni peio kodu saivad. Siis hakkasid laulonaised uuesti laulma, ja kutsusid kerstu pealt ära tõstma:
     38  "Laulukesed linnukesed!
     39  Tulge kerstu tõstemaie,
     40  Tooge need mehed tugevad,
     41  Otsige mehed osavad.
     42  Ei see ole kehva kerstu,
     43  Ega ole vaene vakka.
     44  Tõstke tõest, kandke kangest,
     45  Pange kerstu paiga peale."
Siis viidi kerst ja pandi reiale seisma, ja oodati sae tulemist. Kui sae pruudi kottu minema hakkas, siis laulsid peio poolt naised:
     48  "Isamees ilusikene
     49  Peiupoiss punasikene!
     50  Valmistage vankerida,
     51  Rakendage ratsusida.
     52  Nüid on kohus minna kodu,
     53  Aeg on arvata majasse.
     54  Nüid on söödud söömakorrad,
     55  Nüid on joodud joomakorrad,
     56  Laulokorrad laalemata.
     57  Hakkame meie minema;
     58  Rahvas hakkavad haeama,
     59  Tuul on õues õige hea.
     60  Et saaks üle suure nurme,
     61  Siis saab otsa meie mure."
     62  "Neitsikene neitsikene!
     63  Ehi neiu, eks sa jõua,
     64  Soa valmis saaks minema.
     65  Reed on pöördud saanid seatud,
     66  Hobu püsti pea üleval.
     67  Mis teed kaua kammerissa?
     68  Seisad seinade tagaje,
     69  Vahid varnade vahele.
     70  Kas kojod küdile kuube?
     71  Naksutad naole särki?
pag. 215
     73  Keri need kerad kerasse
     74  Too meile tullessagi.
     75  Meil on teljed peio tehtud,
     76  Kangaspuud on kaasa tehtud,
     77  Niied nao nikertetud,
     78  Soad ämma soovitatud.
     79  Seal kojo küdile kuube,
     80  Naksuta naole särki,
     81  Enesele ehteida,
     82  Kaasal kaelavõrkusiida.
     83  Ehi neio, eks sa jõua,
     84  Soa valmis soaks minema."
Nüid hakavad pruudi kottu minema, ja laulavad tänades:
     87  "Aitüma pereisale!
     88  Aitüma pereemale.
     89  Söötemasta jootemasta,
     90  Hästi ära saatemasta.
     91  Söötis meid sealihale,
     92  Kohioinaste osale,
     93  Päitsu ärja päidikulle.
     94  Nüid on suppi suuni täis:
     95  Otsani täide õluta,
     96  Kaelani kanamuneda."
Kui sae peio õue jõudis, siis hakkasivad pruudi poolt naised laulma, enne kui tuppa läksivad:
pag. 216
     100  "Kas tohib tulla tubaje?
     101  Alla räästasde ajada.
     102  Ehk on allikad toasse,
     103  Linaleod põrmandule.
     104  Ehk ma astun allikasse,
     105  Liugen linaleosse.
     106  Kas on hoovis hooste ruumi?
     107  Kas on tallis täku ruumi?
     108  Mine vennake voata."
Siis läheb pruudi vend eeli ja laulab, teised lähvad järele.
     111  "Tuidu-tuidu tuppa ruumi,
     112  Ahjo ette sängi ruumi,
     113  Sängi ette tooli ruumi,
     114  Tooli ette voki ruumi."
Siis hakavad peio naised ruumi tegema, ja laulavad:
     117  "Eest ära esine seina,
     118  Tagane tagune seina,
     119  Lõugas lihka senna poole,
     120  Ahi armas, anna ruumi.
     121  Mini tuuakse tubaje!
     122  Pea tal puudub pardejegi,
     123  Õlanukud õrdejegi,
     124  Silmad seinaje ribavad."
Nüüd lähvad laua taha ja hakavad sööma, peale selle tuleb pruudi ema kottu järele, ja hakkab laulma:
pag. 217
     128  "Ma tulen kulda kuulamaie,
     129  Õbedad voatamaie.
     130  Kas on linnuke linutud?
     131  Kas on taimeke tanutud?
     132  Ehk on õrna riide'elle,
     133  Kui ma ise eile ehtsin.
     134  Ehk ta nutab nurgassagi,
     135  Ahjoargike peosse,
     136  Katlakooku kaendlassagi."
peio ema laulab vasto:
     139  "Langukesed linnukesed!
     140  Ärge kurtke ärge kartke,
     141  Ärge kurtke et on kurja
     142  Ärge kartke et karune,
     143  Ei tema löö süü pärast,
     144  Ega löö kahe pärast,
     145  Ega kopsa kolme pärast,
     146  Ega näka nelja pärast,
     147  Kui teeb süidi viisi-kuusi:
     148  Meelehaigust mitto korda.
     149  Siis ta viskab villadega,
     150  Takutükiga taotab.
     151  Kargab ruttu katsumaie,
     152  Kardab ella ehmatama,
     153  Kardab armo haiged saama."
pag. 218 Siis minnakse linutama, ja pruudinaised laulavad:
     156  "Isamees ilusikene!
     157  Võta mõeka, raio ukse,
     158  Peasta mo sõsar sõvasta,
     159  Vaene vangi riietesta.
     160  Mo sõsar sooja sureksi,
     161  Palavasse pakatele."
Siis võtab isame naine pruudi rätigo peast ära ja hakkab laulma:
     164  "Andke arja pead sugeda,
     165  Kuldakammi pead kasida,
     166  Ma soen sulajuusta,
     167  Tasutan tanualusta.
     168  Kui ei anna ei palugi:
     169  See sile silitamata,
     170  Lahke lahotamata."
Siis võttis isamees peigmehe mütsi ja pani selle pruudi pähe, pruut võttis ja viskas ta peigme vasto rindu, sedaviisi tegi isamees kolm korda, niisamuti tegi ka pruut. Siis tõi peigmehe ema oma mütsi ja pani selle pruudi pähe, isamehe naine aga võttis selle ära. Siis võttis isamees pruudi oma mütsi, pani selle mõega otsa ja keerutas kolm korda ümber pruudi pea, ja isamehe naine pani mütsi pruudile pähe ja ise lõi pruudile kämlega vasta kõrvo, üteldes:
     173  "Unusta uni, mäleta mälu,
     174  Pea noor mees meeles."
pag. 219 laulab aga ise:
     177  "Naisukene kaimukene!
     178  Põliseks sul pandaneksi,
     179  Eluks ajaks annetakse."
Siis tõi ämm lihakausi (pärast kui põll lapitud oli) ja pani selle nooriku põlle, sai selle eest nooriku käest vöö. Noorik jäotas aga liha pulmaliste kätte. Peale linutamist andis noorik peionaistele laulopaelad, naised sidusid paelad vööle ja hakasid laulma:
     182  "Ega tea meie mehed,
     183  Kus sa käisid kaasanaised?
     184  Nad käinud punapoessa,
     185  Sinikauni kammerissa.
     186  Kui ei usu ma näitan:
     187  Täht on teala, märk on vööla.
     188  Ilusad sinised lõngad,
     189  Ilusad punased lõngad,
     190  Vahel niidid valge'eda.
     191  See neid käinud punela:
     192  Madaraida maiastanud.
     193  See põle kiitnud kiigekesta,
     194  Austanud laulolauda."
Sedaviisi sai see pääv otsa, õhta, enne kui noored rahvas magama läksid, vaatas nooriko ema peio aset ja laulis ise nõndaviisi:
     197  "Lähen kallis katsumaie
     198  Kas on peio heina teinud
pag. 220
     200  Hästi löönud ärjapäida.
     201  Kui on peio heina teinud
     202  Hästi löönud ärjapäida
     203  Siis panen palakakese,
     204  Annan halli vaibakese,
     205  Kingin kirju tekikese.
Muidugi pidivad voodis või sängis heinad olema ja ei tohtind mitte õled olla. Siis heitsivad magama. Homiko, kui noored rahvas ülesse tõusid, läks peigmehe ema asemele tekki üle panema ja sai selle eest nooriko kääst jälle vöö. Kui noorik silmad ära pesi ja riidesse pani, siis pidi ta kolm algu puid ahjo viskama, ühe käega, kui alud taha läksid, siis pidi pikk iga ja hea elo olema. Kui aga alud ahjo suu alla jäivad, siis tähendas see santi elo ja löhikest iga. Sai noorik alud ahjo visand, siis pidi ta pajakoogule jällegi vöö ümber siduma, peale seda hakkasivad sööma. Peale sööma tuli anni jägamine. Pruudi vend istus kerstu peale ja pruudinaised hakkasivad laulma:
     208  "Pruudi venda ellavenda!
     209  Ole kindel kerstu peale,
     210  Vali õe vaka peale!
     211  Küsi rubla lukustagi,
     212  Kaksi rubla krambistagi,
     213  Neli nelja nurga pealta."
pag. 221 Siis läks peiopoiss küsima: "mis kerst maksab". Pruudi vend pani iga nelja nurga peale raha, ja luku peale ka, kui pruudi vend ühe rubla igasse kohta pani, siis pidi peiopoiss kaks panema, peale selle korjas pruudivend raha ära, ja andis nooriko kätte, siis hakkasivad peionaised laulma:
     216  "Neitsikene neitsikene:
     217  Kiitlesid kiriku teele,
     218  Vaidled mõisa väila peale:
     219  Et sul külla kerstussagi,
     220  Verevaeva vakassagi.
     221  Kisu üles kiidukerstu?
     222  Anna välja annivakka.
     223  Too seia tooli peale,
     224  Lao seia laua peale.
     225  Küll soab näha küll nähikse,
     226  Kas on seessa äia särgid,
     227  Kas on seessa ämma särgid,
     228  Küdi küidud kindakesed,
     229  Nao narmikud käised."
Pruudinaised laulavad:
     232  "Ärge kurtke langukesed!
     233  Ärge kurtke ärge kartke:
     234  Ei see tühjalt toodaneksi,
     235  Ehk oleks kümme küdida,
     236  Ehk saaksin sada naduda.
     237  Siin on seessa äia särgid,
pag. 222
     239  Siin on seessa ämma särgid,
     240  Peenikesed peio särgid,
     241  Küdi küidud kindukesed,
     242  Nao narmikud käised.
     243  Küll soab näha küll nähikse!
     244  Kas siis äia annab ärja,
     245  Kas siis ämma annab lehma,
     246  Küdi kingib kitsekese,
     247  Nadu valgepea vasika."
Nüüd võtab pruudi vend annivaka pealaele, tantsib korra ümber reialuse ja viib siis tuppa, paneb laua peale. Siis hakkab teisi pulma kutsuma, ja viib ükshaaval kõiki laua ääre, noorik annab sellele annid kätte, ja pruudi vend tantsitab teda korra ümber toa, ja viib teise jälle, kuni kõik pulmalised läbi saavad, on annid jagatud, siis küsib pruudi vend igaühe käest, mis keegi lubab. Kui ämm lehma lubab, siis viib nooriko lauta lehma voatama, noorik aga peab lehmale vöö kaela siduma, niisamuti kui lamba lubab, siis lambale ka vöö kaela j.n.e., teised pulmalised aga panevad raha annivakka, ja pruudi vend viib annivaka kerstu tagasi. Siis panivad noorik ja peigmees ruttu teised riided ümber, ja kui noorik sai, siis jooksis salaja ära, ja peiopoiss pidi ta ülesse otsima, peale selle hakkasivad jälle peionaised laulma:
pag. 223
     251  "Käisin pulmasse mõnesse,
     252  Kihelkonnas kolmessagi,
     253  Sõitsin saes seitsemessa,
     254  Ei saand neida andisiida.
     255  Mis sain sesta neidisesta.
     256  Sukad suured pöiad paksud,
     257  Vööd laiad kirjad ladusad."
Kui peigmees oma ämma tahtmise järele ei ole, siia laulab ämm:
     260  Oh mino uhked uued kuued!
     261  Oh minu ausad hallid vaibad,
     262  Oh minu tekki trellikirja,
     263  Padjad peene'ed palakad
     264  Oh minu ilusad annid.
     265  Nüüd said sapardi magada!
     266  Ribedale ringutada!
     267  Oleks ma uneski nänud,
     268  Tulnud meele tukutessa,
     269  Et sind kurjale kositi,
     270  Vihaselle viidaneksi.
     271  Ma oleks müinud mürgitüki,
     272  Kaubelnud kalevipakki,
     273  Leigand tüki lõuendiida,
     274  Särvind tüki särgiriiet,
     275  Käristand käisteriiet,
     276  Ennem kui müisin tüteriida,
pag. 224
     278  Kauplesin kodukanaje,
     279  Selle alvale rahale,
     280  Tinasele talderile,
     281  Vana vaskiveeringile."
Kui jälle pruut oma ämma tahtmise vasta on, siis laulab vasta:
     284  "Eks sinu must võind muidu joosta,
     285  Hall võind haisuta karata,
     286  Kimmel võind kiva ringutada,
     287  Poat võind paasa vedada.
     288  Ennem kui vedas virsikuida,
     289  Tõi tuppa tursakaida."
Kui juba pulmalised minema hakkasivad, siis laulis veel viimaks pruudi vend:
     292  Peiokene poisikene
     293  Tundsid võtta õdeje
     294  Tundsid võtta tunne hoida
     295  Tunne truuviste helada
     296  Ära lase äia augutada
     297  Ära lase ämma augutada
     298  Ega peret peale tulla
     299  Lapsi silmile sadada
     300  Ää sunni sulaste kuuldes
     301  Laima oma laste kuuldes
     302  Noomi noorte meeste kuuldes
     303  Astu alla aitatesse
pag. 225
     305  Seal sunni oma suule,
     306  Peksa pehmele sõnale."
Siis lahkusid pulmalised, ja läksid minema.

Contains poems

ERA II 17, 163 (110)   85 %
EÜS VII 670 (37)   70 %
ERA I 3, 332 (25)   69 %
ERA II 260, 423 (25)   68 %
EÜS VI 1139 (18)   66 %
E, StK 34, 222 (17)   65 %
ERA II 127, 306 (5)   64 %
TEM 11, 7 (24)   63 %
H II 38, 674 (6)   62 %
H II 38, 684 (10)   62 %
EÜS IX 1113 (43)   61 %
E 38368   61 %
EÜS X 2749 (357)   61 %
H II 2, 106 (165)   61 %
E 52005 (3)   60 %
EÜS IX 901 (95g)   59 %
EÜS VII 680 (55)   57 %
EÜS IX 39 (15)   56 %
E 55637   54 %
ERA II 41, 161 (1)   53 %
H II 17, 209 (17)   53 %
E 52144   52 %
H III 8, 869   52 %
E 52035   51 %
EÜS IX 970 (41)   50 %
H, Ostrov 5 (5)   50 %
EÜS VII 1768 (391)   50 %
EÜS X 2757 (372)   50 %
E, StK 40, 100 (140)   50 %