h21304910007
Järvamaa — Peetri
Russi, Ferdinand
1889
1 | Õekene ellakene | |||
2 | Neitsikene noorukene | |||
3 |
Ei sa eki1 ekkima = ehitama ehte'essa
|
|||
4 | Karju peada katessagi | |||
5 | Kivirünk sinu seessa | |||
6 | Paerünk sul alla rinna | |||
7 | Neitsikene, noorukene | |||
8 | Mida sa nutad kodussa | |||
9 |
Ikke'ed2 nutad isamajassa
|
|||
10 | Ära sa nuta isamajas | |||
11 | Kus sind virve viidanessa | |||
12 | Neitsikene noorukene | |||
13 | Ää kiida kodusta külla | |||
14 | Oopele isa ivida | |||
15 |
Kiida ikke3 ikke = ikka kaasa külla
|
|||
pag. 492 | ||||
17 | Oopele mehe ivida | |||
18 | Koju jääb kodune külla | |||
19 |
Vili jääb venna aitadesse4 i = pikendud
|
|||
20 | Kari venna karjaaeda | |||
21 |
Ei siin aita5 i = pikendud eide armud
|
|||
22 | Ega aita toadi armud | |||
23 | Ei aita õdede armud | |||
24 | Aita veikse venna armud | |||
25 | Armud saanile ajavad | |||
26 | Armud koljule koguvad | |||
27 | Ära pean mina minema | |||
28 | Ära kallis kadunema | |||
29 |
Ära äista6 ä = lühendud rahva'asta
|
|||
30 |
Paremaista paikadesta7 i = pikendud Kus kaks äälikut kõrvu on nendest saab see pikendud kel _ all on. $$
$
esimene äälik saab enamiste ikka lühendud
|
|||
31 | Ani ulgasta ujuma | |||
32 | Tedre teista lahkumaie | |||
33 | Pailu olen teinud pahada | |||
34 | Pailu pillasin pereta | |||
35 | Pailu raiskasin rahada | |||
36 | Kulutasin kuhja einu | |||
37 | Kahandasin salve kaeru | |||
38 | Vähendasin vil´laväl´la | |||
39 | Ära pean mina minema | |||
40 | Pere lastest lahkumaie | |||
41 | Kas olin isale kurja | |||
42 | Või olin emale kurja | |||
43 | Või olin vali vendadelle | |||
44 | Tige teisele õele | |||
45 | Kõva kõigile perele | |||
46 | Ma põlnud isale kurja | |||
47 | Ei olnud emale kurja | |||
48 | Ma põlnud vali vendadelle | |||
49 | Tige teisele õele | |||
pag. 493 | ||||
51 | Kõva kõigile perele | |||
52 | Ema ella memmekene | |||
53 |
Eks võind müia8 j = vähe kuulda mürgitükki
|
|||
54 | Kaubelda kalevipaki | |||
55 | Lõigand tüki lõuendida | |||
56 | Särvind tüki särgiriiet | |||
57 |
Käristanud käisse9 Rahva suus pole sõna käiss mitte pruugitav, aga selle asemel varukas riiet
|
|||
58 | Enne kui müisid tüterida | |||
59 | Selle alvale rahale | |||
60 | Kõlvatuma kopikalle | |||
61 | Tütarlapsed alvad loomad | |||
62 | Nee'p kõlvand kodu pidada | |||
63 | Isa õue10 istutada | |||
64 | Ei ole tütrest õue õnne | |||
65 | Väiimest ei värava varju | |||
66 | Ei üia11 tütar emaksi | |||
67 | Ei üia väimees12 isaksi | |||
68 | Ei tunne kirikuteela | |||
69 | Kätt anna alta reelta | |||
70 | Küll oli pojast õue õnne | |||
71 | Minist värava varju | |||
72 | Küll üiab13 mini emaksi | |||
73 | Küll üiab poega14 isaksi | |||
74 | Küll tunneb kirikuteela | |||
75 | Kätt annab alta reelta | |||
76 | Tere mu mehe emane | |||
77 | Tere mu mehe isane | |||
78 | Tere mu kaasa kasvataja. | |||
õ = lühendud 1 ekkima = ehitama 2 nutad 3 ikke = ikka 4 i = pikendud 5 i = pikendud 6 ä = lühendud 7 i = pikendud Kus kaks äälikut kõrvu on nendest saab see pikendud kel _ all on. $$ $ esimene äälik saab enamiste ikka lühendud 8 j = vähe kuulda 9 Rahva suus pole sõna käiss mitte pruugitav, aga selle asemel varukas |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
EÜS VI 1679 (127) | 14 % |
|
H III 2, 176/7 (9) | 12 % |
|
H II 1, 288 (426) | 12 % |
|
EÜS IX 1136/7 (90) | 11 % |
|
H II 14, 507 (2) | 11 % |
|
E A 357 (3) | 10 % |
|
EKmS 4° 4, 713/4 (19) | 10 % |
|
EKmS 4° 1, 64 (87) | 10 % |
|
H II 9, 409 (1) | 10 % |
|
H IV 1, 131 (73) | 10 % |
|
EÜS X 2243 (16) | 93 % |
|
E 60873 (6) | 81 % |
|
EÜS IX 818 (4) | 56 % |
|
EÜS VIII 596 (117) | 52 % |
|