h21403630000
Järvamaa — Ambla
Kuusik, Karp (Carp)
1890
Teadused esivanemate 4 aasta pühast ehk pööri päevadest, Kukevere vallast üles kirjutanud 10. juulil 1890 C. Kuusik |
||||
| I. Jerva maakonnas elavad eestlased on ega aasta 4 tähtsat püha pühitsenud, mis enamiste pööripäevade peale langesid. Esimine püha mis Uku auks saanud pühitsetud olnud kevadesel pööripääval. Se püha saanud järgmise viisil pühitsetud: Õhtul on püha sai pailu söökisid ja jookisid valmis tehtud, ja tuppa suure laua peale pandud. Kesk lauda seisnud aga Uku vakk. Uku vaka alla sai igast toidu seltsid, mis laua peal seisis, pisut pannud, niisama ka igast vilja seltsist, panija olnud enamiste peremees, asjad mis Uku vaka alla pandud, olnud kõik selle lootusega pannud, et Uku neid seal õnnistaks, ja et teine aasta vili ästi korda läheks. Pannes saanud järgmised sõnad ööldud. | ||||
| 4 | Ukuvakale vauma | |||
| 5 | Kaane alla kerkimaie | |||
| 6 | Udu kaissu paisumaie. | |||
| Naised kes mitte lapsi ei sünnitand said ööseks aita Uku vaka juure kinni pandud, et Uku neid seal õnnistaks. Hommiku vara enne päävatõusu, tõusis iga peremees ülesse läks oma põllu juure, ja laskis iga põllu nelja nurga peale oma parema käe sõrmest kolm tilka verd, ja hüidis seal juures kolm korda Liioni ingli läbi Uku poole. Liion olnud üks kalamees kes sarve mida kurat Ukult varastanud tagasi toonud. Uku aga oli teda sellest oma vahemeheks pannud. Oli peremees oma tallituse põllu juures ära teinud siis pööris ta koju tagasi perenaine võttis Uku vaka laua pealt ära ja siis hakasivad kõik sööma. Peale söömist hakasivad naesed naiste puna jooma, et sel aastal nende põsed hästi punased oleksivad. Oli juba küll söödud ja joodud, siis hakati passi lööma, nagu praegu jõulu ajal. Oli passi löömisega kõht lõdvemaks läind, siis akati kapsasuppi sööma, kellest aga enne üks osa Uku kivile sai viidud. Pärast kapsasuppi söömist hakati jälle passi lööma, mis poole ööni kestis. Uku vakk oli igas majas kas peergudest tehtud vakk ehk laudadest kokku löödud kast kus sees Ukule pühitsetud anded igal ajal seisivad. - Uku vakas seisivad alati 1 küinal raha, lapseriided, mis niisugused naised tõivad, kellel lapsi ei olnud. | ||||
| Need asjad saivad siis Uku vakka pandud, nagu: kui pruut laulatusele läks, ema pääle lapse sündimist. - Peale Uku vaka olid igas peres Uku kivi kuhu andeid sai viidud. Kui kevadel vili oli maha külvatud, siis viidi igast vilja jäust mõni tera Uku kivile. Niisama kui midagi loome tapeti, ja värsket tehti, viidi enne Uku kivile. Pruut pidi peale oma laulatust Uku kivile andeid viima, ema pidi, enne kui ta sündind lapsele oma rinda andis, oma piima Uku kivi peale saatma. Niisama tehti ka loomadega. | ||||
| II. Teine püha peeti suvisel pööripääval. - - See püha sai ka Uku auks pühitsetud, ja pühitseti väga rõõmsaste. Kuskile ilusa mäekingu peale kogusivad endid noored ja vanad, sõbrad ja sugulased kokku. Õllut sai seks päävaks tehtud, ja ühes koos suure tule juures ära peetud. Suur tuleleek paistis kaugele. Mitmesugused naljakad mängud said mängitud, ja mitmed laulud lauldud nagu: | ||||
| 13 | Mis mu jalga kergitaie | |||
| 14 | Mis mu varbaid vibutaje | |||
| 15 | Lust on luupiitsa kuningas | |||
| 16 | Jalakanna kergitaja | |||
| 17 | Jalavarba virgutaja | |||
| 18 | Kedreluie keeritaja | |||
| 19 | Laululehta luulepilli | |||
| 20 | Kandelista kehitusta | |||
| 21 | Pudelista põsepuna | |||
| 22 | Õllekannult arkamista; | |||
| 23 | Siis ma tantsin piiga põlvel | |||
| 24 | Kargan veel ehk kabeda. | |||
| III. Kolmas püha oli sügisesel pööripääval, ja sai sõjajumala Tuurise auks peetud. Ka Ukule viidi sel pääval ohvrit. Tuurisele sai üks sikk tapetud. Tapmise juures sai lauldud. | ||||
| 27 | Tuurisele tuura andeks | |||
| 28 | Tuura andeks kirme kilbaks | |||
| 29 | Ahta varreeksa tilleks | |||
| pag. 365 | ||||
| 31 | Mõnusa moega mõrsjaks | |||
| 32 | Tapame sarvilise siku | |||
| 33 | Ähmame sorgala kuninga | |||
| 34 | Oha õhu sarvilista | |||
| 35 | Vana tõpra sosara sõrga | |||
| 36 | Võta sõrga sõrme kihlaks | |||
| 37 | Kintsu soome kinnituseks | |||
| 38 | Sapsutüki sala andiks. | |||
| 39 | Kui lään merde murdemaie | |||
| 40 | Taga saarde sahkamaie | |||
| 41 | Kõrge randa kõlkimaie | |||
| 42 | Taba annet tabamaie | |||
| 43 | Naudil naista kosimaie | |||
| 44 | Las saab saaki saha võru | |||
| 45 | Vagu täita vaksakõrgu. | |||
| Siku pää sai jõkke jõejumalale andeks visatud. | ||||
| 48 | Kündijale külvajale | |||
| 49 | Mulla põrmu pöörajale | |||
| 50 | Seemneiva segajalle | |||
| 51 | Tõpra tervitusele | |||
| 52 | Lase läte lahedaste | |||
| 53 | Hüva eina ilutseda | |||
| 54 | Toura Tosusa, ära möura | |||
| 55 | Pilluta pill neid pahaseid. | |||
| 56 | Ilma-lisa ätte poega | |||
| 57 | Võta nurmi õnnistada. | |||
|
Sel pääval sai Ukule tänuks leikuse eest üks kukk ohverdud. Kuke tapja oli peremees, pärast tapmist võttis ta kuke suled ja soolikad, ja põletas neid1 kuke soolikad said Uku kivil ära põletatud. (ära.) Kuke liha sai kinnise paja sees ära keedetud. Oli kuke liha küpse, siis viidi sellest üks osa esite palja põlvede pealt Uku kivile, ja mis Uku üle jättis, seda said pererahvas. Mõnes kohas tapeti aga kuke asemel üks põrsas, ja põrsa soolikad said niisama kui kukelgi Uku kivi peal ära põletatud. |
||||
| 60 | Sisikonnad Uku kiuru | |||
| 61 | Tänavuse tänu andeks | |||
| 62 | Ilmukesele ilula! | |||
| 63 | Uku õnnistust minijalle | |||
| 64 | Võersust tagas tulijalle. | |||
| pag. 366 | ||||
| 66 | Kaare tuuled kasinaste - | |||
| 67 | Laante langud lahedaste | |||
| 68 | Venepõhja veeretajad | |||
| 69 | Purjeriide paisutajad | |||
| 70 | Kõlpa koorma kergitajad | |||
| Tuurise püha sai öö ajal ära peetud. Siis jutustasivad vanemad inimesed noorematele endi vahvaid tegusid. Laulsivad ja tantsisivad kunni hommikuni. | ||||
| 73 | Tuuris! Siku sarve otsa | |||
| 74 | Sõlmisin muistese sõnumi | |||
| 75 | Punusin pühale puhkemed | |||
| 76 | Ennemuistsed murikad | |||
| 77 | Tuuris silma turis kõrva | |||
| 78 | Kuulutaja kuulajaile. - | |||
| IV. Viimne aastapüha oli 2 nädalat enne jõulud, talvisel pööripääval, ja peeti Uku auks. Seda püha nimetati ka hingede pühaks, ja peeti 9 pääva. Sel ajal valitses suur vaikus majas. Õhtul enne püha toodud õlgi sisse, et asjad mis maha kukusivad mitte suurt kolinad ei teeks. Sel ajal ei tehtud ka ühtigit tööd. Inimesi ei olnud siis kusgil näha. Sel ajal tulid siis surnud omaste hinged oma kodu vaatama. Selle tarvis kaete neile õhtul laud pailju roogadega. Peremees üksi jäi kambrisse toitude juure, ja kutsus hingesid nimepidi sööma. Kui arvas et nad küll söönd olivad, siis käskis ta neid ära minna, aga mitte üle rukkipõldude et seda mitte ära ei rikuks, ka aeti neid luuavarrega kambrist välja. - Ka oli sel ajal vagane. Sellepärast et Uku teisel suvel müristamisega inimesi ei hirmutaks. | ||||
|
väga segane käekiri 1 kuke soolikad said Uku kivil ära põletatud. | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.