Mardipäeval tapetakse anesi ja tehakse õlut. Noored inimesed paneval endid mardisandi riide. Üks neist on mardiisaks, teine mardiemaks. Mardiema muretseb ühe kedrevarre, millega ta takkusi või linasi kedrab. Siis koguvad nad endid ühtekokku ja käivad mööda talusi. Ukse taga laulavad nad järgmist laulu:
3
"Laske mardid sisse tulla:
4
Mardi varvad valutavad,
5
Sõrmeotsad sõitelevad.
6
Mardid pole tulnud maasta,
7
Mardid tulnud taevasta:
8
Mööda siidinööri mööda,
9
Hõbetata õrta mööda,
10
Kullasta kuusikusta,
11
Teemanti tänavasta."
Kui neid sisse lastakse, siis võtab mardiisa peuga vilja kottist ja külvab, järgmist laulu lauldes, mööda laulu sees ette tulevaid kohti:
%
"Sisse ma viskan viljaõnne,
pag. 549 Ettetuppa eideõnne,
Tahatuppa taadiõnne,
Põrandalle pruudiõnne,
Keskelle kena neiu õnne
Sulaselle sängi alla."
%
Kui sisse lastes tuba pime on, laulavad mardid:
14
"Pai pereeidekene,
15
Pai peretaadikene,
16
Küla kena neiukene,
17
Puhuge tuli tubaja,
18
Lõõtsu lõke lõukasse.
19
Kas on peres peerukesta,
20
Pere lastel laastukesta.
21
Kui pole peres peerukesta,
22
Kui pole lastel laastukesta -
23
Võtta pardast peerukesta,
24
Lae alta laastukesta."
Siis istub mardieit väikse pingi peale ja hakkab kedrevarrega kedrama, kusjuures ta ise laulab:
pag. 550
28
"Kedra, kedra, kedra kedrevars
29
Sui villu ja talve takku,
30
Lapsed paljakad põrandal."
j.n.e. Selle peale jättavad teised, keda mardiisa ja -ema omaks lapseks nimetavad, järgmist laulu ära lauldes, tantsu ja laulu järele:
33
"Mart tantsib, et maa müriseb,
34
Seitse sülda seina nõtkub,
35
Paeda põranda põriseb,
36
Lagi laudasta lõriseb,
37
Ahjumüüri mõlgistelleb,
38
Turvaposti tuikutelleb,
39
Uksed vastu vaarutelleb."
Selle peale hakkavad lapsed nalja tegema: tulevad tulega ja pistavad eide käest takkud põlema. Siis hakkab eit oma nuttuga pereeide käest takku, linu või villu paluma ja nuruma. Vaheaeal mängitakse mitmesugused tembud ja naljad ära, kusjuures vahel pereeidele ja -taadile ka vahel napsu antakse, kes endid mitte õieti terved ei ütle olevad. Mardieit arstib ja tohterdab, laseb kuppu kas ühe suure härjasarvega, või trehtlega, mida nemad kõik selle tarvis kodund kaasa on võtnud. Siis antakse neile selle viina eest kõiki kraami, mis aga elumajas leida on. Kus peres tüdrukud on, seal tehakse neist pastlapaelu, mis nad kunstlikult parde külge kinni siduvad ja kus siis neile silmi pistetakse. Kui tüdrukud pole aga paelu teinud, siis laulavad mardid:
42
Peretütar, laiska vorsti,
43
Ta ei ole viitsind veeretada,
44
Kingapaelu keerutada:
45
Saaks ta saama laiska peiu,
46
Hästi lolli ja lohaka,
47
Kosja tal tulgu tormike,
pag. 552
49
Ahju takka hallike.
50
Saagu ta kodu koitamaje,
51
Ahju taga hallitamaje,
52
Tua nurka noorskamaje,
53
Seina ääre seenetamaje."
Selle peale lähevad mardid ühte teise peresse ja söövad ja joovad seal kuni saadud vara otsas on.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.