| Kõrgeste austatud õppetajaherra Dr. J. Hurt! | ||||
| "Vanavara" korjamises on Eesti rahvas usinuse ja agarusega mõnda aastad õnnistavalt tööd teinud, on mõndagi tulevikuse paigale pannud, on paigale pannud üht vara, mida koi, rooste ega rottid ei hävita, ka varga käsi või varastada, see rõõmustab, annab ka ühtlaisi julgust tulevikuse rõõmuga vaatada, annab tunnistust, missugune meie eesvanemate vaimuvara ja vedru olnud, mis keige raskema piina all pole katki ega lossi läinud, millest järeltulev põlv märku võib võtta ning ausa elu, kindla meele truu südamega selle märgile läheneda mis ette määratud. Selles teadmises lootuses olen ka mina mõned riismed siit ja säält kokku korjanud, läbivaatmiseks läkkitades, ehk sünnib mõnda palukest paigale panna - Kose kihelkonna laulikuid on raske laulule meelitada, kas pääva palavused, ehk öökülmad süidlased, on aru saamatu. Isigi Karja Pärtel ja Mutti Tõnnis, kes rahva suus laululoojad on, vastasid mulle: "Mis meie laulame kui pole õppinud, sel ajal kooli ei olnud, mis kirikus oleme kuulnud on käänusi ja vigasi täis ja vanaviisi üksi iga pühapääva Au kiitus on tuttav kui seda tahate." No mis teha vanadega, nemad jäid oma mõtte peremeheks ilma seletusest hoolimata. | ||||
| Need üles tähentud 5 viimast laulu ja mõistatused on Kodavere kihelkonnast kuuldud mis enam kui paarküment aastad unes uinunud, mille läbi endine võru pleekinud, ning kulla väärtus vähenenud, aga ehk heljub ometi mis "Vana kandle" kullase keelel kõliseb. | ||||
| Mõnda raasukest on paigale pantud Keile kihelkonnast, mis kui see korda lähab, et Karja Pärtel ja Mütti Tõnnis laulikuna leppikuse kutsun, ühtlaisi üles tähendan. - Jah! rahvalaul, saa "Vanamuine" kullane kandle kõla, astu välja Taara mäel, astu välja Taara mäel puhasta kullase taeva kummi pilvest puhtaks et hariduse paike paistaks heldeste läbi luha ja laane ja ehiks keik nurmed ning aasad. | ||||
| Tervidades Harmis 30 Jan. Aupaklikult 1889 W. Lepp | ||||