Metsade ja merede, taeva ja põrgu sündimine |
||||
| Oli Vanajumal ilma valmis teinud, lasknud ta kõigesuguseid puid maa peale külida, nii et maailm olnud kui arb kanepipõld, - kõik metsaga üleülse üle kaetud. Olnud see töö valmis, püüdnud vanajumal kõik tuuled maa pealt kokku ja pannud lähkrite sisse. Siis mõtelnud ta iseeneses, lähen ette ka korra seda suurt uut maailma vaatama, - aga unutanud jälle kolm lähkritäit tuulesi koju ukse kanna taha tuppa varna otsa äe. - Olnud vanajumal juba üle mägede kaugele ära läinud, hakanud poisid kodus vana isa järelt kõiki asju üles nuustima. Ja leidnud ukse kanna takka kolm lähkritäit tuulesi üles. - Poisid ka valjud mehed kohe järele katsuma mis loomad need ette õieti on, kes seal lähkrites nii kangest kiunuvad ja vinguvad, - irutanud esimesel lähkril topi peal ära, oh sa poiss, kui siis tuuled läinud karates välja ja puhunud kõik metsad salgukaupa kokku. Ühe siia teise sinna, nii kui nad praeguski alles seisvad. | ||||
| Ühe vana laulu järele, on ka see sündmus nõnda olnud: | ||||
| 6 | "Tuul olnd kuri ja pahane | |||
| 7 | Tuul olnd vali ja vihane." | |||
| 8 | - Puhunud puuda puhas paigast. | |||
| 9 | Ajanud metsad arumaalta, | |||
| 10 | Puhunud kuused kuusikusse | |||
| 11 | Männad kokku männikusse, | |||
| 12 | Valged kased kaasikusse, | |||
| 13 | Lepad jälle lepikusse.- | |||
| 14 | Saarepuud salgu kaupa.- | |||
| 15 | Aga tamm (talupoja) talupar rauda, | |||
| 16 | Ei se kartnud kanget tuulta, | |||
| 17 | See jäend maha mitmel poolel | |||
| 18 | Põllu äärel heinamaadel, | |||
| 19 |
Karjamaadel kalmuaedel,1 See sõna kalmuaed tuleb väga arva Saaremaal ette, seal on enamast ikka see sõna "matus-saat" vanarahva suust kuulda.
|
|||
| 20 | Tammest metsas, tammikutel. | |||
| pag. 48 Nüüd teinud aga poisid teise lähkri ka lahti, ja lasknud sealt veel kangemad tuuled vällja, kui need mis esimese sees olid. - Need teise lähkri tuuled olnud nii kanged, et puhunud maailma kohe katki pihuks ja puruks, sest maailm ei olnud veel mitte nii paks ja kõva kui ta praegus on, siis olnud ta alles noor ja õhukene kui õrn koor piimapüti peal, nii olnud siis alles maailm vee peal seismas. Kange tuul puhunud kohe suured maatükid üheteise küljest lahti, ja lükanud neid suure hooga kui puulaastusi vee peal edasi sinna ja tanna. - Nõnda olla siis ka Saaremaa, Muhu saar ja Hiiumaa, ja kõik teised saared suure maa küljest lahti puhutud maatükid ja tombud. Ja nendesse vahetesse tulnud jälle vesi välja, mis tänapäevani veel nii seisavad. Mered ja maad, metsad ja mäed. | ||||
| Vana rahvalaulu järele: | ||||
| 25 | " Tuul olnd kuri ja pahane, | |||
| 26 | Tuul olnd vali ja vihane," | |||
| 27 | - Puhunud saared salgukaupa, | |||
| 28 | Meresaared mitmekaupa, | |||
| 29 | Suured maada maadekaupa; | |||
| 30 | - Mered jäend mitmesse arusse, | |||
| 31 | Maad jäend mitmesse jäosse. | |||
| Nüüd näinud vanajumal et kodus enam õiget asja ei ole, ja rutanud kohe koju. Õnn olnud aga palgaks, poisid tahtnud just parajast kolmandamat lähkert lahti teha, kus need kõige hirmsamad ja valjumad tuuled olla sees olnud. Oleks need lahti peasnud, siis oleks kohe maailmal ots peal olnud. Nüüd mõtelnud vanajumal, mis poistele trahviks peale panna seesuguse kelmistüki eest.- Poisid kutsutud ette ja vanajumal ütelnud neile: "Teie elavased kelmid, oleks mina mitte parajal ajal koju jõudnud, oleks maailmal ots peal olnud, aga tänage õnne et mina ise parajal ajal koju sain, sellega jäi see igavene suur õnnetus nüüd tulemata. Et aga eladeski seesugust õnnetust enam ette ei tuleks, olen mina nõuks võtnud omale ühte paremat aset muretseda, kus keegi maapealne inimene mind segama tulla ei saa. Mina tahan oma teenritega ülesse kõrgesse pealepoole pilvi minna, ja tuuled ning vihmasaod ka omaga ühtlasi ülesse võtta, nii et keegi neid enam oma tahtmisega kätte ei saa.- Ja kurjavaimule mõistan mina selle kohuse, et ta peab jälle inimestest lahus, tükkis maa all elama, sest tema on mind palju minu ettevõtmistes seganud, ja pealekauba veel maailma oma kurjuse ja kavalusega otse hukka ajanud. - Mina ise, ja minu teendrid (inglid) võivad just iga päev maa peal inimeste seas, aga kurjavaimule tahan just nimetud aja ette panna, millas ta võib maa peale inimeste sekka tulla; nimelt: iga seitsme aasta pärast üks kord on tal luba kõik maailm korra läbi käia ja järele vaadata; aga iga ööse on luba ühel tema teenril ja päeval teisel teenril maailma tulla ja kõik raiskuläinud ja patude sees ära surnud inimeste hinged ära korista ja põrgusse kindi viia.- Ja see koht, kust ta võib sisse ja välja käia, peab olema kaugel inimestest ära põhja all jäemeres, seda kohta võivad küll inimesed kaugelt oma silmaga näha, kuidas suur suits seal maa alt ülesse tõuseb, kus suure katla sees patuste inimeste hingesi saab keedetud; aga ligi ei tohi neid mitte saada, sest kuus päeva lasen mina aruta kange tuule puhuda, nii et keegi ligi ei saa, aga seitsmendamal päeval (pühapäe) peab jälle nii aruta vaga ilm olema, et keegi oma laevaga sinna purjuta ei saa. [Mina arvan, ehk teadsid vanad saarlased Islandi saarest kedagid, ja tegid siis selle omas jutus põrguks.] | ||||
| Siiskid annan mina ka seda luba, et need teenrid keda kurivaim ehk vana õelus maa peale saadab surnud inimeste hingesi korjama, on luba ka kõik asjad oma peremehe nimel toimeta. - Nii sammuti saavad ka minu teenrid kõik asjad minu nimel ära toimetama. - Aga peaasi minu teenrite toimetuses on see, et nad alati peavad valmis olema head tegema ning inimesi kurja eest kaitsma. On siis keegi hea inimene ära surnud, peavad nad ta hinge kohe taevasse tooma. | ||||
| Aga teie ise, poisid, te ei ole mitte maapealiste, vaid taevalikude naiste pojad, selle pärast panen teid maa peale inimeste üle vaatajateks ja juhatajateks. Nimelt ollagi Saaremaa suur Tõllus ja kuulus Kalevipoeg ka ühed neist jumalikuist poegadest olnud.- | ||||
| Saaremaa jutt. | ||||
|
1
See sõna kalmuaed tuleb väga arva Saaremaal ette, seal on enamast ikka see sõna "matus-saat" vanarahva suust kuulda. | ||||