H II 18, 200/66 (IV)

h218020000IV
Saaremaa — Pöide
Trull, Johann
1888

Metadata

COL: Johann Trull
ID: H II 18, 200/66 (IV)
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Pöide khk., Uuemõisa v.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1888

Vanaaja pulmad Pöide kihelkonnast
Vanal ajal oli see peaaegu häbi ja põlgtus, kui keski vanakstüdrukuks jähi. Sellepärast katsus iga tüdruk ennast ehtida, et ta poiste silma paistaks ning mehele saaks. Sell põhjusel oli ka võerastel ukselääve peal istumine ära keeltud, sest kui see sündida, siis ei saada sellest perest tüdrukud mehele. Nääribe laupa õhta tehti katseid, kas keski tuleva aasta mehele saab. Teadasoovija viskas seljaga vasta ust seistes oma parama jala kinga üle pea. Kui king maha kukkudes otsapidi kohe ust seisma jähi, ei olnud ta teise nääribe enam kodu; vanematel inimestel tähendas see surma. Ka keidi nääribe laupa ööse õues kuulamas: kuspool kõige rohkem koerahaukumist kuulda oli, sealt pidi jälle üks tüdruk mehele saama. See tüdruk võis aga ennast juba õnnelikuks lugeda, kes karusid ehk hunta unes nägi, sest need tähendasid just kosilasi ennasid. -
Hea küll. Kui siis poiss silma tüdruku peale oli heitnud, palus ta oma vanemate käest luba ja läks viinapudeliga ja pantidega, mis üks põll ja siidirätik olid, tüdruku peresse. Muidugid mõista, et ta jala ei läinud. Seks olid hallid ammu hoitud ja linalakad libitud, nagu vanarahva laul ütleb ja
     6  "tilkus tal tinane saani,
     7  kukkus looka kuldaküisi,
     8  vaskevaljad valisesid -
     9  ise ta peal kui peelelaasi."
Tüdruku peres andis ta pandid oma soovitavale ja pakkus perevanamatele suukibestuseks tilgakese viina. Kui nüid vastaseismist ei olnud, läks ta teistkorda veel isamehega seltsis kosja ja viis kosja viinad. Isameheks oli peigmehel üks ta sugulane; pulmade aega hüiti isameest sa'avanemaks. Isamehega keis peigmees siis kosjas, kui tal enam vanemid ei olnud; oli isa elus, siis keis isa ise, viis viinad, ning tegi kosjakauba kindlaks, ei olnud aga isa, siis keis ema. Seal oli pruugiks, et pruut oma tulevase äiale ehk ämmale siis kindad kinkis.
Järgmise pühabe läksid pruut ja peigmees ühes isamehega, pruudivennaga ja pruudiemaga kiriku käeandele või kihlusele, kus õpetaja nendel sõrmuksed ära vahetas. Pärast jumalateenistust jägas pruut rahvale kirikuõues saia ning andis viina. Nõndasamma keis ta ka sellesamma päeva õhta naabriperedesse saia ja viina viimas. Seltsis oli tal seal juures pruudiema, kes üks ta tuttav ehk sugulane naine oli.
Pärast käeandid läks pruut "keima", see on, villu korjama. Keimise juures oli tal üks naine, ehk arva ka mees, "eestkeijaks". Eestkeija käes oli villakott, ninatubakasari ning piibupaki kott. Pruut võttis ise muud valmistehtud anded vasta ning pakkus mõnele vahel ka toosist ninatubakat. Tubaka muretses peigmees. Korjatud villust tegi pruut sõbasid ning andid; suurem jägu andid (veimid) olid ju tüdrukupõlves valmistud. - Kõik need ülemal kirjeldud pruugid, kosimisest hakates, on nüidkid veel moodis.
Pulmi pidas vanarahvas sügise mardi aegu. Siis oli ühel pühabel just nimeks "pulmalaupa". Selle pühabe keisid peaaegu kõige kihelkonna laulatispaarid laulatusel.
Pulmi peeti enne kolm päeva, nagu nüidkid veel peetakse: päev, millal pruutpaar laulatusel keis, hüiti pulmalaupaks; siis esimine pulmapäev, kus mõlemad saed (sajad) pruudikodu pulmitsesid, teine pulmapäev, kus peiukodu, ja kolmas pulmapäev, kus iga sae oma kodu pulmi pidas. -
Pulma-laupa.
Pühabe homingu, kui laulatusele tuli minna, sõitis peigmees pruudi koose. Pruudi- ning peiuvenna saatusel viis ta siit pruudi kirikule. Siis vaadati ka ilma peale ning arvati ilma järge noorepaari tulevat kordasaamist ette. Kui kirikule sõites hea ilm oli, siis pidi ka kõik hea olema; oli aga sant ilm, siis pidid nad riidus ja tülis elama. - Kui laulatus möödas oli ning noorpaar kirikust välja tulid, katsusid vanadmoorid oma tükka teha. Nad katsusid noore paari vahelt läbi tikkuda, sest selle läbi pidada armastus nende vahel külmaks minema. Ehk jälle, pruudile pandi naelapea põue, siis surra nende lapsed ära. - Teel koose sõitmise aega pandi jälle mitmid ilmasüüta juhtumisi tähele. Kui noorepaari vanker teel ära lagus, siis ei olla nendel lapsi; ehk kui muud äperdust juhtus, siis pidi pärast poole ikka mingit õnnetust juhtuma, kas varakult leseks jäemine ehk muud.
Kirikust sõitis noorpaar pruudi koose. - Õhta tulevalgel hakkasid pulmalised tulema. Pulmalised tõid igaüks leivakoti ja paar pudelit viina kaasa, mis perevanamatele said äraantud. - Pulmalised kutsuti nüid renni ääre sööma. Söömaks olid või-sai, kuivat ja keedet kalad, ja keedet tuhlid ja liha. Muidugid mõista ei puudunud viin sööma alla ja õllekannud keisid söömaaega vahetpidamata rinki.
Mõlemapool saedel oli igalühel kaks lauliknaist, kes mitmesuguste pulma toimetuste juures laultsid. Õhta hilja, kui kerstu viimise aeg kätte jõudis, laultsid pruudipooltsed lauliknaesed pruudikodu meeletuletuseks:
     28  Peiukene, noorukene!
     29  Ruudivend mu vennikene!
     30  Peiupoiss mu poolivenda!
     31  Saavanam vanamikene!
     32  Saa-aga-vanam siidisärki,
     33  Siidisärki, kuldakuube,
     34  Hõbemanteli madala,
     35  Ametmees aukübara!
     36  Hakka aga hobust ehitama,
     37  Vankrit ju valmis panema!
     38  Teil tuleb aeg ja teele minna,
     39  Aeg on arvatud raale1
linnutee
,
     40  Vankrid vaatvad valge poole.
pag. 206
     42  Pange siis ede hiiehalli,
     43  Kõrva kaksi kulla kõrvi,
     44  Lepud taha lippama.
     45  Peiukene, noorukene!
     46  Ruudivend mu vennikene!
     47  Peiupoiss mu poolivenda!
     48  Pange siis sõnu sõrmisisse,
     49  Kangud käsivarsisisse.
     50  Kui lähete Kura vahele2
Kura vahe, see on vist Kura kurk, väin Kuramaa ja Saaremaa vahel. -
,
     51  Aukuvad Kura kurjad koerad,
     52  Ambuvad Kura hallid härjad,
     53  Võtke siis sõnu sõrmisista,
     54  Kangud käsivarsisista3
Selle salmi kohta on ennevana vist üks pruuk olnud, millest aga vanarahvas enam midagid ei tea.
Vaheajal oli hobune rataste ede pandud, kerst tõsteti peale ning lauliknaised laultsid edesi:
     57  Peiukene, noorukene,
     58  Ruudivend mu vennikene,
     59  Peiupoiss mu poolivenda!
     60  Tahate viia mu sõsse kerstu.
     61  Teie pool on teed tigedad,
     62  Teie pool jõed jõledad,
     63  Väinad väga vägevad,
     64  Aiaääred allikased -
     65  Tasa viige mu sõsse kerstu.
     66  Ruudivend mu vennikene,
     67  Kui lähed äia rihala,
pag. 207
     69  Kui lähed ämma rihala,
     70  Kui nad põle nobed köisi peastama,
     71  Raiu katti kerstuköied.
     72  Kus siis viite mu sõsse kerstu?
     73  Et te'p vii kerstu kelderisse:
     74  Kerstu keldris repetab,
     75  Keldris sambad sammeldavad.
     76  Viige kerstu kamberisse,
     77  Seatke kerstu seina ääre,
     78  Peiu uude põrmandisse,
     79  Et ta'p kiigu, et ta'p kõigu
     80  Et ta'p väga värise.
     81  Ruudivend mu vennikene!
     82  Võta siis võti tasusta,
     83  Keera lahti kerstukaanta.
     84  Kerstus kena ehteida,
     85  Hulka auandeida:
     86  Kerstus liiguje linuje,
     87  Kerstus padjad pardikirja,
     88  Kerstus tekid tedrekirja,
     89  Sületäis seal sukapaari,
     90  Suuri kimpu kindueida,
     91  Säletis seal säärepaelu,
     92  Sada suurta kirju ööda.
     93  Ruudivend mu vennikene!
     94  Võta siis kerstust kerstukakku:
     95  Pealt anna pereisale,
     96  Pealt anna pereemale
pag. 208
     98  Vahelt anna pulmaväele,
     99  Kakunukk jäta kerstunurka. -
     100  Ole siis homingu usina,
     101  Enne valgeta varane,
     102  Puhas tule mööda pulmarahvast
     103  Salva kauda saavanamast,
     104  Katsu kauda katsemehest4
katsemees - kes ruudikodu väravas kirjad vasta võtab
,
     105  Esimene tule meie õue!
     106  Me oleme sind õues ootamassa,
     107  Väravissa vaatamassa.
Peigmees ja peiupoiss istusid kerstu peale ning kihutasid minema. Ruudi vend oli ratsahobusega. Peigmees viskas kerstu asemele veel raha, mida sealt perelapsed omale said.
Peiukodu tehti kõik nõnda, nagu laulus õpeti: Kui köied hagarast peastud ei olnud, raius ruudivend mõegaga need katti ning küsis siis: Kus on mu sõsse kerstulats? Kerstulats näidati käde. Ruudivend lõi senna paranda peale mõegaga kolm risti ning kerst pandi paigale. Nüid keeris ta kerstukaane lahti ning jägas kerstukaku ära; kakunukk jähi kerstu nurka jälle laulu õpetuse järge.
pag. 209 Esimene pulmapäev.
Teise homingu hakkas peiupoolne sae teele ehitama. Saanaole5
Saanaoks oli peigmehe lihane õde.
 pani peigmehe ema kaks musta kuube ülle ja o'o (oju, uju) piha; nende riietega pidi ruut jälle senna toodama. Siis hakkas sae ruudi koose tulema. Kui sae ruudikoduse ligemale jõudis, kihutas ruudivend teiste ede, aga peiuvend es annund ka järge. Ta kihutas ka, ning nüüd tuli hirmus kihutamine. Viimaks satutas ruudivend ometi ede. Ta tuli kihutes ruudikoduse õue, põrutas siin mõegaga kolm korda vasta ukseläävet ning kihutas jälle tagasi. - Ruudikoduse õue väravis oli kõik ootamas ja vaatamas. Väravasambas lehvis lipp; mehed olid õlenuustikatega ja tuttidega ehitud, kõled, kaikad ja muud sõhiksed riistapuud käes; lasti püssi kohe võerast saet. Päris sõjalik mäng. Ja ses mõttes see oligid: Ruudi kodune oli seal üks linn ning üks võeras vägi soovis senna korterisse tulla. Selle tarvis anti peiupooltsest saest linnavahile (katsemehele) sisselaskmise kirjad. See oli üks tulesööga riipsutatud paprileht, mis ju kodu tehtud oli. Seal nõuti: see võeras vägi peab saama siia linna lastud, talle peab kaks vaati õlut ja kõike ülespidamist kaheks päevaks lubatama. Hea küll. Võeras sae lasti õue, kui kirjad õiged olid, ning õues jähi ta pidama. Saavanam, peigmees ning peiuvend tammusid ratsahobustega ümber oma väe ning ruudipooltsed laulikud laultsid:
     116  Kust need võerad meile tulnud?
     117  Kust see sae meile saanud?
     118  Meil oli õues kolmi vahti:
     119  Küll oli uhke uksevahti,
     120  Küll oli virku väravavahti,
     121  Küll oli pukkis põlluvahti.
     122  Uinunud nüüd uksevahti,
     123  Vaibunud nüüd väravavahti,
     124  Põesa pugend põlluvahti:
     125  Lasknud võerad sisse tulla,
     126  Lasknud sae salaja tulla.
pag. 211
     128  Nüid meie teitid palume:
     129  Pissi, pissi peiukene!
     130  Pissi peiupoisikene!
     131  Ole sa tasa saavanama!
     132  Pissi oma pätsud pidage,
     133  Tasa oma halla tammutage,
     134  Et te'p sõtku meie sildu,
     135  Et te'p põtku meie paasi, -
     136  Meil on sillad sibulista,
     137  Pooled sillad porgandista,
     138  Sillaääred ätseista,
     139  Sillakivid killinguista,
     140  Sillapaed pardiluised.
     141  Meie mehed põle sillassepad,
     142  Poisid põle paepanijad;
     143  Meil tulad Soomest sillassepad,
     144  Paidest paepanijad.
     145  Meie mehed aga metsamehed,
     146  Metsamehed, meremehed,
     147  Pitka tee puuvädajad.6
Pöidel ei ole metsa, puud väätakse pitkalt teelt.
     148  Õiu, võiu võerukesed,
     149  Looge maha loogad pealta,
     150  Loogad pealta, küined alta!
     151  Meil on targad tallipoisid,
     152  Meil on hoovid ammu hoitud,
     153  Latrid laukide laduda,
     154  Kus võib köita kõrvisida,
     155  Sööta sinihallisida.
pag. 212
     157  Tulge siis meie tubaje,
     158  Käige siis meie kodaje,
     159  Seal on lauad ju laotud,
     160  Seal on pingid ju pandud
     161  Seal on istmed istumiseks.
     162  Saavanam vanamikene,
     163  Saa-aga-vanam siidisärki,
     164  Siidisärki kuldakuube,
     165  Hõbemanteli madala,
     166  Ametmees aukübara,
     167  Heida elta katusisse,
     168  Raba rauda räästaesse!
Saavanam lõi nüid mõegaga kolm korda räästasse.
Peiupooltsed lauliknaised aga laultsid oma sae eesotsas sammuaavalt astudes:
     173  Kui meie teile tulime,
     174  Teel tulid tihed sõnumid,
     175  Vasta käisid valekõnesid:
     176  Küll ööldi küla küljeliste,
     177  Küll ööldi pere perseliste -
     178  Me tahtsime tagasi pöörda.
     179  Oh minu uied omaksed,
     180  Ladusamad langukesed,
     181  Suist saadik sugulased!
pag. 213
     183  Need olid agarad arvama
     184  Ja olid targad teadema
     185  Arvasid asjad edesi,
     186  Teadsid asjad tagasi:
     187  Küla kui suuri küüsilauki,
     188  Pere kui suuri peeterselli7
Teisel lauliknaisel keis see salm nõnda: "Kui meie teile tulime, Teel tulid tihed sõnumid Vahel keisid valekõnesid Pidand peasma parema linna Pidand saama Salatsi linna Oma venna uude linna.
     189  Kui meie teel tulime,
     190  Ratsutasime raduje kauda,
     191  Ei oskand omele tulla,
     192  Pidime mööda minema:
     193  Mõtlime olad Riia riita,
     194  Riia riita, Paide paika,
     195  Koluvere suuri kotta.
     196  Kust siis tundsime äia õue,
     197  Äia õue, ämma õue?
     198  Kust tundsime väi värava?
     199  Äial olid hõbest õueajad,
     200  Vaskised väi väravad.
     201  Koer see haukus kuldakoonu
     202  Läbi vaskise värava;
     203  Kukk laulis peale kuldaharja,
     204  Peale kuldiste kodade;
     205  Kao siin õues kuldakooku,
     206  Hõbeämber õõtsub otsas;
     207  Toa peal siin tuhat lippu,
     208  Sauna peal on sada lippu,
pag. 214
     210  Aida peal lipud aruksed,
     211  Kaks lippu kao kandas;
     212  Siin on haljad aknukesed,
     213  Uksed umbpunased;
     214  Katus on siin kallingune
     215  Räästaskorrad rätikuista;
     216  Siin on siled sillukesed,
     217  Küislauguga laotud sillad,
     218  Kullaga kootud sillad,
     219  Hõbega ääred äiatud.
     220  Lähme, lähme, sõssekene,
     221  Lähme seda uuta uulitsada,
     222  Seda silet silda kauda,
     223  Kust meie venda enne keinud,
     224  Enne keinud, viinad viinud,
     225  Õllelähkerid lähetand,
     226  Rahataalderid talutand,
     227  Kuldakannuksid kulutand.
     228  Lähme, lähme sõssekene,
     229  Lähme siia uie linna poole,
     230  Astume siia alevi poole:
     231  Siin on toad tule valula
     232  Kambrid küinalde komula.
     233  Taadid tammuvad rihalas,
     234  Õllelüpsikud käessa,
     235  Emmed tammuvad toassa,
     236  Tule lühterid peossa.
pag. 215
     238  Lähme, lähme, sõssekene,
     239  Lähme siia uie ukse poole -
     240  Tere nüid uusi langu uksi!
     241  Tere uksi uurikirja!
     242  Tere postid peelekirja!
     243  Tere sarised sagarad!
     244  Tere põõnad põdraluised!
     245  Tere lingid litterised!
     246  Tere lääved libedad!
(rihala minnes)
     249  Tere nüid kullane kodaje!
     250  Tere vaskine vajada!
     251  Tere tantsimaa tasane!
     252  Jalalaskemaa ladusa!
     253  Tere nüid teine langu uksi!
     254  Tere uksi uurikirja!
     255  Tere postid peelekirja!
     256  Tere sarised sagarad!
     257  Tere põõnad põdraluised!
     258  Tere lingid litterised!
     259  Tere lääved libedad!
(tuba minnes)
     262  Tere nüid äia, tere ämma!
     263  Tere uied omaksed!
     264  Ladusamad langukesed!
     265  Suist saadik sugulased!
pag. 216
     267  Tere siis tuba turre köötud!
     268  Tere ahi ammu nähtud!
     269  Tere kokka kolde eessa!
     270  Tere katelud tulela!
     271  Tere kulpi katelussa!
     272  Tere haljad aknukesed!
     273  Tere aknad harjukirja!
     274  Tere raamid roosikirja!
     275  Tere seinad siidikirja!
     276  Tere parand paasine!
     277  Tere lagi laasine!
     278  Tere pingid peelekirja!
     279  Rennilauda laasikirja!
     280  Tere kannu kuldakaasi!
     281  Ääreni mõdu magusta!
     282  Tere vaage vahterine!
     283  Lihasõrga liidetud!
     284  Tere kappa kaardikirja!
     285  Tere koosta kuldanuppu!
     286  Tere taldrikud tinased!
     287  Tere teie küindlapiibud!
     288  Tere küindlad meevahased!
     289  Härjarasva ärmetised!
     290  Kus see iste, kus ma istun?
     291  Kus see ase, kus ma astun?
     292  Kus pinki jäen pidama?
     293  Kus lauda jäen laulema?
pag. 217
     295  Siin see iste, kus ma istun,
     296  Siin see ase, kus ma astun,
     297  Siia pinki jäen pidama,
     298  Siia lauda jäen laulema.
Peiupoolne sae istus maha ning ruudipooltsed laulikud hakkasid nüid laulma:
     301  Peiukene, noorukene!
     302  Saavanam vanamikene!
     303  Saa-aga-vanam siidisärki,
     304  Siidisärki, kuldakuube,
     305  Hõbemanteli madala,
     306  Ametmees aukübara
     307  Kui tulite taane kodunta,
     308  Kes teid teel teretas?
     309  Kes andis arula kätt?
     310  Kuu teid teel teretas,
     311  Päe andis arula kätt.
     312  Mis siis meie palume?
     313  Saavanam vanamikene,
     314  Saa-aga-vanam siidisärki,
     315  Siidisärki, kuldakuube,
     316  Hõbemanteli madala,
     317  Ametmees aukübara!
     318  Kui tulid taane kodunta,
     319  Ehitasid omast majasta,
pag. 218
     321  Kas sa keisid kamberisse,
     322  Saiatannide segaje?
     323  Kas said kaku kainelusse?
     324  Mee oleme söömile isunud.-
Saavanam andis kakku.
     327  Aitumal saavanamike,
     328  Saa-aga-vanam siidisärki,
     329  Siidisärki, kuldakuube
     330  Hõbemanteli madala,
     331  Ametmees aukübara!
     332  Aitimal kakku andemasta,
     333  Kakku kaugelt kandemasta,
     334  Hõlma alla hoidemasta!
     335  Mee põle söömile isunud:
     336  Ise me leibade tegijad,
     337  Ise me kakkude kanijad
     338  Tüki me võtame tullessagid,
     339  Viiluka võtame viiessagid,
     340  Kannika kauda keiessagid!
     341  Aga mis meie veel palume?
     342  Saavanam vanamikene8
Sõnad: "Saa-aga-vanam siidisärki, Siidisärki, kuldakuube, Hõbemanteli madala, Ametmees aukübara," ööldi igakord saavanama nime juures.
,
     343  Kui tulid taane kodunta,
     344  Ehitasid omast majasta
     345  Kas sa keisid kamberissa,
     346  Kamberissa, kelderissa,
     347  Pöörtsid püttide seassa,
     348  Õllevaatide vahela?
     349  Kas tõid kannu kainelussa,
pag. 219
     351  Õllelähkeri õlala?
     352  Me oleme joomile jänunud.-
Saavanam andis õlut.
     355  Aitimal saavanamike!
     356  Aitimal juua andemasta,
     357  Kannu kaugelt kandemasta!
     358  Ma põle joomile jänunud:
     359  Ise ma keisin kamberissa,
     360  Kamberissa, kelderissa,
     361  Pöörtsin püttide seassa,
     362  Õllevaatide vahela,
     363  Toobi ma võtsin tullessagid,
     364  Kannu kauda käiessagid.
     365  Aga mis meie veel palume?
     366  Saavanam, vanamikene,
     367  Kui tulid taane kodunta,
     368  Ehitasid omast majasta,
     369  Kas sul vilkusid viinalaasid,
     370  Kas tõid peekri peossa?
     371  Me oleme viinule vilunud. -
Saavanam andis viina.
     374  Aitimal saavanamike?
     375  Aitimal juua andemasta,
     376  Viinalaasa kandemasta!
     377  Aga mis meie veel palume?
     378  Saavanam, vanamikene,
     379  Kui tulid taane kodunta,
pag. 220
     381  Ehitasid omast majasta,
     382  Kas tõid pakki Paidelista,
     383  Vihatrohtu Viiborista?
     384  Ninanuusku me nurume,
     385  Piibupakki me palume.
Saavanam andis.
     388  Aitimal saavanamike!
     389  Aitimal pakki andemasta,
     390  Pakki kaugelt kandemasta!
     391  See aga pakk põle siita linnast:
     392  Pakk on toodud Paidelista,
     393  Viharohi Viiborista,
     394  Tubakas toodud turulta.
     395  Pakk see maksab palju raha,
     396  Viharohi viisi rupla,
     397  Toosid maksvad tuhat rupla.
     398  Aga ärge nüüd pange pahaksi,
     399  Ärge võtke vihaksi,
     400  Et me palju palume,
     401  Et me külla küsime:
     402  Saavanam vanamikene
     403  Kui tulid taane kodunta,
     404  Ehitasid omast majasta,
     405  Kas sa astsid aida juure?
     406  Kas sa käisid kasti kallal?
     407  Kas tõid ratsul rahasida?
pag. 221
     409  Kas tõid kimblil killinguida?
     410  Taskus tõid taalderida?
     411  Koti sees tõid kopikuida?
     412  Et seda peal pillutada,
     413  Kamaluga kallutada.
     414  Me ei laula rahata,
     415  Peksa keelta killinguita.
     416  Me tahme raha laulemisest,
     417  Killing keelepeksemisest,
     418  Kopik suukulutamisest.
Saavanam andis raha.
     421  Aitimal saavanama!
     422  Aitimal raha andemasta,
     423  Taaldrid taskus talumasta! -
     424  Õiu, võiu võerukesed!
     425  Ära me laulame lakid peasta,
     426  Lakid peasta, kindad käesta,
     427  Ära hõlminged õlalta.
     428  Laud meil lakkide laduda,
     429  Kerst meil kinnaste koonda,
     430  Õrs meil heita hõlmingida.
     431  Saanadu neitsikene!
     432  Heida oma oo uulitsele
     433  Heida korda kõrvatsele!
Nüid võttis peiupoolne sae, kes senni ajani veel teemundris oli, riidest lahti ning saanadu, kes renni taga oo all istus, heitis selle oma pealt kõrvatse käde, nõndasamma ka teise musta kuue. Siis kutsuti võerad sööma ja sooja õlut jooma. Pärast tänasid peiupooltsed laulikud sööma eest:
     436  Aitimal pereisada!
     437  Aitimal pereemada!
     438  Aitimal süia andemasta,
     439  Kahte lauda kattemasta!
     440  Katsid laua, katsid kaksi,
     441  Koguniste kolmi lauda
     442  Saiula, sealihala,
     443  Kakula, kanamunela,
     444  Võileiva viilukuila,
     445  Lahe laiula kalula,
     446  Väina värskila siiula;
     447  Siiad siidiviirulised
     448  Aavid hallitäpilised,
     449  Kuhad koldselapilised -
     450  Õllekannud ümber kauda.
     451  Söömad on söödud, joomad joodud,
     452  Kõhud meil täis täidetud,
     453  Kokad aga alles kiitemata,
     454  Õlleruulid austemata.
     455  Kui me taane tulime,
     456  Nägime suitsu tõusevada.
pag. 223
     458  Mõtlime kadakasuitsu,
     459  Mõtlime laste laastusuitsu, -
     460  See oli sooja õlle suitsu.
     461  Ruulid on palju vaeva näinud
     462  Õlle kuiest kogu pannund:
     463  Esite vesi vedela,
     464  Teiseks maged magusad,
     465  Kolmandaks kivid punased,
     466  Neljandaks soolad suladad,
     467  Viiendaks vihad umalad,
     468  Kuiendaks töömis tõrre sisse.
     469  Nüid on see õlut ilusa,
     470  Nüid on see mõdu magusa.
     471  Aitimal auvanama!
     472  Aitimal au andemasta,
     473  Palju au pakkumasta,
     474  Sooja õlut soovimasta!
     475  Nüid sai suu sulaksi,
     476  Nüid sai keele kergemaksi,
     477  Lauluheale lahkemaksi.
     478  Nüid minu heali hüiab hästi,
     479  Nüid minu kurku kostab hästi,
     480  Nii kui Veere9
Veere, see on üks küla Oti valdas.
 viiulpilli,
     481  Nii kui Kura kannelpilli.
     482  Mis meie veel palume?
     483  Palume pereisada,
     484  Palume pereemada
pag. 224
     486  Palume perepoegasida,
     487  Palume peretütterida:
     488  Andke see tuba meie tülita,
     489  Kamber korra keerutada,
     490  Õue poiste õisata,
     491  Rihalune rinki joosta.
     492  Me tahme tammed tantsimista,
     493  Ümmargused öörimista,
     494  Kudruskuued kukkumista,
     495  Lõuendid lõhisemista,
     496  Kalevid kahisemista,
     497  Siniännad siugamista.
     498  Seda mu kingad ju kidusid,
     499  Härjanahkised ägasid,
     500  Kõige sui, kõige sügise,
     501  Kõige selle armsa aastukese
     502  Venna pulmi juuessagid,
     503  Sõsse pulmi saajessagid.
     504  Peretüdar neitsikene!
     505  Otsi siis luuda uulitsalta,
     506  Kaba luuda kamberista,
     507  Tee see tantsimaa tasaseks,
     508  Jalalaskemaa ladusaks,
     509  Pühi parand puhtaeksi,
     510  Et on lintrid laotud,
     511  Et on liiva liidetud.
pag. 225
     513  Pillipuhuja poisikene!
     514  Puhu nüid üles oma pilliheale,
     515  Tõsta üles oma tõrveheale,
     516  Pane oma viiulid vinguma,
     517  Pane oma sõrmed noppima,
     518  Löö kannelt käsi kabeda.
     519  Saavanam, vanamikene,
     520  Saa-aga-vanam siidisärki,
     521  Siidisärki, kuldakuube,
     522  Hõbemanteli madala,
     523  Ametmees aukübara!
     524  Saada oma sae tantsima,
     525  Saada oma leeri lippama,
     526  Vägi välja mängima!
     527  Tantsime siia, et tara väriseb,
     528  Parand paasine põriseb,
     529  Parred mändised müravad,
     530  Lagi lõksub lõhmuspuine!
Nüid peasis veel päris pulmalõbu lahti. Torupill hüidis, viiul vingus, noorrahvas keerutas rihalas ladusat labajala valtsi. Vanamad mehed istusid toas renni ümber ning puhusid magust juttu, vahetevahel keelt kastes. Emmed toimetasid köökis ehk arutasid ome asju. Nõnda tuuris see kunni õhtuni. Siis kutsuti pulmalised limbisuppi sööma. Enne sööma laultsid naised ühe jumalasõna laulu. Pärast sööma panid pulmalised renni peale raha. Pereemm pühkis raha ühes lihakontidega kausi sisse ning sai selle supikeedu vaevapalgaks omale. Nüid tänasid peiupooltsed laulikud supi eest:
     533  Aitimal pereisada!
     534  Aitimal pereemada!
     535  Aitimal süia andemasta,
     536  Suppi sulada keetemasta!
     537  Teil oli palju mureta,
     538  Saatsite sulased välja,
     539  Aasite püssid püidema.
     540  Luiged tõid luhasoosta,
     541  Pardid pajupõesasta,
     542  Tedred pitka teede äärest,
     543  Tedrekuked tammikusta.
     544  Teil oli kolmi ruunukesta:
     545  Ühe te väsitasite Väinale,
     546  Teise te rikkusite Riia teele,
     547  Kolmas jähi Kura vahele.
     548  Üks tõi pipart Pärnu linnast
     549  Teine säävrid Sääre mõisast
     550  Kolmas köömid Kübasaarest.
pag. 227
     552  Sisse te heitsite sääverida,
     553  Külge kauda köömi'ida,
     554  Peale heitsid piparuida,
     555  Siis saite supi sulaksi.
     556  Me oleme supila söönud,
     557  Kõhud meil täis täidetud. -
Natukese aja pärast hakkasid ruudipooltsed laulikud küsima:
     560  Õhtu jõuab õuedesse,
     561  Ämarikku akendesse,
     562  Pime ju pistandi vilussa -
     563  Hakkame meie küsima:
     564  Mis need võerad meile tulid?
     565  Tulite meile tukkuma?
     566  Laua taha lakkuma?
     567  Tulite meilta tulda viima?
     568  Või tulite meilta vetta viima?
     569  Tuletooja'p seisa toassa,
     570  Veeviija'p viida aega.
     571  Või tulite meilta hobusid ostma?
     572  Või tulite meilta härgi ostma?
     573  Ei meil põle hobusid müia,
     574  Ei meil põle härgi müia.
Peiupooltsed vastasid:
     577  Oh minu uied omaksed,
     578  Ladusamad langukesed,
pag. 228
     580  Suist saadik sugulased!
     581  Ärge nüid pange pahaksi,
     582  Ärge nüid võtke vihaksi,
     583  Et me teile tulime.
     584  Me põle tulnud tukkuma,
     585  Laua taha lakkuma;
     586  Me põle tulnud tulda viima,
     587  Meil on kodu tuletooja;
     588  Me põle tulnud vetta viima,
     589  Meil on virgud veevädajad;
     590  Me põle tulnud hobust ostma,
     591  Meil on kodu kolmi ruuna;
     592  Me põle tulnud härga ostma,
     593  Meil on kodu künnihärjad.
     594  Pidime tunniks küll tulema,
     595  Üürikeseks hingama,
     596  Natukeseks nalja lööma,
     597  Aga juba see virre viidab päeva,
     598  Õlut aab päeva õhtasse.
     599  Mis me teile tulime?
     600  Tulime tugida saama,
     601  Aeti meid abi paluma
     602  Vana isale abiksi,
     603  Vana emale varaksi,
     604  Peretütrele toeksi,
     605  Oma mehe meeleheaksi.
pag. 229 Ruudipooltsed laulikud ajasid vasta:
     608  Meie neidu noorukene,
     609  Noorukene, nõdrukene,
     610  Kasu tal alles kasvamata,
     611  Paras rammu paisumata;
     612  Käsivarsist ta vähike,
     613  Õlanukist õige nõder.
     614  Las ta kasva kangemaksi,
     615  Tanguraasu raskemaksi,
     616  Pihupõrmu pitkemaksi!
Peiupooltsed laulikud:
     619  Küll ta kasvab kainelussa,
     620  Sirgub siidivoodiessa,
     621  Paisub patjade vahela.
Ruudipooltsed laulikud:
     624  Neidu põle paergu kodugid:
     625  Ta läks kaolt vetta tooma,
     626  Kuulis peiu pilliheale,
     627  Kuulis sae sarveheale,
     628  Kuulis mõekade mürina,
     629  Kuulis suitsete sulina,
     630  Hobu-aga-kapjade kabina;
     631  Viskas ta kullased kõrendad,
     632  Hõbedased ämberid,
     633  Keeris korra kamberisse,
     634  Võttis võtmed peosse,
pag. 230
     636  Joosis uie aida juure,
     637  Keeris lahti kerstukaane,
     638  Rabas riided sülesse.
     639  Uks oli tulla, teine minna,
     640  Värav oli õuest välja minna,
     641  Mulk oli põllale pugeda,
     642  Rada oli otse randa minna.
     643  Seal pani laki laevusiksa,
     644  Põlled peale purjudeksa,
     645  Põllepaelad purju köieks.
     646  Läks siis otse Orisaare,
     647  Murreldes läks Muhusse,
     648  Kõverdes läks Keinastusse,
     649  Üle vete Hiiumaale.
     650  Massus ta öö maganud,
     651  Pärnus ta pead sugenud,
     652  Riia linnas riide pannund.
     653  Peiupoolsed naisukesed,
     654  Peiupooltsed neiukesed,
     655  Peiupooltsed noored mehed!
     656  Kui tahate taga ajada,
     657  Oma aga neidu otsida,
     658  Kaasat kätte katsuda,
     659  Minge siis otse Orisaare,
     660  Pange lakid laevusiksa,
     661  Põlled peale purjudeksa,
     662  Põllepaelad purjuköieks;
pag. 231
     664  Siis pange sõrmed sõudema,
     665  Käsivarred ju vädama,
     666  Reisige Riia linna alla.
     667  Seal on seismas kolmi laeva:
     668  Üks pu-purju punane,
     669  See on Vene vainulaeva;
     670  Üks pu-purju kollane,
     671  See on kaunis kaubalaeva;
     672  Üks pu-purju valge
     673  See on meie neiu laeva.
     674  Seal on riitas neidusida:
     675  Ede riitas elmelised,
     676  Taga riitas taalderised,
     677  Vahel riitas meie neidu.
Peiupooltsed laulikud:
     680  Söö sae, joo sae!
     681  Ära sa sae muretse!
     682  Ruudinaised naljakased,
     683  Need on valjud valetlema,
     684  Kanged keelta kandema.
     685  Neidu põle kohugid läinud:
     686  Neidu hoitse hoonedessa,
     687  Peetse piimakamberissa,
     688  Saiatannide seassa,
     689  Viinavaatide vahela,
     690  Õllenõude otsa alla ....
pag. 232
     692  Enam on teie neiul süida,
     693  Kud on meie peiul süida:
     694  Kes teda käskis kenast keia,
     695  Pühabeti püstistagi,
     696  Aru aega armaesta?
     697  Iga päe tal pärdlid kaelas,
     698  Hõbesõrmuksed sõrmissa.
     699  Paistis meie poiste käde
     700  Üle mäe meiste käde.
     701  Käde peab saama kihlatuda
     702  Käde käe annetuda
     703  Oma venna ostetuda,
     704  Pühabese püitud linnu.
     705  Kaup põle tehtud karjasmaala,
     706  Lammaste lahutismaala,
     707  Kaup on tehtud isa toassa,
     708  Isa toassa, ema toassa,
     709  Kihlad venna kamberissa.
     710  Neid on pappi pannud paari,
     711  Kirguhärra kihlanud,
     712  Suure rahvasumma seassa,
     713  Paksu rahva pardaessa.
     714  Neidu nüid nutab kamberissa,
     715  Ekib oma ellikud südanta.
     716  Mis sa nutad, mis sa nõrgud,
     717  Nõrgud oma nõrku mõtteida?
     718  Kes sind käskis kätta anda,
pag. 233
     720  Kui sind kuldas kosjati,
     721  Hõbevoodis osteti?
     722  Kes sind käskis kätta anda
     723  Vara sõrmuksid vaheta,
     724  Kui oleks õigus hakand hõlma,
     725  Kui oleks kangus hakand kaela?
Ruudipooltsed laulikud:
     728  Võtke siis, mis te võtate,
     729  Viige siis, mis te viite,
     730  Pange aga teed tähele
     731  Lööge märki mättasse,
     732  Tähte aateibasse:
     733  Tulge aga jälle teista korda
     734  Meil jäeb koose kolmi neidu,
     735  Kolmi koostade pesijad,
     736  Kaksi karjasaatejat,
     737  Meil jäävad Kaied kasvama,
     738  Tiiud taga tõusema.
Nüid toodi ruut välja, kes senni aani ennast pulmarahvale es näita mette ja pandi ta kambri istme peale istuma. Siis pani ruudivend mõegaotsaga taale naistetanu piha. Ruut viskas tanu maha. Ruudivend pani teist korda. Ruut viskas jälle tanu maha. Nüid muljus ruudivend taale kolmat korda tanu piha ning ütles: "Unuta uni, mäleta tanu ja pea oma mees meeles!" Oo pandi nüid ka ruudile piha, must kuub ülle, teine üle õlade ja ruudipooltsed laulikud laulsid:
     741  Mis mure meile maksab?
     742  Haledus nüid meile annab?
     743  Neid nüid palub palvetega,
     744  Lanib laugula sõnula,
     745  Kässib petta peiu eesta,
     746  Petta peiupoiste eesta,
     747  Kässib saata sae sarjama,
     748  Suure hulga huljuma,
     749  Pulmarahva puhas punuma,
     750  Kui te'p kingi kingaraha,
     751  Anna haljasta hõbeda,
     752  Mõnda aga kuldakukkurida,
     753  Mõnda puhast poolta rupla.
     754  Minge siis murreldes Muhuse,
     755  Üle vete Hiiumaale,
     756  Ehk saate Muhust muidu neiu,
     757  Hiiumaalt ilma hinnata.
Ruudi parama jala king võeti nüid jalast ää; ruudivend võttis kinga mõega otsa ning hakkas kinga raha aama. Esite pani peiimees kinga raha, siis teised pulmalised.
pag. 235 Selle peale laultsid ruudipooltsed laulikud:
     762  Pillipuhuja poisikene!
     763  Puhu üles oma pilli heale,
     764  Tõsta üles oma tõrve heale,
     765  Pane oma viiulid vinguma,
     766  Pane oma kannelid komama!
     767  Kutsu mu kurba kamberista
     768  Hale auistmelta!
Ruut viidi nüid tuba renni taha istuma. Kõrvane istus ta kõrvas, peimees teilepool rendi ta vastas. Seal sõi ruut viimist korda oma sündimese kodu. Selle aa sihes laultsid ruudipooltsed laulikud:
     771  Peiukene noorukene,
     772  Peiupoiss mu poolivenda!
     773  Kas tõid ool hobuse,
     774  Kas tõid sael sadula,
     775  Millega te viite meie virve,
     776  Talutate meie taime,
     777  Meie õue õunukese,
     778  Meie kambri kallikese,
     779  Meie toa tuiukese,
     780  Meie vendade vireli,
     781  Meie emme ergu lapse,
     782  Meie taadi targa lapse.
pag. 236 Peiupooltsed laulikud:
     785  Jah on toonud meie venda:
     786  Ool ta toonud hobuse,
     787  Sael ta toonud sadula,
     788  Toonud vaskevankrikesed,
     789  Hõbeaisad eessa,
     790  Et võib viia teie virve,
     791  Talutada teie taime,
     792  Teie õue õunukese,
     793  Teie kambri kallikese,
     794  Teie toa tuiukese,
     795  Teie vendade vireli,
     796  Teie emme ergu lapse,
     797  Teie taadi targa lapse.
Ruudipooltsed laulikud:
     800  Oh mu õde hellake!
     801  Oh mu õde ilusike!
     802  Mu õde murumadala!
     803  Kasvis kui kanepike,
     804  Idenes kui heinapea;
     805  Kasvis kui kala meressa,
     806  Lõhe laia lainetessa,
     807  Haugi haljassa veessa;
     808  Kasvis õunapuu õlula,
     809  Maksa marjapuu vahela,
     810  Sinitammede tagaje,
     811  Saaresalgu keske'ella.
pag. 237
     813  Ära nüid lähed isa kodunt,
     814  Isa kodunt, ema kodunt,
     815  Veered vendade seasta.
     816  Hakka nüid hellast emme kaela,
     817  Hakka targast taadi kaela,
     818  Kes sind kenast ehitanud,
     819  Kasupõlve kasvatanud,
     820  Kõige heale õpetanud!
Ruut hakkas nüid oma vanamid ja teisi oma pere inimesi nuttes jumalaga jätma. Selle aa sihes laultsid ruudipooltsed laulikud nutulaulu:
     823  Nutma jääb vana isada,
     824  Nutma jääb vana emada,
     825  Nutma jäävad sõlgised sõsared,
     826  Nutma vennad rihmusrinnad.
     827  Nutma jääb vana isada
     828  Oma aga karja kaitsejada;
     829  Nutma jääb vana emada
     830  Oma aga riiete pesijat.
     831  Nutma jäävad sõlgised sõsared
     832  Oma aga endist ehitajat;
     833  Nutma jäävad vennad rihmusrinnad
     834  Oma aga kinnaste kudujat.
     835  Hobused jäävad rihala hirnuma
     836  Oma aga heada söötijada;
pag. 238
     838  Lehmad jäävad lauta ambuma
     839  Oma aga heada lüpsijada;
     840  Lambad jäävad lauta määgima
     841  Oma aga heada niitijada1
linnutee
     842  Nutma jäävad põllud nurgelised
     843  Seda aga heada õsujada,
     844  Seda kergelt kündijada;
     845  Ekkima jäävad heinaväljad
     846  Seda aga nobet niitijada,
     847  Lõbust loovõttijada.
     848  Oh vaene pereisada!
     849  Oh vaene pereemada!
     850  Küll teid muljus raske mure,
     851  Kui te tüdart kasvatasite,
     852  Kasvatasite, kangutasite,
     853  Hoidsid tulest, hoidsid veesta,
     854  Mõtlesid omal abiksi,
     855  Tugivat oma toeksi.
     856  Abi oli nende, kes es arva,
     857  Tugi oli nende, kes es tunne.
Peiupooltsed laulikud tegid ruttu taha:
     860  Jõutke ruttu rahvuke!
     861  Tehkem ruttu teele minna!
pag. 239
     863  Juba see sõela seisab sõrvi,
     864  Juba see kuu on kummuliste,
     865  Vankrid vaatvad valge poole,
     866  Juba nüid komab koidutähte,
     867  Juba nüid punab puhtetähte:
     868  Varsti tuleb valge välja.
     869  Jõutke ruttu! tehke ruttu!
     870  Õues meid ootab äia ruuna,
     871  Naksutab nadude halli,
     872  Rabab peiu raudaspätsu,
     873  Külmetab küi hobune.
     874  Ära nemad sulatavad suitsed suusta,
     875  Ära nemad valistavad valjad peasta.
     876  Tehkem ruttu! saaks minema!
     877  Tee on pitka ja pimeda,
     878  Väli laia ja lageda,
     879  Põllud pitkad ja kivised,
     880  Sood on suured solpimised,
     881  Arud suured astumised:
     882  Millal jõuame koose?
     883  Seal meid ammu oodetakse,
     884  Väravis meid vaadetakse;
     885  Emm on ammu ootamassa,
     886  Taat see väljas vaatamassa:
     887  Millal jõuab koose meie poega,
     888  Sellel noorel noorikula,
     889  Armsa abikaasaga?
pag. 240 Nüid hakati peiukoose minema; enne seda lõhkusid vennad mõekadega ühe puu kausi ää. Ruut oma kõrvasega, saavanam oma naisega ja pillipuhuja olid viiekesta ühel rattal; peigmees, ruudivend ja peiupoiss sõitsid ratsa hobuste selgas; muud pulmarahvas olid ratastega ehk jala, kudas juhtus. Kui pulmarahvas peiukoduse ligidale jõudsid, kihutas ruudivend teistest ede, läks peiu tuba ning istus koldemüiriksele maha, mõek peos. Ta vahtis, et kedagid enne ruudi tuba toomist koldes tuld ja tuhka'p liigutaks mette; kui see sündide, siis olle ruudil seal peres vaene ja riiune elu oodata. - Nüid toodi ruut tuba ja pandi renni taha istuma. Saavanam pani oma mõega ta pea kohta parsile ehk seina vahele ning istus ise ta kõrva; teiss külges istus ruudi kõrvas kõrvane ja teilepool rendi ta vastas peigmees. Rennile lihavaana peale pani ruut öö; pereemm sai selle omale. Siis toodi peiupooltsest saest ruudi sülese üks poisslaps ning ööti: Toome sule ka ameti õppemeseks. Ruut pani lapsele sukad ja paelad rinna peale ning laps viidi ää. Siis laultsid ruudipooltsed laulikud:
     892  Hale mul nüid üteldessani,
     893  Vaev aga vaida oldessani:
     894  Üks ainus õde minula,
     895  Seegid võeraste vahela,
     896  Sõjamõekade seassa,
     897  Vangimõekade vahela,
     898  All tema istub halja mõega,
     899  Peal tema istub peiupingi.
     900  Ära ta õlad ju surevad,
     901  Õlanukid õibuvad,
     902  Käsivarred vaibuvad
     903  Seda aga oju hoidessani,
     904  Kahte kuube kandessani .....
     905  Peiukene noorukene!
     906  Kas sina oled erku olnud,
     907  Erku olnud, virku olnud?
     908  Kas oled ostnud uie oki?
     909  Me tõime kena ketraja,
     910  Peeni lõnga pinnija.
     911  Kas oled teinud uied tellid?
     912  Me tõime kangaste kuduja,
     913  Lõuendite lõksutaja,
     914  Paaberite paugutaja.
pag. 242
     916  Peiukene noorukene!
     917  Kas keisid pitka metsateeda?
     918  Kas tõid männad männikusta?
     919  Kas tõid tammed tammikusta?
     920  Kas tõid kuused kuusikusta?
     921  Kas olid nobe noale?
     922  Kärme kervevarrele?
     923  Kas olid erku ööveldama?
     924  Kas tegid uied oetekesed?
     925  Parajast panid parraslauad?
     926  Peiukene noorukene!
     927  Kas olid erku heinaaega?
     928  Kas olla virge viljaaega?
     929  Rutakas rugide aega?
     930  Karke kaeralooma aega?
     931  Kas tõid põllalt puneje?
     932  Peendra pealta pehmekesi?
     933  Karge pealta kasteheinu?
     934  Kas tegid õue õlekuhjad?
     935  Ede õue heinakuhjad?
     936  Toa taha tarnakuhjad?
     937  Rihaltse peale aganavirnad?
     938  Kas peaks teilta põhku saama
     939  Noore aga noorikule magada
     940  Uie kaasa uinutleda?
Peiupooltsed laulikud:
     943  Küll minu vend on erku olnud,
     944  Erku olnud, virku olnud!
     945  Ta ostis ise uie oki,
pag. 243
     947  Meil on kenad kangasjalad,
     948  Meil on tehtud uied tellid,
     949  Et võib kangast kududa,
     950  Lõuendita lõksutada,
     951  Paaberita paugutada.
     952  Ta keis pitka metsateeda,
     953  Ta tõi männad männikusta,
     954  Ta tõi tammed tammikusta,
     955  Ta tõi kuused kuusikusta.
     956  Ta oli nobe noale,
     957  Kärme kervevarrele,
     958  Ta oli erku ööveldama,
     959  Ta tegi uied oetekesed,
     960  Parasast pani parraslauad.
     961  Küll minu vend on erku olnud,
     962  Erku olnud, virku olnud!
     963  Ta oli erku heinaaega,
     964  Ta oli virge viljaaega,
     965  Rutakas rugide aega,
     966  Karke kaeralooma aega:
     967  Ta tõi põllalt puneje,
     968  Peendra pealt tõi pehmekesi,
     969  Karge pealt tõi kasteheinu.
     970  Tal on õues õlekuhjad,
     971  Ede õues heinakuhjad,
     972  Toa taga tarnakuhjad,
     973  Kambri peal tal kasteheinad,
pag. 244
     975  Toa peal tudreheinad,
     976  Rihaltse peal aganavirnad.
Ruudipooltsed laulikud:
     979  Ruudivend mu vennikene!
     980  Peiupoiss mu poolivenda!
     981  Olge siis ergud, olge virgud,
     982  Olge virgud hüppama!
     983  Olge kärmed kargama!
     984  Ergud põhku otsima!
     985  Tooge sülel, tooge seljal,
     986  Kandke kahel haljal mõegal!
     987  Tooge senna uude oedestesse
     988  Noore noorikule magada,
     989  Uie kaasa uinutleda!
Ruudivend ja peiupoiss tõid nüid kambri neiu oetele heinu. Selle aa sihes küsisid peiupooltsed laulikud:
     992  Kas teie sõss on kerge olnud,
     993  Kerge olnud, virge olnud,
     994  Kerge olnud keima aega,
     995  Virge villu venitama,
     996  Hoolas aga okki sõtkuma?
     997  Kas tegi liiguje linuje?
     998  Kas tegi sinisõbuje?
     999  Kas tegi tekid tedrekirja?
     1000  Kas tegi padjad pardikirja
     1001  Noore aga peiule magada
     1002  Uie kaasa uinutleda?
Ruudipooltsed laulikud:
     1005  Ruudivend mu vennikene!
     1006  Võta nüid võti tasusta.
     1007  Keera aga lahti kerstukaanta!
     1008  Seal on liiguje linuje
     1009  Seal on sinisõbuje
     1010  Seal on tekid tedrekirja,
     1011  Seal on padjad pardikirja.
     1012  Tooge sealt liiguje linuje!
     1013  Tooge tekid tedrekirja!
     1014  Tooge padjad pardikirja!
     1015  Tehke siis ase ilusa,
     1016  Pekske padjad pehme'eksi,
     1017  Laotage laiuje linuje,
     1018  Sirutage sinisõbuje,
     1019  Et neil hea hingada,
     1020  Et neil magus magada
     1021  Koivalula, kuu kumala,
     1022  Taevatähtede ilula.
pag. 245 Ruudivend, kesse käe senni kerstuvõti oli, keeris siis kerstukaane lahti ning võttis asemeriided välja. Siia tegid nad aseme ää. Peimees läks ise oetele, aga ruudi tõstis saavanam. Oma mõega pani saavanam nendele jälle pea kohta seina vahele. Ruut oli ikka senni aani oo all, kaks musta kuube üll. Saanadu ehk kõrvane läks võttis ta oetel neist riietest lahti. Ruut viskas taale oo, nende sõnadega: Ole sina oort esimene minu järge! (see on, ruudiks saamas). Ruut läks siis laua juure ning sõi. Sealjuures oli tal peimehe üll peas. Pärast hüiti selle laua juure ka teised ruudipooltsed naised sööma. See laud hüiti aulauaks.
Teine pulmapäev.
Teise päeva homingu kui ruut üles tõusis, pani ta enesele jälle peimehe ülli piha. Kui ta siis õues keis, võttis ruudiema seina vahelt saavanama mõega ning keis taaga seltsis. Saanadu tõi noorepaarile pesivett. Pärast pesemist viskasid ruut ja peimees pesivee sisse raha, selle sai saanadu omale. Siis hakkasid ruudipooltsed laulikud taas laulma:
     1029  Tuba nüid täisa tuttavida,
     1030  Lauad täisa langusida,
     1031  Pingid täisa piiratpäida, -
     1032  Seda põle siia hulga seassa,
     1033  Seda põle siia seltsi seassa,
     1034  Mis meie eile teile tõime.
     1035  Ehk ta ulub teie uste taga?
     1036  Karjub teie kamberissa?
     1037  Ehk on ta neila söömisila,
     1038  Mis ta sõi eile isa kodu?
     1039  Ehk on ta neila joomisila,
     1040  Mis ta jõi eile isa kodu?
     1041  Ehk on ta neila ehtisila,
     1042  Mis ta ehtis eile emme kodu?
     1043  Ehk on ta neila kingisila,
     1044  Mis vend kodu kinnitas?
     1045  Ehk on ta neila sõlgisila
     1046  Mis sõsar kodu sõlitas? -
     1047  Lähme, lähme sõssekene!
     1048  Lähme nüid oma otsima,
pag. 247
     1050  Kuulame kullerpea kanada,
     1051  Otsime hõbelinnukesta.
     1052  Aa nüid uksi üksi naine!
     1053  Tõsta telgi teine naine!
     1054  Kui sa'p aa, ma'p palugid,
     1055  Kui sa'p tõsta, ma'p tahagid:
     1056  Eks ma karga katuksile,
     1057  Hakkan harjast arutama,
     1058  Leeplatist leigan vitsad,
     1059  Pillan malgad pilla-palla,
     1060  Lõhun latid lipa-lapa,
     1061  Murrispuud ma murran katti -
     1062  Sisse peab saama seegidpärast!
     1063  Lähme lähme sõssekene!
     1064  Lähme oma otsima,
     1065  Kuulame kullerpea kanada,
     1066  Otsime hõbelinnukesta!
     1067  Aa nüid uksi üksi naine!
     1068  Tõsta telgi teine naine!
     1069  Kui sa'p aa ma'p palugid!
     1070  Kui sa'p tõsta ma'p tahagid!
     1071  Eks ma rubi ruusikuila,
     1072  Eks ma põtku põlvesila, -
     1073  Sisse peab saama seegidpärast!
Nüid tehti kambri uks lahti ja laulikud luitasid edesi:
pag. 248
     1077  Lähme, lähme sõssekene!
     1078  Lähme siia uie ukse poole!
     1079  Tere nüid uusi langu uksi!
     1080  Tere uksi uurikirja!
     1081  Tere postid peelekirja!
     1082  Tere sarised sagarad!
     1083  Tere põõnad põdraluised!
     1084  Tere lingid litterised!
     1085  Tere lääved libedad!
     1086  Tere kamber nelja nurka!
     1087  Tere parand paasine!
     1088  Tere lagi laasine!
     1089  Tere seinad siidikirja!
     1090  Tere siis haljad aknukesed!
     1091  Tere aknad harjukirja!
     1092  Tere raamid roosikirja!
     1093  Tere uied oetekesed!
     1094  Tere teie nooripaari!
     1095  Tere liiguje linuje!
     1096  Tere padjad pardikirja!
     1097  Tere tekid tedrekirja!
     1098  Tere sinisõbuje!
     1099  Üles maast mu sõssekene!
     1100  Tõuse siit uudest oetesista,
     1101  Tedrekirja tekkisista,
     1102  Uie kaasa kainelusta!
pag. 249
     1104  Tõuse üles, tõsta peada!
     1105  Näita oma nägu minule!
     1106  Ehk on su põsed punased?
     1107  Ehk on su sapsud sinised?
     1108  Kui sind toodi ööse kodunt,
     1109  Ehk sind pillasid peiu pätsud?
     1110  Rabasid äia ratsud?
     1111  Kibasid küi hobused?
     1112  Oh minu noori sõssekene!
     1113  Kui mõistad täna Jumalat!
     1114  Pehmest sind toodi peiu kambri,
     1115  Peiu uude põrmandisse.
     1116  Tõuse üles, tõsta peada!
     1117  Teise käli käskimata,
     1118  Teise nao napsimata!
     1119  Üles maast, mu sõssekene!
     1120  Tõuse siit uudest oetesista,
     1121  Tedrekirja tekkisista
     1122  Karga kaasa kainelusta!
Nüid ehitati ruut noorikuks; naisteriided pandi taale ülle ja kirjutsi piha. Ruudipooltsed (nüid noorikupooltsed) laulikud laultsid jälle:
     1125  Nüid on mu õde ehitud,
     1126  Ehitud ome tinula.
     1127  Nüid on kibu kingisissa,
     1128  Ätse heassa ehte'essa,
pag. 250
     1130  Napsik naisteriide'essa.
     1131  Mis meil veel vajakad?
     1132  Saavanamat vajakad.
     1133  Pillipuhuja poisikene!
     1134  Puhu nüid üles oma pilliheale,
     1135  Tõsta üles oma tõrveheale,
     1136  Pane oma viiulid vinguma,
     1137  Pane oma kannelid komama,
     1138  Kutsu meie kulda kamberista,
     1139  Hõbelindu voodiesta!
     1140  Saavanam vanamikene!
     1141  Saa-aga-vanem siidisärki,
     1142  Siidisärki, kuldakuube,
     1143  Hõbemanteli madala,
     1144  Ametmees aukübara!
     1145  Too teda tuba laua taha!
ruudi tuba viimise juures:
     1148  Oh minu noori sõssekene!
     1149  Kui tuled siia tubaje:
     1150  Ära heida silmi akendele,
     1151  Aknal on haledad silmad;
     1152  Ära heida silmi seindele,
     1153  Seinal on segased silmad.
     1154  Lahuta silmad laele
     1155  Lael on lahked silmad;
     1156  Tõsta silmad tulele,
     1157  Tulel on tulusad silmad.
Selle õpetuse järele pidi noorik silmad laele ja tulele tõstma, et tal seal peres siis edespidi lahke elu oleks ning selle järele ka lahked silmad, aga mette haledad ja nutused.
Renni juure minnes pani noorik renni otsa peale kindad, need sai pereisa omale, ja õllekannu peale, need sai pereema omale. Siis pandi ta renni taha peimehe ja kõrvase vahele istuma. Saavanam pani oma mõega tale jälle pea kohta. Renni peal põlesid kaks küünalt, siidipaelad ümber; üks peimehe, teine ruudi nimel. Kumma küünal ennemine ära põles, see pidi ennemine ka ära surema. Aga kumb's kummagi küünal oli, see oli küünaldepanija, enamiste pereemme saladus. Noorikupooltsed laulikud laultsid nüüd:
     1162  Küll on ilus vaadataie,
     1163  Küll on kena kõigil näha:
     1164  Üks ainus õde minula,
     1165  Seegid istub võeraste vahela,
     1166  Sõjamõekade seassa,
     1167  Vainumõekade vahela,
     1168  All tema istub halja mõega
     1169  Peal tema istub peiupingi.
     1170  Pea tal valgila linula,
     1171  Ots see kiiskab kirjutsissa,
pag. 252
     1173  Kulmud tal kuldas komavad,
     1174  Silmad siidilippudessa
     1175  Pale Pärnu paeladessa,
     1176  Õlad hõberuplisissa,
     1177  Kurk tal kuldakudrusdessa,
     1178  Kael see kallis pärdlitessa,
     1179  Rinnad hõbereesidessa,
     1180  Põlved peiu põlledessa,
     1181  Selg tal sinab siidipaelus.
     1182  Ära ta õlad ju surevad,
     1183  Õlanukid õibuvad,
     1184  Käsivarred vaibuvad
     1185  Pidades neid peenid linu,
     1186  Kandes kallid narmusida,
     1187  Kandes kahte uute kuube.
Peiupooltsed laulikud kiitsivad jälle peigu:
     1190  Kõik aga kiitvad kirgespäida,
     1191  Austavad tanualuseid,
     1192  Mina aga kiidan kübarpäida,
     1193  Austan üllialuseid .....
Nüid kutsuti pulmarahvas sööma. Sööma juures es puudu ka soe õlut. Pärast sööma tänasid noorikupooltsed laulikud nendesammade sõnadega, nagu peiupooltsed nooriku kodugid:
     1196  Aitimal pere isada!
     1197  Aitimal pereemada!
pag. 253
     1199  Aitimal süia andemasta!
     1200  Kahte lauda kattemasta!
etc. etc.
     1203  Aitimal auvanama!
     1204  Aitimal au andemasta!
     1205  Palju au pakkumasta!
     1206  Sooja õlut soovimasta!
etc. etc.
     1209  Mis meie veel palume?
     1210  Palume pereisada,
     1211  Palume pereemada,
     1212  Palume perepoegasida,
     1213  Palume peretütterida:
     1214  Andke see tuba meie tülita,
     1215  Kamber korra keerutada,
     1216  Õue poiste õisata,
     1217  Rialune rinki joosta.
     1218  Me tahme tammed tantsimista,
     1219  Ümmargused öörimista,
     1220  Kudruskuued kukkumista,
     1221  Lõuendid lõhisemista,
     1222  Kalevid kahisemista,
     1223  Siniännad siugamista.
     1224  Peretüdar neitsikene!
     1225  Kui oled luuale lubatud,
     1226  Luuavarrele varutud,
     1227  Otsi siis luuda uulitsalta,
     1228  Kaba luuda kamberist!
     1229  Tee see tantsimaa tasaseks,
     1230  Jalalaskemaa ladusaks,
pag. 254
     1232  Pühi parand puhtaeksi,
     1233  Et on lintrid laotud,
     1234  Et on liiva liidetud.
     1235  Me viime tahi tantsima,
     1236  Lipperjala lippama:
     1237  Tahame neidu nähja saaja,
     1238  Kas on tantsile tasane,
     1239  Jalga laskema ladusa,
     1240  Kannaveermel kaunikene?
     1241  Pillipuhuja poisikene!
     1242  Puhu nüüd üles oma pilliheale,
     1243  Tõsta üles oma tõrveheale,
     1244  Pane oma viiulid vinguma,
     1245  Pane sõrmed noppima,
     1246  Löö kannelt käsi kabeda!
     1247  Siis viime tahi tantsima,
     1248  Lipperjala lippama.
     1249  Tantsime siis et tara väriseb,
     1250  Parand paasine põriseb,
     1251  Parred mändised müravad,
     1252  Lagi lõksub lõhmuspuine!
     1253  Seda minu kingad ju kidusid,
     1254  Härjanahkised ägasid.
     1255  Kõige sui, kõige sügise,
     1256  Kõige selle armsa aastukese,
     1257  Venna pulmi juuessagid,
     1258  Sõsse pulmi saajessagid.
Nüid viis saavanam nooriku rihala tantsima ning tantsis taaga esite. Pärast selle tantsisid taaga veel teised ametmehed: esite kõrvane, siis nooriku vend, siis peiupoiss ning viimaks peimees ise. See tants hüiti nooriku-tantsiks. - Tüki aa pärast tuli noorik jälle tantsi latsile ja nüid hakkas rahatants. Iga pulmaline tantsis noorikuga (kes es oska tantsida mette, keis taaga parandal korra rinki) ning pani valge rätiku sisse mässitud taldriku peale raha. Taldrikut hoidis noorikuvend kääs.
Pärast rahatantsi võttis noorik kirjutsi peast ää ning pani naistetanu piha. Seal tuli aga kedagit peimehe noorematest vendadest ja viskas tal tanu peast ää. Noorik võttis tanu jälle üles, aga viskajale kinkis ta paelad. Pärast seda läks noorik oma ämmaga elajalautadesse karja vaatama. Seal pani ta lehmale ja lambale jälle paelad sarvi, need sai elajate talitseja omale. Kui aeg õhtaks hakkas minema, siis keedeti limbisuppi. Supi keetjale kinkis noorik sukad. Enne limbisupi söömist laulti üks jumalasõna laul; pärast sööma pandi renni raha, ning noorikupooltsed laulikud tänasid nõndasamma supi eest, nagu nooriku pereski tänati. Siis tuli annete jägamine. Nooriku vend tõi annetevaka pea peal välja ning hakkas andid jägama, neid mõega otsas riputades. Kõige esite sai pereisa sukad, paelad ja kindad, ühes kimpus; siis pereema sukad, paelad ja öö; peale selle sai saavanam sukad ja paelad ja saavanama naine - sukad, paelad ja öö. Nooriku venna anded - sukad, paelad ja kindad ning saa nao anded - sukad paelad ja öö jähid vaka sisse, sealt võtsid nad neid pärast ää. Saanadu viis annetevaka rennilt ää, ja selle vaevapalgaks viskas noorik tale mõne kopika renni peale. Noorikupooltsed laulikud laultsid nüid:
     1263  Oh minu uied omaksed,
     1264  Ladusamad langukesed,
     1265  Suist saadik sugulased!
     1266  Ärge nüid pange pahaksi,
     1267  Ärge nüid võtke vihaksi,
     1268  Et te'p põle kõik ju andid saanud.
     1269  Meie sõssel es ole aega,
pag. 257
     1271  Et ta oleks andid teinud.
     1272  Ta aga vaene välja vaimu,
     1273  Öö ja päeva pärisorja.
     1274  Muil aga raksus raudasokki,
     1275  Taal aga raksus raudaskinga;
     1276  Muil aga vilkus villakaari,
     1277  Taal aga vilkus vikati;
     1278  Muil aga kiiksus kirstukaasi,
     1279  Taal aga kiikus kirvesvarsi.
     1280  Vidusel ta ketras villad,
     1281  Suitsuaega kudus sukad,
     1282  Kindad ta kudus teoteela,
     1283  Paelad pühabe õhtati.
     1284  Põle ta keinud kõrtsiteeda,
     1285  Kõrtsiteeda, kõrtsimaada,
     1286  Ta aga keis teoteeda
     1287  Keis aga pitka metsateeda.
Kui noorik emata ehk koguni vaenelaps oli, siis laulti nõnda:
     1290  Oh minu uied omaksed,
     1291  Ladusamad langukesed,
     1292  Suist saadik sugulased!
     1293  Ärge nüid pange pahaksi,
     1294  Ärge nüid võtke vihaksi:
     1295  Ma räägin neista annetesta,
     1296  Vaeselapse vakkusista.
     1297  Kes teda aitas andid tehja?
     1298  Taal es ole ema ehitamas,
     1299  oag. 258 Au-aga-vakka valmistamas.
     1300  Isa teda kihutas kivile,
     1301  Vennad teda sundisid suure töhe,
     1302  Mõisteti teda mõisa paiku.
     1303  Küll teda aitasid külaneiud,
     1304  Vahel teda aitasid vallalapsed.
     1305  Pinu piirgu ta põletas,
     1306  Sada aga saksa küüneluda
     1307  Oma andid tehjaneksi.
     1308  Vidusel ta ketras villad,
     1309  Kindad ta tegi teoteela,
     1310  Sukad suure suitsu aega,
     1311  Paelad pühabe õhtati.
Nende emb-kumma laulu peale kostsid siis peiupooltsed laulikud:
     1314  Oh minu hellad naised noored,
     1315  Täname teid südamesta!
     1316  Ma olin pulmas ju mõnessa,
     1317  Seisin seitsmessa saessa:
     1318  Mullu mina olin Muhus pulmas,
     1319  Enne seda Hiiumaala,
     1320  Sagedast olin saksa pulmas,
     1321  Mõned korrad mõisa pulmas, -
     1322  Ei saand neida andisida,
     1323  Mis ma sain aga siita pulmalt,
     1324  Mis sain uielta omalta,
     1325  Oma venna noorikulta.
     1326  Sukad on suured, suus neil kirjad,
pag. 259
     1328  Pöiad paksud ja parasad.
     1329  Kindad tipetäpelised,
     1330  Paelad ümber seda paramad.
     1331  Need põle tehtud nitakuist,
     1332  Nitakuist ja notakuist,
     1333  Need on sula suivillust,
     1334  Otse oinaste ajudest.
Õhtast poolt ööd, kui nooriku saadikud koose hakkasid minema, laultsid noorikupooltsed laulikud peimehele ja siis noorikule:
     1337  Peiukene noorukene!
     1338  Võtsid mu õe omale.
     1339  Tunne võtta, tunne hoida:
     1340  Et sa's võta teda pere tüliksi,
     1341  Et sa's võta teda küla kõneksi,
     1342  Vennanaiste nalgutleda,
     1343  Perepoja põimida -
     1344  Sa võtsid ta omale abiksi.
     1345  Ühte sööge, ühte jooge,
     1346  Olge ikka üksinõua!
     1347  Anna tale ainikusta osasta,
     1348  Söödavast suutäie.
     1349  Kui kuuled kurja öötavat.
     1350  Halbu sõnu annetavat,
     1351  Seisa seinaksa eessa,
     1352  Mööna müiriksa vahele!
     1353  Kui tuleb põllukünni aega,
pag. 260
     1355  Kui lähed põldu kündema,
     1356  Anna tale ergud härjad,
     1357  Pane adr parasa laugu;
     1358  Siis ta piirab su pitkad põllud
     1359  Ja aab vaod ajani.
     1360  Kui tuleb heinaniidu aega,
     1361  Kui lähed metsa heinamaale,
     1362  Valitse tale vahe vikati,
     1363  Käia kärmese terasse;
     1364  Siis ta on nobe niitema,
     1365  Laia kaarta laksutama.
     1366  Kui tuleb rugileigu aega,
     1367  Kui lähed põllale õsuma,
     1368  Tee tale terane sirpi,
     1369  Pane tale paras löökene.
     1370  Ää sundig' teda sulaste kõrva,
     1371  Ää vaevag' teda vanade kõrva,
     1372  Undag' ümmardajate kõrva,
     1373  Võta iseenese kõrva.
     1374  Peiukene noorukene,
     1375  Siis ta piirab su pitkad põllud
     1376  Ja aab eed ajani. ---
     1377  Oh minu noori sõssekene!
     1378  Sina läed siia peresse,
     1379  Võnnu võeraste vahele.
     1380  Kui tahad talul elada,
     1381  Pereviisisisse viluda,
pag. 261
     1383  Pere asjusse asuda,
     1384  Ärkvel pead sina magama,
     1385  Usinast pead uinuma,
     1386  Vara ju ikka valvama.
     1387  Ole siis homingu usina,
     1388  Enne valgeta varane,
     1389  Enne kukke kuulamassa,
     1390  Enne valget vaatamassa!
     1391  Lenna läbi lehmalaudad,
     1392  Tantsi läbi tallelaudad!
     1393  Leiad siis lehmalt vassikuida,
     1394  Lambalt lauki tallesida,
     1395  Sealt aga seitse põrsukesta,
     1396  Mässi siis põrsad põlle sisse,
     1397  Mässi hästi änna sisse,
     1398  Vii siis tuba äia ede,
     1399  Äia ede, ämma ede,
     1400  Nao aga noore nähtavasse .....
     1401  Oh minu noori sõssekene!
     1402  Kudas saad heaks oma äia meele?
     1403  Pese äia peenid särgid,
     1404  Laksuta linad labased,
     1405  Tulles too tuled külasta,
     1406  Kauda käies veed kaosta.
     1407  Siis saad heaks oma äia meele.
     1408  Kuidas saad heaks oma ämma meele?
     1409  Kui tuleb supikeedu aega,
pag. 262
     1411  Pese pada puhtaeksi,
     1412  Äiga äila haljaeksi,
     1413  Veereta vesi pajasse,
     1414  Kutsu teda kokaks kolde ede,
     1415  Siis saad heaks oma ämma meele.
     1416  Kudas saad heaks oma nadude meele?
     1417  Kui tuleb karjasaadi aega,
     1418  Kui lähed karja saatema,
     1419  Võta vakast nao vardad,
     1420  Omad viska uulitsele,
     1421  Koju korda, koju kaksi,
     1422  Veereta viisi, koju kuusi,
     1423  Siis saad heaks oma nadude meele.
     1424  Kudas saad heaks oma mehe meele?
     1425  Kui tuleb väljasta koose,
     1426  Kui kuuled koera haukuvada,
     1427  Ole siis erku, ole siis virku,
     1428  Ole virku vaatama,
     1429  Ja ole kärme kargama!
     1430  Peasta halli aisadesta,
     1431  Peasta ruuna rakkedesta,
     1432  Hüia ta siis tubaje.
     1433  Kui ta siis juhtund jooma kimpu,
     1434  Kui ta sattund saama kimpu,
     1435  Ää joose rinnu riidlema,
     1436  Ega targu taplema, -
     1437  Võta ta vöö vöölta,
pag. 263
     1439  Võta kindad käesta,
     1440  Võta ta märjust riidist lahti,
     1441  Tee tale ase ilusa,
     1442  Pane ta patjusse magama,
     1443  Siis saad heaks oma mehe meele.
     1444  Kudas saad heaks kõige pere meele?
     1445  Ole ladus laste vasta,
     1446  Ole sula sulaste vasta,
     1447  Pehme perepoja vasta!
     1448  Siis saad heaks kõige pere meele.
     1449  Kui siis äi sull' hästi räägib,
     1450  Ja see ämm sull' hästi räägib,
     1451  Nadu sind ei palju napsi,
     1452  Küi sull' kenaste kõneleb:
     1453  Siis oled äia ätsekene,
     1454  Ja oled ämma ätsekene,
     1455  Nao aga kuldanarmukene,
     1456  Abikaasa armukene.
     1457  Kui aga äi sull' õelast räägib,
     1458  Ja see ämm sull' õelast räägib,
     1459  Küi sull' kurjaste kõneleb,
     1460  Nadu sind aga palju napsib:
     1461  Pane siis sõnad tähele,
     1462  Keri need sõnad kerasse,
     1463  Pane see kera kerstu nurka.
     1464  Kui lähed vara väljale,
     1465  Oma karja kaitsema,
pag. 264
     1467  Vii see kera vedeje.
     1468  Kera siis veereb vendadele.
     1469  Siga see läheb randa jooma,
     1470  Viib see kera kojuje.
     1471  Vennad siis tulad vestisila,
     1472  Pooled vennad poolil mõegul,
     1473  Kui siis äiala süida,
     1474  Kui siis ämmala süida,
     1475  Äia ända raiutakse,
     1476  Ämma ända raiutakse;
     1477  Kui siis küdila süida,
     1478  Küi küljed mõedatakse;
     1479  Kui siis nadula süida,
     1480  Nao sõrmed napsitakse;
     1481  Kui siis oma mehela süida,
     1482  Mehel' meelta pandakse
     1483  Naisel ohtu otsitakse.
     1484  Äi siis kui ännati vares,
     1485  Ämm siis kui ännati vares,
     1486  Küi kui külmand kiitsakas
     1487  Nadu kui Nautsi11 kirju litsi12
Kolmas pulmapäev.
Kolmanda päeva viitsid pulmalised veel juttu aades, mängides ja keelt kastes ää. Seaduslisi pulmalaulusi siis enam es ole mette; laulti küll ka, aga see oli, mis käde juhtus. Õhta läksid pulmalised koose, aga nooriku isa ja ema toodi peiukoose "langusi jooma."
Lisa.
Need, kes pulmale kutsutud es ole mette, aga siiskid pulmalõbu läksid vaatama, hüiti "norgulisteks". Kui norguline kõrgema seisuse ehk suurema au osaline es ole mette, siis tehti tale seda häbi, et teda heina-kessiga (mõrsiga) rihaltse lage üles riputati ning siis tale senna juua anti. -
Laul, mis sulase noorikule sai laultud:
     1498  Mis sina nutad, mis sina nõrgud,
     1499  Ekid oma ellikut südanta?
     1500  Et su peig põle perepoega,
     1501  Et sa said sulasele ...
     1502  Sulasel on sulgu peas,
     1503  Perepojal võlgu peal.
     1504  Sulasel on suured koatsad
     1505  Perepojal põle püksa jalgas.
     1506  Sulasel on saapad jalgas,
pag. 266
     1508  Perepojal põle pastlid jalgas.
     1509  Sulane keib kerguteeda:
     1510  Hobu ees kui see haugi,
     1511  Ise peal kui see peigu,
     1512  Naine süles kui see nukku;
     1513  Saan on taga kuldakorju,
     1514  Hõbepiitsuke peossa.
     1515  Perepoeg keib kerguteeda:
     1516  Hobu ees kui aairsi
     1517  Regi taga ripakile
     1518  Ise peal kui pehletis,
     1519  Naine süles narmakane.
Koduhoidja laul.
     1522  Puhas aga pulma kutsuti,
     1523  Mind aga jääti üksi koose.
     1524  Anti moole aned hoida
     1525  Aned hoida pardid püida.
     1526  Ise ma läksin määle mängima,
     1527  Mää aga taha tantsima.
     1528  Tuli siis kotkas kurja lindu,
     1529  Aas mu aned aavikusta
     1530  Lestajalad lepikusta,
     1531  Varvasjalad väljalta .....
Teisel lauliknaisel: Ambuma jäävad isa härjad, Isa härjad, ema lehmad Hirnuma venna hobused Seda aga heada söötijada Heada heinaheitijada Kõlgaste kõsistajada, Läbi lati laskijada.
1 linnutee
2 Kura vahe, see on vist Kura kurk, väin Kuramaa ja Saaremaa vahel. -
3 Selle salmi kohta on ennevana vist üks pruuk olnud, millest aga vanarahvas enam midagid ei tea.
4 katsemees - kes ruudikodu väravas kirjad vasta võtab
5 Saanaoks oli peigmehe lihane õde.
6 Pöidel ei ole metsa, puud väätakse pitkalt teelt.
7 Teisel lauliknaisel keis see salm nõnda: "Kui meie teile tulime, Teel tulid tihed sõnumid Vahel keisid valekõnesid Pidand peasma parema linna Pidand saama Salatsi linna Oma venna uude linna.
8 Sõnad: "Saa-aga-vanam siidisärki, Siidisärki, kuldakuube, Hõbemanteli madala, Ametmees aukübara," ööldi igakord saavanama nime juures.
9 Veere, see on üks küla Oti valdas.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 42970/82 (5) 11 %
H II 18, 455/62 10 %

Contains poems

TEM 2, 45 (35)   87 %
H I 3, 80/1 (7)   87 %
H III 18, 446 (2)   85 %
H I 3, 80 (6)   84 %
H II 35, 781 (454)   84 %
E, StK 42, 61 (3)   84 %
H III 4, 213/4 (3)   82 %
ERA II 213, 637/8 (1)   80 %
ERA II 254, 107 (7)   80 %
E, StK 42, 227 (5)   74 %
H II 35, 819/20 (469)   73 %
H I 4, 589 (3)   73 %
E 8130 (2)   72 %
H III 12, 710 (3)   71 %
E 42595 (22)   68 %
TEM 2, 32/4 (20)   66 %
TEM 2, 45 (34)   65 %
ERA II 254, 104/5 (4)   63 %
H I 4, 280 (20)   61 %
ERA II 254, 104 (3)   60 %
E, StK 42, 226 (4)   59 %
ERA II 39, 367/8 (10)   56 %
EÜS VI 626 (11)   55 %
H III 13, 747 (11)   54 %
EÜS VI 625 (9)   53 %
EÜS IX 425 (38)   52 %
H III 12, 710 (4)   52 %
E, StK 42, 17/9 (21)   51 %
H II 35, 789/90 (458)   51 %
H II 35, 813/6 (467)   51 %
H I 4, 589 (4)   51 %
H I 4, 589/90 (8)   50 %
H II 35, 630/2 (402)   50 %