H II 18, 455/62

h21804550000
Saaremaa — Pöide
koguja teadmata
1871

Metadata

ID: H II 18, 455/62
INF_ELUL: kuulus pulmalaulik
INF_NIMI: vana naine
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Pöide khk., Koigi v., Are k.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1871 (üles kirjutatud) & 1889 (saadetud)

Saaremaa vanaaegsed pulma laulud
Üles kirjutetud Saaremaal Pöide kihelkondas, Koigi valdas Are külas, ühe vana naesterahva kääst, kes selle nurga rahval kuulus pulmalaulik oli. 20-mal Septembril 1871.
Alamal seisavad vanaaegsed laulud on siia ajani Saaremaal pulmade pääl täieste pruugitavad olnud. Siiski ei ole saarlased sellepärast vaimulikusi ja praegusi rahva laulusi unustuse sisse jätnud, ehk küll ka viimatsed neist väga vähe lauldud saavad, olgu siis, et neil selle eest jälle nende eneste kõige armsam "aidu-raidu" kõrtsis ja pidude pääl mõrudad saanud keele pääl alati kõlksub. Niihästi vaimulikud kui ka vanad ja praegused rahvalaulud saavad saarlastest pulma pääl, iga ühed omal ajal vähemal ehk suuremal mõõdul lauldud. Vanaaegste lauludega sünnib aga asi nimelt sääl nõnda: Neid ei laula mitte iga pulmaline, need, kellel nende pääle lusti ehk laulu annet on, vaid nende laulmiseks on paar vana naesterahvast, (enamiste ikka lesed) nimelt pulma kutsutud. Lauluviis ei ole raske, kõikide ridade tarvis on ühesugune hõilutamise viis. Laulmise aegus seisavad kõik pulma rahvas tasause ja vagadusega, pea aegu nõnda sama kui vaimulikudegi laulude laulmise ajal. Kuida eespool laulude jägamisest ja säädmisest nääme, laulud lauldakse ükspäinis täätud kombe ehk talituse juures, aga mitte sel ajal ehk niipalju, kui laulikute süda seda ihaldaks ja teha arvaks, nõnda kui see enamaste ikka teiste rahvalauludega sünnib. Laulmise aeaks astuvad laulikud naesed teiste pulma rahva ette, ehk pruutpaari söögi laua otsa, ja siis, kui kõik pidu kära ja kõne vaikseks on jäänud, hakkavad nad tõsiste ja vaimustetud nägudega oma laulu häält kõlada laskma, kusjuures ise takti löömise asemel kõige kehaga teise korra teise jala pääle vajuvad, ehk vaaruvad, kui oleks neil üks ise vägi sees olevad neid liigutamas. Kui nüüd vahest juhtub, et mõni pulmase pääga mees naeste laulule paar sõnu oma passihäält ligi laseb käia, ehk jälle laulikute selja taga neile vaarumises püüab abiks olla, noh ega seda nii suureks süüks pulmarahvast ei arvata, kui palju temast pärast kombetalitust noorema inimestele naeru võib saada.
I. Kui peigmees omapooltsete pulmalistega pruudi järel sõidab, siis, enne kui neid sisse lastakse, lauldakse nõnda:
     8  Kust need võerad meile tulnud,
     9  Ehk see sae1
Selle sõna "sae" nime all kutsutakse ühte tütarlast, keda pruudi poole sõites ühe valge lina sees senna veetakse. Lina on tüdrukul ümber pea ja õlade mähitud, ja sõlgede ja nööpnõeladega eest kinni kinnitud. Selle sama "oja" või lina sees viiakse ka pruut oma uudesse kodusse, peigmehe majasse.
 on meile saanud?
     10  Meil oli õues kolmi vahti -
     11  Uinund meie uksevahti,
     12  Väsind meie väravavahti
     13  Tukund tutke nurmevahti,
     14  Lasnd need võerad meile tulla,
     15  Ja see sae aga meile saada,
     16  Sae nüüd sõtkund meie õue,
     17  Ilusad ula-alused;
pag. 457
     19  Sae nüüd sõtkund meie sillad.
     20  Meie õue õunapuine,
     21  Meie sillad sibulast,
     22  Pooled sillad porgandest,
     23  Silla ääred ätsiesta!
     24  Pissi, pissi, meie palume,
     25  Pissi, pissi peiuke,
     26  Pissi peiupoisike,
     27  Pissi omad pätsud pidage,
     28  Tasa omad täkud tammutage,
     29  Et te e'p sõtku meie sildu.
     30  Meie mehed pole sillasseppad,
     31  Siiksarest tõime sillasseppad,
     32  Ega pole paade panijad,
     33  Paadlast tõime paade panijad,
     34  Ärge nüüd aage akkenuile,
     35  Meie mehed pole klaasisseppad,
     36  Meie tõime linnast klaasisseppad.
     37  Saavanem vanemike2
See on arvata, et vanal ajal kui pulmad uhkemine ja toredamine saarlaste juures peetud said, et siis ka neil omad saavanemad ja ülevaatajad valitsejad olid. Praegusel aeal tülide või riidude vaigistamiseks saavanema sõna küll midagi rohkem ei maksa, kui tõisel lihtlabasel pulmalisel. Saavanema nime kannab enamiste kosilane, kes pruudi nooremehele kosis. Ta peab naesemees olema.
     38  Päästke omad ood ohjusista,
     39  Võtke mustad munderista,
     40  Laske hallid aisusesta,
     41  Päästke kõrvid kõõnusista,
     42  Laske aga maha loogad päälta,
     43  Heitke eldad kattuksesse,
     44  Rabage rauad räästaesse.
Kui peigmehe pulmalised söögilaua taha on istunud.
     47  Saavanem, vanemike,
     48  Kui tulid taane kodunda,
     49  Kas said käia kamberissa?
     50  Kas said kakku kainelussa?
     51  Me oleme söömila isunud!3
Nende laulusõnade aeal antakse kakk või väikene saialeib pulmarahva talitaja kätte. See leib on nõnda arvata 2 n. raske ja pikerkune. Ta on sestsamast jahust, millest teisedki pulmaleivad on valmistatud. Saarlaste pidude leib on ikka kas odra või nisu (ПРОСТОЙ) lihtjahudest tehtud, sest püügiljahust ei jõua nad saada.
     52  Attumal saavanema,
     53  Attumal au eesta,
     54  Attumal au andemasta,
     55  Palju au pakkumasta
     56  Kakku käessa kandemasta.
     57  Mes me teilt veel palume?
     58  Kui tulid taane kodunta,
     59  Kas said käia kelderissa?
     60  Kas said kannu kaenelussa?
     61  Me oleme joomile jänunud!4
Nüüd annab saavanem õllekannu, keda ta peigmehe kodust on kaasa võtnud, lauljate kätte, kes oma jänu nüüd kustutavad, mis ka tõised pruudi poolt pulmarahvas järele tegevad.
     62  Õllest me poleks hoolindgi.
     63  Peaks me piisa viina saama,
     64  Tõise piisa piiritust.
     65  Et meie keel läeks kergemaks,
     66  Ja lauluhäel läeks lahkemaks.5
Nüüd talitakse viinapudeliga nõndasama, kui enne õllekannuga seda oli tehtud.
     67  Attumal saavanema,
     68  Attumal au eesta.
     69  Attumal au andemasta,
     70  Palju au pakkumasta.
     71  Noh! mis me teilt veel palume,
     72  Kui tulid taane kodunta,
pag. 458
     74  Kas tõid pakki põrmandista?
     75  Vil´landista vihad rohtu?
     76  Piibupakki me palume,
     77  Ninanuusku me nurume.6
Selle palumise pääle annab saavanem lauljate kätte ninatubakatoosi, kes nüüd viha rohuga võtavad oma ninasid täita ja pärast ka teised, kes soovivad, seda järele tegevad, misläbi, muidugi teada, mõnest nurgast laulu sega "haitsäh" käib.
     78  Attumal saavanema,
     79  Attumal au eesta,
     80  Attumal au andemasta,
     81  Palju au aga pakkumasta.
     82  Saavanem, vanemike,
     83  Kui tulid taane kodunta,
     84  Kas tõid ratsula rahada?
     85  Vesihallil veeringida?
     86  Kas tõid Ratjult rublukesi?
     87  Kas tõid taskus taalderida?
     88  Ega meie rahata laulaje,
     89  Keelta peksa killingita.
     90  Kui me'p saa raha laulamasta,
     91  Killing keele peksamasta7
Saavanem võtab oma taskust paar korda häid jämesi vaskrahasi ja viskab laua pääle kõlisedes.
     92  Saavanem, vanemike,
     93  Võta omad õlmingud õlal.
     94  Saanadu, neitsikene,1
Selle sõna "sae" nime all kutsutakse ühte tütarlast, keda pruudi poole sõites ühe valge lina sees senna veetakse. Lina on tüdrukul ümber pea ja õlade mähitud, ja sõlgede ja nööpnõeladega eest kinni kinnitud. Selle sama "oja" või lina sees viiakse ka pruut oma uudesse kodusse, peigmehe majasse.
     95  Heida see oju uulitsale
     96  Heida kõrda kõrvasele,9
Kõrvane on üks noor tütruk, endistest pruudi seltsi tütrukutest, kes alati pruudiga ühes käib ja teda ehib ja avitab, tal ühte ja tõist asja talitab, ühesõnaga ütelda: ta on pruudi seltsiks ja abiks.
     97  Pisut peiupoistela.
II. Kui mõlemad pulmaväed hakkavad peigmehe kodu pruudiga ära sõitma, siis lauldakse seda laulu:
     100  Oh sa vaene vanema,
     101  Kui tulid taane kodunta,
     102  Miks sa puhusid pillihäälta?
     103  Miks tegid raudade rabinad?
     104  Miks tegid mõekade mürinat?
     105  Suurdetükkide tüminat,
     106  Meie neid olid noorukene,
     107  Noorukene ja nõdrukene,
     108  See oli ellik ehmatama,
     109  Ja oli kerge kohkuma,
     110  Ta kuulis peiu pillihääle,
     111  Ta kuulis sae sarvehääle,
     112  Ta kuulis raudade rabina,
     113  Ta kuulis mõekade mürina,
     114  Suurdetükkide tümina.
     115  Tal oli värav välja minna,
     116  Mulk oli põllule pugeda,
     117  Valas tema vaheaida kaudu,
     118  Põikas põllupeenart kaudu;
     119  Tal oli rada randa minna,
     120  Ta läks otse Oassaare,
     121  Kiba saare kuuljele,
     122  Sääl on kolmi laevasida,
     123  Üks on laeva punane,
     124  Teine on laeva sinine,
pag. 459
     126  Kolmas laeva valgekene,
     127  Mis oli laeva punane?
     128  See oli suuri sõalaeva.
     129  Mis oli laeva sinine?
     130  See oli kallis kaubalaeva.
     131  Mis oli laeva valgekene?
     132  See oli meie neiu laeva,
     133  Neiu laeva, neitsi laeva.
     134  Lükkas ta laeva meresse,
     135  Tõukas tõrvatud vedeje.
     136  Ta läks mureldes Muhusse,
     137  Kõverdes läks Kõinastusse.
     138  Üle vette Hiiumaale,
     139  Taha vette Tartumaale,
     140  Ta läks lingudes Lihula,
     141  Saavanem vanemikene,
     142  Saepoisid pooled vennad,
     143  Saenaesed naesekesed,
     144  Kui tahate taga ajada,
     145  Pange siis lakid laevuksiksa,10
     146  Põllepaelad paeluksiksa;
     147  Pange siis sõrmed sõudema,
     148  Sõrmenukkad nõudema,
     149  Käsivarred vaakuma.
     150  Otsike ise omada,
     151  Nõudke nõmmelinnukesta,
     152  Kuulge kuldapea-kanada.
III. Peigmehe poolt lauldase vasta:
     155  Õekesed, langukesed,
     156  Sula suised sõbrukesed,
     157  Vaibugu valetagujad,
     158  Kadugu keelekandijad,
     159  Kes teinud vale vahele,
     160  Neidu pole kohegil läinud,
     161  Neidu hoitse hoonetessa
     162  Keeltse alla kelderissa,
     163  Õllenõude õlma alla,
     164  Viinavaatide vahele,
     165  Saiatannide tahaje.
     166  Neida kopsib kamberissa
     167  Astub õue aitusissa,
     168  Vaatab oma valgid pulmariidid
     169  Tal on veel aega teele minna,
     170  Teele minna ja meile tulla,
     171  Juba see õhtu õuessa,
     172  Ämariku akkenussa,
     173  Pime pistandivilussa;
     174  Juba sõela seisab sõrvi,
     175  Vankrid vaatvad valge poole,
     176  Kuu seisab koja kohalla.
     177  Meil on meel nüüd teele minna,
     178  Öö on pitku ja pimeta,
     179  Väli on laia ja lageda,
     180  Sood on suured sulpida.
IV. Peigmehe kodu söögi laua taga istudes, enne noore paari magama panemist.
     183  Õekesed, langukesed,
     184  Sula suised sõbrukesed.
pag. 460
     186  Eks meil pole ale vaatata,
     187  En-näh, kus istub mo õeke,
     188  Ta istub alla halja mõega,11
     189  Ta istub peale peiu pengi.
     190  Ta istub kõrva kõrvatse,
     191  Vahel istub saavanema,
     192  Võnnu võeraste vahela.
     193  Nende tugiks, keda ma'p tunne,
     194  Nende abiks keda aimage,
     195  Õikuvad ta õlanukad,
     196  Väsivad ta käsivarred,
     197  Seda aga oju hoidessagi,
     198  Kahte kuube kandessagi.
     199  Peiukene, poisikene,
     200  Mis hakan sinult nüüd küsima,
     201  Kas olid erku, kas olid virku?
     202  Kas olid mullu murekas?
     203  Ümber aasta hooleline,
     204  Kas käisid sagest suures metsas?
     205  Kas tõid tammed tammikusta?
     206  Lepapuida lepikusta?
     207  Kas teil uued voodikesed?
     208  Kas teil säädsed sängikesed?
     209  Jah, meil uued voodikesed,
     210  Ja meil säädsed sängikesed,
     211  Nüüd aga uuest laulukene,
     212  Uuest uusila sõnula.
     213  Oh minu noori sõssekene,
     214  Mis hakan sinulta küsima?
     215  Kas olid erku, kas olid virku?
     216  Ümber aasta hooleline?
     217  Kas olid kärme kaarimaie?
     218  Hoolas vokki ümber aama?
     219  Ladus lõnga laskema?
     220  Kas teil siidised sõbajed?
     221  Kas teil tehtud tekikesed?
     222  Kas teil pehmed padjukesed?
     223  Kas teil uued voodilinad?
     224  Jah, meil siidised sõbajed,
     225  Ja on tehtud tekikesed,
     226  Ja meil uued voodilinad.
V. Hommikul noortpaari magamast üles võttes:
     229  Õekesed, langukesed,
     230  Sula suised sõbrukesed;
     231  Üle aasta me omaksed!
     232  Sii me oleme hulgakeste,
     233  Sii me seisame seltsikaupa,
     234  Toad sii täide tuttavida,
     235  Lauad täide langusida,
     236  Pingid täide, piirtud täide.
     237  Sii pole seda seassa näha,
     238  Mis meie eile teile tõime.
     239  Meie ep söö nüüd teie leiba,
     240  Ei katsu teie kalaje,
     241  Ei joo õlut punasta,
     242  Ei meki mõdu magusta
     243  Enne kui me teda näha saame.
pag. 461
     245  Liiguta linki Liisuke!
     246  Tõsta telgi Tiioke!
     247  Kui te ep tõsta, me palugi,
     248  Me võtame hoopis uue nõu,
     249  Kunadagi kurja nõu, -
     250  Kargame teie katusele,
     251  Hakame harjast arutama
     252  Nõtkutame nõunpuupulgad,
     253  Leeplatist leikame vitsa,
     254  Me saame sisse seegi pärast.
     255  Tere nüüd uus õueke,
     256  Tere nüüd säädsed sängikesed,
     257  Tere nüüd siidised sõbajed
     258  Tere nüüd tehtud tekiksed,
     259  Tere nüüd uued voodilinad,
     260  Tere nüüd pehmed patjuksed,
     261  Tere nüüd, tere nüüd nooripaari!
     262  Oh minu noori sõssekene,
     263  Tõuse üles ja tõsta pead,
     264  Näita oma nägu mulle!
VI. Noortpaari tuppa laua taha sammutades.
     267  Nüüd meie tibu kingasisa,
     268  Ätsaõisa ehteisa,
     269  Ehitud ema tanula,
     270  Napsid naeste riide'essa,
     271  Pea tal kiiska kirjusesa,
     272  Selg tal siidipaelusisa,
     273  Rinnad õbereeseisa,
     274  Kael tal kuldakudrusisa,
     275  Põlved tal ilupõllesisa,
     276  Pillipuhuja puuduneksa,
     277  Saavanemad vaakad,
     278  Pillipuhuja poisikene,
     279  Puhu üles oma pillihäälta,
     280  Pane oma viiul vinguma,
     281  Ja kuldakannel pane komama.
     282  Kutsu kuldapea tubaje
     283  Linapeada laua taha,
     284  Kui tuled meie tubaje
     285  Ää heida silmi tule peale!
     286  Tulel o silmad tulised.15
     287  Ää heida silmi vee peale!
     288  Veela silmad vesised.
     289  Lahuta silmad lae peale!
     290  Lae silmad lahkekeised,
     291  Heida silmad seina peale,
     292  Seina silmad selgekeised.
     293  Alla pane halvad, kõrva kurvad,
     294  Viska nurka nuturättik!
VII. Enne laua juurest üles tulekut:
     297  Attumal pereisada!
     298  Attumal pereemada!
     299  Attumal au eesta,
     300  Attumal au andemasta,
     301  Attumal meida söötemasta,
     302  Söötemasta, jootemasta,
     303  Lauda katte kattemasta,
pag. 462
     305  Katsid lauda, katsi kaksi,
     306  Koguniste kolmi lauda.
     307  Saiula, sealihula,
     308  Võila, värskele kalula,
     309  Soja õllehaisusila,
     310  Viinavingu keerusila.
     311  Mis me teilt veel palume?
     312  Andke tuba meie tülita,
     313  Kamberine karata,
     314  Koda meile korra keeritleda,
     315  Õue ümber ööritleda,
     316  Rihaline ringi jooksta.
     317  Peretütar neitsikene,
     318  Kas teil tantsimaa tasane?
     319  Jalalasimaa ladusa?
     320  Kannakeeru kaunikene?
     321  Meie jalad tahtvad tantsimista,
     322  Jalakannad kargamista,
     323  Põrmand tahab põrutamista,
     324  Seinaääred sõtkumista,
     325  Uued kingad uhtumista
     326  Seda meie kingad kidunud
     327  Härjanahksed äganud,
     328  Kõige sui kõige sügise,
     329  Kõige see armu aastakese.
     330  Kõige see kehva kevade,
     331  Venna pulmi saaje'essa
     332  Sõsse pulmi juue'essa
     333  Pillipuhuja poisikene
     334  Pane oma viiul vinguma,
     335  Kuldakannel pane komama,
     336  Kutsu kuldapead toasta,
     337  Linapeada laua tagant!
"Lakk" tähendab saarlaste suvikübarat.
1 Selle sõna "sae" nime all kutsutakse ühte tütarlast, keda pruudi poole sõites ühe valge lina sees senna veetakse. Lina on tüdrukul ümber pea ja õlade mähitud, ja sõlgede ja nööpnõeladega eest kinni kinnitud. Selle sama "oja" või lina sees viiakse ka pruut oma uudesse kodusse, peigmehe majasse.
2 See on arvata, et vanal ajal kui pulmad uhkemine ja toredamine saarlaste juures peetud said, et siis ka neil omad saavanemad ja ülevaatajad valitsejad olid. Praegusel aeal tülide või riidude vaigistamiseks saavanema sõna küll midagi rohkem ei maksa, kui tõisel lihtlabasel pulmalisel. Saavanema nime kannab enamiste kosilane, kes pruudi nooremehele kosis. Ta peab naesemees olema.
3 Nende laulusõnade aeal antakse kakk või väikene saialeib pulmarahva talitaja kätte. See leib on nõnda arvata 2 n. raske ja pikerkune. Ta on sestsamast jahust, millest teisedki pulmaleivad on valmistatud. Saarlaste pidude leib on ikka kas odra või nisu (ПРОСТОЙ) lihtjahudest tehtud, sest püügiljahust ei jõua nad saada.
4 Nüüd annab saavanem õllekannu, keda ta peigmehe kodust on kaasa võtnud, lauljate kätte, kes oma jänu nüüd kustutavad, mis ka tõised pruudi poolt pulmarahvas järele tegevad.
5 Nüüd talitakse viinapudeliga nõndasama, kui enne õllekannuga seda oli tehtud.
6 Selle palumise pääle annab saavanem lauljate kätte ninatubakatoosi, kes nüüd viha rohuga võtavad oma ninasid täita ja pärast ka teised, kes soovivad, seda järele tegevad, misläbi, muidugi teada, mõnest nurgast laulu sega "haitsäh" käib.
7 Saavanem võtab oma taskust paar korda häid jämesi vaskrahasi ja viskab laua pääle kõlisedes.
9 Kõrvane on üks noor tütruk, endistest pruudi seltsi tütrukutest, kes alati pruudiga ühes käib ja teda ehib ja avitab, tal ühte ja tõist asja talitab, ühesõnaga ütelda: ta on pruudi seltsiks ja abiks.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H I 4, 590 (9) 24 %
H I 4, 591 (11) 20 %
H I 4, 593 (14) 18 %
H I 4, 592 (12) 17 %
H I 4, 592 (13) 15 %
H I 4, 590/1 (10) 13 %
H I 4, 588 (2) 11 %
E 42970/82 (5) 10 %
EKmS 4° 4, 368/86 10 %
H II 18, 200/66 (IV) 10 %

Contains poems

H I 4, 587/8 (1)   96 %
H I 4, 589 (3)   93 %
H I 4, 589 (5)   86 %
H I 4, 589/90 (8)   86 %
H I 4, 589 (7)   83 %
EÜS III 239 (88)   82 %
H I 4, 589 (4)   79 %
H I 4, 589 (6)   76 %
EÜS VI 625 (9)   55 %
E, StK 42, 227 (5)   53 %
E A 1037/8 (12)   51 %
ERA II 31, 376 (153)   51 %