h22004190001
PärnumaaPärnu l.
Reinson, Jüri
1889

Metadata

COL: J. Reinson
ID: H II 20, 419/22 (1)
LOC: Pärnu l.
ZANR: muinasjutt/uuem rahvalaul
TMP: 1889

Kalatont

Mitte väga ammu, elanud Pärnu lahe ääres kaks naabert, ameti poolest kalamehed. Nagu nende elukohad üksteise lähedal olnud, nenda juhtunud siis ka väga tihti, et nende kalapüüsed teineteise ligidal olnud. Ja sest veel mitte küll, et nad üksteise lähedal elasid ja naabrid olid ning seltsis merel käisid püüsid vaatamas. Vaid nad olid ühesõnaga ütelda, nagu kalamehed ise ütlevad "paarimehed". Aga kõigest sest hoolimat, et mehed küll naabrid ja paarimehed olivad, jäevad siiski teise mehe püüsed alati kaladest tühjaks, kuna täma paarimehel alati kalu täis olid. Tõeste imelek ja arusaamata on see küll, mõtelnud mees, et minu võrgud alati tühjad ja temal täis on. Kas minu püüsed ei seisa selle samma koha pial kus tämal ja kas mina ei tee niisamma hoolsate tööd kui tämagi, aga ei aita midagi kõik minu hool ja mure, vaesus ja nälg kipuvad jalgsi võeraks tulema. Kuna täma aga üsna püstijalu rikkaks läheb, see ei või kellegi õige loomulik asi olla, seal piab midagi vale varpi või tühja törtsi juures olema - noh pole viga, ma tahan katsuda -
Häda aeab härja kausse, ütleb vanasõna. Häda aeas ka vaese mehe abi otsima. Ta läinud targa juure, kes teises külas elanud, ning jutustanud asjaloo ja oleku põhjast põhjani ära. Kui tark kõik oli kuulnud, ütelnud see: Sinu asi on küll natuke halv - aga seda võib veel kõik heaks teha. Üks teine hea mees on sulle seda tempu teinud, ma võiks küll selle koera tale tagasi koeu saata, aga ma ei taha seda teha. - Aga sa võid ometegi imet näha saada. Peale seda läinud tark mehega merele. Kui nad sinna kohta jõudnud, kus mehe püüsed olnud, lasknud ta augu jõe sisse raiuda, kui mees seda täitnud, pannud ta oma kübara mehele pähe, ning käskind meest kummuli augu piale laska ning merepõhja vaadata ning tähele panna, mis ta seal näeb. Mees täitnud käsku, aga mis näinud mees? Ta näinud, et üks väike must pois, suur hagu selgas, täma püüsete ees seisnud, ning tõrjunud kalu tagasi, kis hulgana tema võrku tahtnud tulla.
Poisike hüüdnud aga ise valju häälega
    8  Kõss Soomest, Kõss saarest,
    9  Kõss pika Miku mõrda! -
Noh, mis sa nägid nüüd? küsind tark. Kust sa vilets võisid kala saada, kui vaht väravas ees oli. Tark posisenud arusaamata sõnu iseeneses ning ütelnud: pole sul nüid enam viga ühti, vana vend! Selle peale läinud mehed igaüks oma kodu.
pag. 422 Sestsaadik olnud must poiss kadunud kui tina tuhka ja mehe püüsed olnud iga kord kalu täis kui teiselgi, nenda et omal süüa ja ka veel teistele müüa saanud, ning veel märka jõukaks saanud.
    14  Mina läksin kõrtsi
    15  Kalamees tegi mõrtsi,
    16  Kalamees läks merele
    17  Mina takka järele,
    18  Sain koti kalu.
    19  Kalakott jäi võlgu.
    20  Kalamees sai kahju
    21  Pugesin kõrtsi ahju,
    22  Kõrtsirahvas tegid kära
    23  Minu kõrvad põlesid ära.
Pärnu kalameeste suust üles kirjut. 1886