| |
Pulmadest
|
|
| |
Esimest korda kosjas käis änamiste peidmehe ema. Kosilane ei tohtind aga nooriku maeas enne istu kui ta asja olli ära rääkind. Võeti viinad vastu. Siis räägiti, "veiksed viinad olla juba joodud" see tähendab et üks kord on juba kosjad käind. Läks ta aga pärast veel kudagi teste nõuandmise peal raisku (tühja). Siis räägiti, must kass olla vahele sitund. Teist korda minnes (suurde viinde aegu) olli peidmees isi tema isa, ja veel üks ligim sugulane ehk naaber ligi. Viimane, kis just se päris peakosilane, üiti saeavanaks. Kosimist toemendadi änamiste ikka nel´laba õhta, ja noores kuus, siis olla ea lapseõnn. Noorpaar kandis peidmehe s.o. poiss peidmehe ja tüdruk nooriku nime esimesest kosjaõhtust kuni viimase pulmaõhtani, peale selle neid nimesid änam paelu ei sallitud. Kosja aeal pandi noorik peidmehe kõrva süüma. Kosilastele seuti sukad säärepaeldega pudelide kaela, nii anti pudelid tühjalt tagasi. Kosilased pidid aga enne valged ära minema. Peidmees läks aga isi omiku noorikuga lugema, minnes ei pidand aga noorik mette enne ees tuast väl´la minema. Peidmees istus enne saani, noorik tema sülle. Kõrvu istumine olla sakste asi, see talurahval ei passi. Nii olla ka kõik vanad inimesed, kis paaris, sõitnud. Peale selle kui juba lugemise tee käidud olli, käis noorik undiännda aeames, ehk saba viskames, s. o. noorik võttis ühe puupulga ja mässis sinna iga nägu värvitud lõngu ümmer, viinapudel ka tasku, nii käis ta kõik oma sugulased ja tuttavad läbi, veimesid viinutames, igasse maeasse kus ta sisse läks, viskas ta pulga ees tuppa järgmiste sõnadega "Lunastage lunastage looja pulka." - See lugu olnd aga sel aeal moodis, kui meie vanainimeste vanaemad alles noored olnd. - Laalatsele minnes püidnud peidmees saanis istudes oma jalga nooriko jala peale panna, niisamma ka laalatuse aeal: Tõenetakse et ka kahmakad noorikud seda püind teha, kui väha võemalik, ja see olla ka väga tarvilik olnd, (sest kumma jalg peal selle jalges püksid). |
|
| |
|
|
| |
Kui õpetaja laalatuse olli lõpetand, siis pööris noorpaar müüda pääva ringi ümmer nii tullid nad teeneteese käest kinni oedes kirikust väl´la kuni saani juure, seal viskas kõrvatsenaene ühe teki saani ääre laiali maha ja noorik astus selle pealt saani. Viimati olla ka mõned süles oma noorikuid saani tõsnd, aga see olnd aruldane, niisamma kui seegi, kis kiriko uksest väl´la tulles kohe nooriko käest lahti laskis, nende kohta üeldud "see paar küll easti ei ela. Pulmalauba, siis läks pulm (muedugi kahele poole) kokko. Peidmees läks aga veel selsamal õhtal oma poeaga nooriko maeasse, maea ligidale jõudes jäi rong natuke seesatama, sel aeal sõitsid peiupoisid ratsa nooriko ukse ette, seal andis keegi peiupoiss oma kannu nende kätte ja võttis mõega otsas nooriko poolt kannu vastu ning sõitis tulise kiiruga oma saea juure tagasi jutustama, mis ta seal kõik näind ja tähele pand. Saeavana sõitis rongi eesotsas, selle järele olli peidmees, peiupoiss pidi kord ees, kord taga ja vahel koguni ümmer rongi sõitma. Kui kõik juba joones olli ja obused ka väha inge taga saand, siis sõitis kõik terve rong täie kiiruga, peiupoiss kõige ees langu ukse ette, siis olli kära otsata. |
|
| |
|
|
| |
Nooriko poolt lauljad ollid ukse peal ees, ega lasnd tulijaid tuppa, tuliad aga algasid laulu. - |
|
| |
|
|
|
|
8 |
Ei see olnud meie süi,
|
|
|
|
9 |
Ega meie peiu süi,
|
|
|
|
10 |
Se olli teie neiu süi,
|
|
|
|
11 |
Et me siia tullime;
|
|
|
|
12 |
Käskis käia kenaste,
|
|
|
|
13 |
Üle õue õigeste,
|
|
|
|
14 |
Üle väl´la valgeste
|
|
|
|
15 |
Üle silla sirgiste,
|
|
|
|
16 |
Tema elmeste erinad,
|
|
|
|
17 |
Tema rahade raginad,
|
|
|
|
18 |
Kuuldi meie peiu kätte
|
|
| |
j.n.e. Nooriko poolt lauljad andsid jälle vastuseks. |
|
| |
|
|
|
|
21 |
Ei se olnud meie süi;
|
|
|
|
22 |
Eiga meie neiu süi,
|
|
|
|
23 |
Neiu meil seitsme seena taga,
|
|
|
|
24 |
Kuulab kuue luku taga,
|
|
|
|
25 |
Se olli teie peiu süi
|
|
| |
j.n.e. (Pulma lauludest ei ole aga änam midagi järele jäänud. Kõik on aeaga ühes mulda läind.)
|
|
| |
Kui juba küllalt kõik laulud ollid lauletud ja vaidlemised vaieldud, lasti siis langud järgmise pilkava lauluga sisse. |
|
| |
|
|
|
|
29 |
Langunaesed linguaugud.
|
|
|
|
30 |
Tulge tuppa tukiaugud.
|
|
| |
Kui langud sisse tullid, istus noorik metme teste naeste ja tüdrukude seltsis pika pingi peal riide taga varjatud, nii et jalad üksi väl´la paistsid. Saeavana pidi nüid nooriko teste seast esimese korraga ülesse leidma, võttis ta aga mõne muu, siis leidis ta nooriko poolt pulmalistest suurt naeru ja pilkamist. Peiupoiss tegi aga mõõgaga sagedaste risti igale poole ette, ega tohtinud noorik ilma ees risti tegemiseta kusagile minna, süügi aeaks lõi ta mõega otseti süügilaua kohta lakke. Peidmees ja noorik sõid ikka kõrvu, aga mette pallikäsi, vaid kinnastega, peiupoiss istus peidme ja kõrvatsenaene nooriko kõrval, igal süügil kõik see pulma aeg läbi. Linutamise aeaks pandi kaks tooli kõrvu, valge palakas üle, siis peidmees ja noorik sinna peale istuma, siis asusid kõik pulmalised nende ümmer ja laulsid tõsises meeles seda laulo. - |
|
| |
|
|
|
|
33 |
Nii sündko minu asi.
|
|
|
|
34 |
Nii käigu minu käsi,
|
|
| |
j.n.e. Selle järele võttis nooriku vend (ametnik, mette iga kord just lihane vend) põlle, mida kõrvatsenaene käe oidis, ja panni noorikule ette. Enne aga säädis ta teda õla peale, siis rinde ette, ja kui kahe- ehk kolmekordse teste käest nõuküsimise peale ikka veel vastati, et õige koht ei olla, siis alles juhtus ta õige koha peale, seal juures vabandas ta ennast liig nooreks nihukste naeste asjade talituses ehk kaibas ka noorikul selle ehk teese vea olevad. Sai põll ette, siis ei olnd mütsiga lugu sugugi param, vaid niisamma kõiksugused naljakad küsimised ja kostused said sealjuures ära räägitud, enne kui ta õigetsoodu pähä juhtus, siis panni ta veel ühe kõba linase põlle noorikule esimese põlle peale, võttis isi alt otsa peusse ja panni raha sisse, ja õiskas ka teisa ligi, |
|
| |
|
|
|
|
37 |
õitsa pulmad, õitsa pulmad,
|
|
|
|
38 |
tulge pulma!
|
|
|
|
39 |
tulge minu õe põlle paikama
|
|
|
|
40 |
tulge pulma tulge pulma!
|
|
| |
siis panni ka igaüks noorepaarile kingituseks, kui juba kõik ollid pand, võttis nooriko vend paelad lahti, mäskis põlle kokko ja surus nooriko sülle kõik selle saagi, siis asusid noored tugevad mehed nende ümmer ja tõstsid neid korraga kolm korda ülese ja õiskasid urrraa, lõpetusel akkas torupill kohe üidma ja peidmees läks noorikuga tantsma, peale selle katsus iga üks nooriku jalgu, kel süda lüstis ja keha kandis. Peale selle kui juba küllalt olli süüdud, joodud ja tantsitud, viidi noorpaar lauluga laudile magama, olnd ta külmem kui tali, aga laudil nad pidid ikka magama, kõrvatsenaene säädis nad kasuka alla. Omiko aeti nad järgmise lauluga üles. |
|
| |
|
|
|
|
43 |
Tõuske üles noored rahvas üles üles,
|
|
|
|
44 |
Juba äi on ärjad süütnud üles üles,
|
|
|
|
45 |
Juba ämm on lehmad lüpsnud üles üles.
|
|
|
|
46 |
Äial ärjad ämmal lehmad üles üles.
|
|
|
|
47 |
Minil vaesel jo midagi üles üles,
|
|
| |
(rohkem ei tea).
|
|
| |
pag. 776 Silmapesuvesi viidi ka ühes laudile, seal pannid nad endid riidesse. Sel pääval ei olnd ka muud midagi isiäralist, kuid nooriko kirst saadeti õhto valges aegsaste ees minema. Kirstul olli aga seda suurem au, mida raskem ta tõsta olli, sellepärast pannid nooriko isad sagedaste vakka kaks rukkid kirsto põhja veimede ja riiete ala. Peale selle sõitis terve pulm ühes kas või 25 saanitäit ja kõik õhto pimedas peidme maeasse. |
|
| |
|
|
| |
Ämmaeit, (peidme ema) olli vana kasukaga õues noorikud vastu võtmas, kasukas visati nooriku jalge ette laiali maha, noorik viskas sukad vööga sinna peale, mida ämmaeit kohe ära võttis, siis alles võis ta kasuka peale saanist väl´la astu. Teesel omikul, kui juba kõrvatsenaene ja noorik isi veemed kõik ollid aru peale pand, kellele see ehk teene tükk lähab, kutsuti peiopoisid aita kirstu lahti ostma. Kirsto ostmiseks pandi iga nurga peale, s. o. kirsto lae peale üks raha, keskpaika aga üks täis õbe-rublatükk. Saevana, kis kõege pulma aea nägu kassameister, võttis ka siit raha ära, luges üle ja andis nooriko kätte. Sellejärele võeti kirst lahti. Nooriko vend viis käsu järele veemed igaühele kätte. Üks täiskimp olli: a) 1 paar musti kaugele üle põlve ulatavaid meeste sukki, säärepaeldega kokko seutud; b) 1 paar naesterahva sukki säärepaelad ümmer, aga änamiste kirjud sääred ja valged pöiad, d) 2 paari kindid, e) 1 meestesärk, g) ja 2 vööd, nendega olli kimp kokko seutud, kitsam vöö üüti laulu-paelaks, see olli nõnna seutud, et nooriko vennal õlbus olli teda saajale ülepea kaela visata, ämma kimp, see olli oopis suurem, sinna olli naestesärk ja ka üks suur palakas ligi pandud, peale nende ülemal nimetadud asjade muidugi pidid nad ka kõege paramad ja peenemad kõik olema. Peiupoisid ja ka kõik peidme poolt pulmalised kis paarrahvas said täied kimbud, üksikud inimesed said kindad ehk sukad, aga säärepaeldega pidid nad kokko olema seutud, sellepärast pidand neid iga noorikul ikka 50 kuni 70 paari olema, kis mitte nälga ei tahtnd näha. Kui juba igaüks oma jau olli kätte saand, siis kutsus ämm noorikud maea vastu võtma. Kõege esti mindi veistelauta, siis lammaste ja sigade lauta, iga looma eest, keda noorikule lubati, pidi noorik midagi andi ämmale andma, näitus. lehma sarvi sukad, lamma kaela kindad, ärja sarvi vöö j.n.e. viskama. Kõrvatsenaene kandis seda koormad ligi, et noorikul käeparast võtta olli, sealt mindi aeda juure lihatonni ja viljasalvesid vaatama, viimaks veel kaeokook, kulp, ahjoroop ja lebalabidas pidid saama valgustud. Mõni ämm kis noorikul äbi tahtis teha, ehk noorik küll kõige tarviliste asjade ja kohtade jauks veime ligi olli võtnud, astus veel viimaks kartsapulga peale ja laulis kukuroogo kui kukke põlnd nähtaval mitte, seal tõmmand noorikud sagedaste oma jala ümmert säärepaelad ära ja visand kuke, s.o ämma kaela. Peale selle kui veemed jägatud, akati raha aeama, veemevakk toodi laua peale, valge riie laotadi üle. Peidmees ja noorik istusid laua taha vaka kohta. Kõrvatsenaene olli ästi vaka ligi, ja tema pidi ka see esimene mustlane olema rahaaeamise juures. Saeavana, see olli esimene, kis oma maksu ära maksis, siis jäi ta aga vaka juure ja pidi oolega tähele panema, et igaüks ka oma tarviliko jau pidi andma et küll veemekimbul täiliko inda ei olnd määratud, siiski arvati ta kaks õberubla väärt, rohkem andi ei lükatud tagasi. Peiupoesde tüü olli nüid kõiki pulmalisi ette tuua, toodavad aga katsusid endid igamoodi silmakirjaks vabandada, näitus. aastad olla kehvad ja rahasaagid kasinad. Saeavana, see jägas aga iga vastuvaidlejale niipaelu viina, kuni rahakott lahti läks. Viimaks kui kõik oma jau ollid juba ää pand, tulli üleüldine priitahtlik rahapanik käekatsumine, siis asusid kõik ligi, iga üks panni, kis peidme poolt see panni ja ütlis "Peidme käsi peal" kis nooriko poolt pulmaline, see panni ja ütles "nooriko käsi peal". Vahest läks rahapanik ja üidmise ääl nii sagedaks et muud ei olnd kuulda, kui - Peidme käsi: Nooriko käsi: peidme käsi, nooriko käsi, kuni kõigil raha otsas ja vahel riido ka veel takkapeale, et teene olla oma rassidega tema kopikide vasto võedelnd, siis ei üeldud ka mette änam käsi peal vaid jalg, s.o. peidme jalg peal, nooriko jalg peal, selle rahaaeamise juures joodi aga vahest rohkem viina ära kui enne kahe pääva sees. Selle pääva õhta läksid nooriko poolt pulmalised tagasi n. isa maeasse, seal peeti siis veel 2 ehk 3 pääva vaiksid pulmi, niisamma jäi ka peidme poole pulm kokko, aga ikka änamiste üks pääv kauemge veel kui nooriko maeas, nii olli pulma pikus 5-6 pääva, lauba õhtu ei jäänud pulm iialgi änäm ühte, selle vasto olli aga pühaba õhto änamista akatus, peale pulme esimesel pühabal sõitsid noorpaar kirikusse, peale kiriko asusid lahkund sõbrad ja ka uued peidme ümmer, peidmel ehk õigem nüid ütelda noorikul olli lebakott ligi ja ka viinapudel, seal anti sõbradel veel viimast liitu. Muidugi mõista sooviti siis ka noorepaarile õnne (ead õnne). Noorikul olli aga esimene tüü sel õhtal kui ta peidme maeasse viidi kohe uksest sisse minnes alg ehk kaks puid ahju visata, enne kui ta muud midagi sai ümmer vaadata. Kui kuulda olli, et see ehk teene tüdrek ära olli kositud, siis räägiti, "ühe tüdruko kõrv olla jälle ära lõegatud". |
|
| |
|
|
|
| |
|