H II 21, 325/40

h22103250000
Pärnumaa — Tori
Tilk, Jüri (Virola, Yrjö)
1889

Metadata

COL: Jüri Tilk
ID: H II 21, 325/40
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Tori khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1889

Tülid1
Tülid - kosjad, pulmad, juodud.
I Enne pulmi. Kosjalaul
     4  Vennakene, ellakene!
     5  Kui lääd naista kosimaie,
     6  Kutsu minda tiadajase,
     7  Tiadajase, tundejase.
     8  Mina tunnen tuemad neiud,
     9  Mina aiman laesad neiud:
     10  Tuemal neiul tukka pikka,
     11  Laesa jalad lohma-lahma,
     12  Vedelal üö madalas.
Pärast kosjade, selle lauba õhta kui noorpaar pühaba maha-üeldi, olli "suure viina juomene;" sinna tulli ka peime ema, ühes isa ja kosilasega.
Kui esimest korda olli mahaüeldud, läks noorik "undiända aeama"; võttis viinapudele ligi ja keis müöda oma küla ja sugulasi "nooriku viina" viimes. Talle anti sis sukki, kindid jne. Seda tegid kõege rikkamadki; aga vaesematele, kellel suuremad veime ei olnd, anti ikke rohkem.
II. Pulmad.
Pulma aega olli ummes nädal. Päris pulmapäävad ollid kaks esimest langupääva ja ka kolmas, vihtlemese päe. Piale selle olti viel kummagi pool na kaua koos, ku arvati. Iga perekond võttis kottu süögiraami, "lebakoti" ligi. Ka viina võeti ligi; mõni viis õlutki. Mis viel toedu poolest ja õllest viinast puudus, muretses pulma peremies. Pillimehes olli änameste torupillimies.
Pulma kokkuminemese õhta kiedeti "maoilbu lient". Pärast süöma läksid peime poolt nooremad mehed nooriku poole "naelutama", selle jaos varnu seena sisse lüöma, et neil oome langule tulles riiete panemese kohta oleks. Kui süia-juua ollid saand, sis läksid jälle oma poole.
Langule minti, kui väga pikk sõedutie ei olnd, na omikust pääva, enne lõonat. Langupäe ei jäänd muud koeu, kui pulmatalitajad ja mõned vanad inimesed. - Ennemueste olli ikke üks aenuke peiupoiss. Peiupoiss ja peimies sõitsid ratsa languleste ies; teesed ollid saanidega ja regidega, lühekse maa pial ka jala. Peimel olli kaks käterätikud sedasi kaela pial, et teesed otsad parama pool puusa pial kinni, teesed sel´lataga rippusid. Peiupoisil olli üks käterätik rinde iest läbi ja otsad sel´la taga. Peimel, peiupoisil ja raudkäel ollid ka mõõgad2
Pulmamõõgad ollid mõnes peres vanast, kistab mis aeast saadik. Neid laenati müöda pulmi. Kui tagasi tuodi, sis ollid ikke säärepaelad pärase siotud.
. Tie pial laoleti:
     24  Isamies, ilusakene,
     25  Peiupoiss, punasekene,
     26  Raudakäsi räämirinda!
     27  Laske ruunad rutust joosta,
     28  Täkud täieste karata,
     29  Märad mängides järele,
     30  Ruuna turjad tulda lüia,
     31  Sälu sääred sätendada,
     32  Varsa kabjad välku eita.
     33  Lähme, lähme! saame, saame!
     34  Millas meie sinna saame,
     35  Kus meid ammu oodatase;
     36  Kus on kül´led küpsemassa,
     37  Anipraadi audumassa!
pag. 328
     39  Peiukene, poisikene,
     40  Kust sa tunned äia õuet?
     41  Äia õues õbenuppu,
     42  Väravas on vaskenuppu,
     43  Riida pial on kuldaristi,
     44  Langu õues laia lippu.
     45  ------------------
     46  Tere, õue õonapuene,
     47  Tere, tuba tomigane!
     48  Tere, uued langu-uksed,
     49  Tere, värvitud väravad,
     50  Tere, katus kardakirja,
     51  Tere, räästas rähnikirja!
     52  Tere, tuba tomingane,
     53  Tere, lauta laasilene!
Enne kui langulesed nooriku maea juure jõudsid, sõitis peiupoiss ies sinna ja viskas "tuhakinda" (ühe kinda, mis tuhka, pudelitükka jne. täis olli, kus vana ross raha ka sias) üle ukse tuppa ja sõitis sis jälle testele vasta. Tie piale olli langulestele tuld ja muud takistusi ette tehtud. Ukse ette jõodes ei saand enne sisse, kui noorik väl´la laoleti.
pag. 329 Selle tarvis ollid iad lauljad tellitud3
Laulikud ollid tihti, nagu pillimieski, palgatud.
, änameste vanemad naesterahvad. Langulesed ukse taga laultsid:
     58  Langukesed, linnukesed!
     59  Ma tullin oma otsimaie,
     60  Neidu noorta nõudemaie
jne. Tubased laulikud vastasid:
     63  Langukesed, linnukesed!
     64  Sibu siita ammu läenud:
     65  Eele läind ehavalula,
     66  Tuna taevakoidikule;
     67  Läenud linnast linti tuoma,
     68  Pärnust põllepaelukesi,
jne. Väl´last laulikud:
     71  Olge vait, valetegijad,
     72  Tüha jutu tõstajad!
     73  Neiu nurgib kammerissa,
     74  Seesab seenade tagaje,
     75  Vaheb mede valge peiu piale,
jne. Enne olli noorik valmis ehetud. Selges voolidega kuub, kindad käe, kaelarahad kaeles (kõege vähäm kolm; rikkamatel rohkem), õbe-elmed, sõlg; pias nurgelene punasest kalevist, tõhunahka äärega kübar. (Kõege pulmaaea pidi noorikul alati kuub selges ja kindad käe olema).
Tuodi sis esiti noorikuvend palaka all väl´la. Selle kohta ütlesid laulikud:
     80  Ei sie põle meie neiu:
     81  Sie o sita valeneiu,
     82  Sie o pullide pusitud,
     83  Suurde sõnnide sõkutud
jne. Viimati sis tõi noorikuvend nooriku süles väl´la, kellel palakas üle pia olli. Nüid rauti noorik ära. Mõõgad oiti nooriko pia kohtes ja keiti kolm korda ümmer nooriku. Sis viiti noorik jälle tuppa. Tuppa minnes tantsitas teda peiupoiss kõege esiti (Mõne ütlemese järele viis peiupoiss peime ja noorikuvend nooriku tantsima). Tantsu juures ollid ka laulud:
     86  Tere, käli, anna käppu!
     87  Püsta pöial mu piuse!
     88  Tantsime, tare väriseb;
     89  Kõnnime, koda kõmiseb.
pag. 331
     91  Puhu üles pulmapilli!
     92  Aea üles saeasarve!
     93  Ma viin tamme tantsimaie,
     94  Kõre kuuske kõndimaie.
Testel langulestel võeti suured riided ukse taga sel´last ära. - Langulestel olli oma pass või kiri ligi, kus ülese olli pantud, mitu sülda kaapsid, mitu vakka einu ja mitu tuuti kaeru neele ülespidameses piab antama. - Peimies mudu kuskele ei läind, kui ikke peiupoiss ies, ja kus uksest läbi läksid, sial lõi peiupoiss mõõgaga risti, ja peimies nasamma, enne ette. Lõunese tehti langudele sooja õlut (õllepudi). Sõnis ku süia tehti, laultsid langulesed:
     97  Langukesed, linnukesed!
     98  Tehke meil sooja õluta,
     99  Pieneida peergesida.4
Peerges - soe õlut, rõõsa piimaga segatud.
     100  Meil on rindus riisitangud,
     101  Kurkus on meil kuuseokkad,
     102  Kaeles kadakamarjad.
     103  Sie viib rinnust riisitangud,
     104  Kurgust viib ta kuuseokkad,
pag. 332
     106  Kaelast kadakamarjad.
     107  Sis mina laolan lahkemini,
     108  Ütlen sõnad selgemini
jne. Kui langud sõid, sis laultsid oma rahvas:
     111  Süöge langud, juoge langud!
     112  Ärge, langud, põue püstke!
     113  Ma olen oolas otsimaie,
     114  Kabal läbi katsumaie;
     115  Otsin uue kuue põued,
     116  Kabistan kasukapõued,
     117  Rüistan ka rüiepõued ...
     118  Ärge kartke, et kahaneb,
     119  Ärge vaatke, et vähäneb,
     120  Ärge pelge, et siit puudub!
     121  Kui aga puudub - puksin pulli,
     122  Vähäneb, sis väänan värssi,
jne. Nal´laviisi üeldi vahel ka sekka:
     125  Unt on ahjus, teene aedes,
     126  Kolmas koples kammitses...
     127  Püstke põue, jooske õue,
jne. Õhta ies akati noorikud minekule säädima.
pag. 333
Kui noorik laua-otsest ära läks, sis valvas raudkäe naene sõnis sial, et nooriku aset ära ei nõiutada. - Noorik istus tooli piale; nooriku vend panni tanu päha ja ütles: "Uneta uni, määleta tanu, pia noormies mieles!" Kaks korda viskas noorik tanu piast ära, aga kolmanda korra jättis pähä.5
Et tanu rikutud ei saa, panti esiti üks vana, aga viimase korra aeg päris tanu.
 Tanu piale panti rätt (Rätt olli üks käterätiku moodi rätik, mis sedasi pähä panti, et kespaik ja otsad lagipähä kinni püsteti ja mis sis mõlemate pool kõrva ääres rippus). Pärastpoole kadus rätemood ära, ja panti kübar tanu piale). Kübar olli ka tüdreku piavari, aga naist tundis sest ära, et tanu äär alt väl´la paistis). Sis panti viel ueu (palakas) kõege üle, mis kolme reesiga - peime, peiupoisi ja raudkäe reesiga - otsa pialt, lõua kohast ja rinde pialt kinni panti. - Noorikud saates olli omapoolsete laulikutel paelu õpetamest. Laulud ollid tõsised ja aledad ja alati olli seda nähä, et iad laulikud oma lauludega kõike nutma aeasid.
Laulik õpetas:
     134  Neiukene, noorukene!
     135  Kui sull' liiga tehtanesse,
     136  Üleliia üeldanesse:
     137  Pane sa sõnad tähele,
     138  Rapsi sõnad rammatuse;
     139  Vii nad veetiele,
     140  Kanna nad kaeuraeale:
     141  Vesi viib viie venna tiada,
     142  Õerutab õdede tiada;
     143  Sialt saab suoseltsi tiada.
     144  Sis aga äia auguldase,
     145  Ämma ända rapsitase
jne. Kui noorik vaenelaps olli, sis ollid ka selle kohta isi laulud. Üks ilus ja ale vaeselapse laul olnd:6
Sii aga mõni riise.
 (Vaene tütarlaps lähäb ema aua piale:)
     148  Emakene, memmekene!
     149  Mõesta mu unenägusid:
     150  Arukask olli aedatiela,
     151  Lepp olli laia laodatiela,
     152  Saar olli suuri saonatiela.
pag. 335 (Ema vastab, et sie pulmi, langulesi jne. tähendab)
Tütar:
     157  Emakene, memmekene!
     158  Tule mu kirstu kinnitajaks,
     159  Veemevaka valmistajaks!
Ema:
     162  Ei või tõosta, ei tõoda:
     163  Muru kasund mulla piale,
     164  Arueina aua piale,
     165  Kasteeina kaela piale,
     166  Ristikeina rinde piale.
     167  ------------------
     168  Mis on vaeselapse palka?
     169  Metsast viiasse mehele,
     170  Kännu otsest kaasa juure.
     171  Kis on tema pulmalesed?
     172  Metsapuud ta pulmalesed,
     173  Kased valged kaasanaesed,
     174  Süöt on suuri süömalauda,
     175  Põllupienar istepinki,
     176  Rebane roategija,
     177  Jänes vilges peiupoissi,
     178  Unt o pulma oldermanni,
     179  Karu kallis sõeduruuna.
pag. 336. Enne minekud anti kolm suutäit soolaleiba noorikule, sis ku ta juba ueu all olli. Noorikul olli oma noorikukann; sie panti õlut täis, tie pial loksutas noorik sellest tie ääre õlut maha, nii natukseaavalt, et sõnis ku peime koeu loksutada jäi. - Nüüd sõitis peiupoiss nooriku saani ies, peimies taga, nooriku vend istus nooriku kõrves, kõrvatsenaene ja kõrvatsenaese mies oma saaniga peime taga; sis teesed langulesed. Tie pial rautas peiupoiss kolm korda pulmarongi. Rautamese aeges jäeti rong seisma; peiupoiss sõitis kolm korda müöda pääva ümmer pulmaleste ja laksutas isi piitsa. Esimene kord rauti minema akates, teene kord poole tie pial, kolmas kord sis ku koeu saadi. (Sihuke samma rautamene olli ka omiku tulles). Kui ukse ette saadi, tõmmas üks peime poolt pulmalene nooriku obuse looga pialt ära ja viskas üle tua, selle iest sai ta kindad. Nüid laultsid jälle nooriku tuojad ukse ies:
     182  Isakene, emakene!
     183  Tulge väl´la vaattamaie
     184  Kas on mini mielelene,
pag. 337
     186  Poeanaene nal´lalene,
     187  Kas on tugev tooristele,
     188  Paras veepangedele.
     189  Kui põle mini mielelene,
     190  Poeanaene nal´lakane,
     191  Kui põle tugev tooristele,
     192  Paras veepangedele,
     193  Sis viime suure soode piale,
     194  Üle soo, üle rabade,
     195  Kus ei kuule kuke äälta,
     196  Kuke äälta, kana kõõru,
     197  Karjalaste lauluäälta,
jne. Tubased laulikud:
     200  Või tuod tuppa tukunuia,
     201  Ahu ette aesukoti?
     202  Tuleb tuppa, kuseb nurka,
     203  Ahu ette augu sisse!
jne. Saanist väl´la astudes pidi noorik peime pükste piale astuma, mis ämm talle jalge ala viskas.Tuppa tulles tantsitas äi noorikud ja noorik viskas tema abiga mõne alu puid ahju. Piale selle viiti noorik laua otsa. Nii kui ta istus, visati talle üks poisslaps - rüpepoiss - sülle, kis sukad sai. Anti jälle noorikule kolm suutäit soola-leiba ueu ala ja võeti sis ueureesid lahti. Lapsi ja vanemidki inimesi olli külast pulmamaea juure tulnd; neele jagati nüid "kingiliha", anti igaühele tükk lihaleiba. - Üösis viiti noorikud peimiest lauta magama, kus ase olli tehtud. Peiupoiss viskas peime aseme piale, ja sie jäi esimese korraga pikali; noorikuvend viskas nooriku peime kõrva; sie aga kargas kaks korda ülese, kolmanda korra jäi.
Teese omiku tõi kõrvatsenaene neele lauta vett ja siepi silmi pesta. Nooriku poolt tulti täna langule ja tuodi veemekirst ära. Peimies sõitis neele ratsa vasta ja rautas neid ka ühe korra. Noorik sõi nüid omapäältsete langulestega ühes. Kõrvatsenaese mies valvas, piits käe, ahu otsel, et nooriku poolt langulesed keresalt vorsta ei varasta. Lõuneaeg olli veeme jagamene. Peiupoiss ja iga perekond sai kimbu. (Kimpus olli: 2 paari sukki, teesed mieste-, teesed naeste-sukad; 2 paari kindid, teesed sõrm-, teesed labakindad; särk ja pussakas ümmer, või pussaka asemel üö (kui alam kimp). Ämma kimpus olli 2 särki, teene mieste-, teene naeste-särk ja palakas.) Üksikud inimesed said sukki, kindid, säärepaelu ja üösid. Üks peime poolt poiss läks jagamese aeges laudile ja laulis kuke viisi; selle iest visati talle paar kindid kätte. - Piale selle keis noorik, peiupoiss ka ligi, "valgustames." Kust noorik üle ukse astus, sinna jättis ta säärepaelad ja peiupoiss kallas kannust õlut kah. Sedasi keiti kõik kohad ää. Kaeu ääres või vee-augul viskas noorik raha ja peiupoiss kallas kannust õlut. Laoda ukse piale jättis noorik valged palmikud. Iga loom, mis noorepaarile sai, valgusti ära. Obuse ja lehma piale panni noorik üö, lamma piale säärepaelad; peiupoiss kallas ikke õlut ka piale. Ämm korjas jälle takkajärele kõik anded ülese (omale). Nüid süödi jälle "kiisalient" (õllepudi). Õhta tulli raha-aeamene. Noorikud-peimiest istusid laua otses, peiupoiss "vidas kätte", lähedamalt sugulased enne. Raha-aeajal pidi ia suu olema, et rohkem raha antaks. Kimbu saajad andsid 2-3 rubla, peiupoiss andis rohkem. Kui raha-aeamene müödes, süödi ja langulesed läksid koeu.
Kolmandal pääval läksid peime poolt nooremad inimesed nooriku poolt pulmalesi vihtlema kutsuma ja tullid sis nendega ühes. Vihtlemene, kupu- ja aadrelasmene ollid nal´latembud; vihtlemese nõu sisse pidi aga raha panema ja ka kupu- ja aadrelasjatele maksma. Raha sai mudugi noorikule. Kui nende nal´ladega õhta kätte tulli, läksid nooriku pooltsed jälle koeu ja nüid peeti viel kummagi pool pulmi nii kaua kui arvati.
Sihuksed pulmatembud ollid 50-ne aasta iest viel üsna moodis. Nüid peetase pulmi küll sedasammasi, keiase langul, jagatase veime ja aetase raha, aga (piale vihtlemese nal´la) on kõik tembud, kuntsid ja laulud kadund.
1 Tülid - kosjad, pulmad, juodud.
2 Pulmamõõgad ollid mõnes peres vanast, kistab mis aeast saadik. Neid laenati müöda pulmi. Kui tagasi tuodi, sis ollid ikke säärepaelad pärase siotud.
3 Laulikud ollid tihti, nagu pillimieski, palgatud.
4 Peerges - soe õlut, rõõsa piimaga segatud.
5 Et tanu rikutud ei saa, panti esiti üks vana, aga viimase korra aeg päris tanu.
6 Sii aga mõni riise.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 42232/3 11 %
H II 56, 252 (3) 11 %
ERA II 122, 321 (1) 11 %
H II 21, 154/5 (8) 11 %
EÜS VI 1160 (53) 10 %
H II 17, 496 (16) 10 %
H II 19, 711 (71) 10 %
H II 21, 115 (40) 10 %
H II 34, 406 (165) 10 %
E 8082 (64) 10 %

Contains poems

ERA II 195, 203/4 (2)   84 %
ERA II 7, 23 (1)   83 %
E 38201 (c)   83 %
ERA II 196, 542 (39)   83 %
EÜS VI 469 (54)   80 %
ERA II 24, 99 (7)   79 %
EÜS IX 1112 (40)   77 %
EÜS X 1436 (12b-d)   77 %
ERA II 24, 377 (4)   76 %
ERA II 129, 411 (5)   73 %
E 83166   73 %
ERA II 14, 261 (l)   71 %
ERA II 81, 716 (5)   70 %
ERA II 10, 466 (2)   70 %
ERA II 195, 392 (18)   70 %
ERA II 6, 687 (12)   70 %
ERA II 147, 465 (38)   67 %
EÜS IX 603 (7)   67 %
H II 16, 403 (5)   65 %
H III 22, 417/8 (8)   65 %
H II 47, 143 (9)   64 %
ERA II 17, 161 (104)   64 %
H II 24, 692/3 (8)   64 %
E 85213 (1)   64 %
H III 5, 843/4 (9)   63 %
H III 29, 184 (9)   63 %
E 25474 (2)   62 %
H I 7, 387 (2)   62 %
E 39587 (1)   62 %
E 82489 (3)   62 %
ERA II 1, 139 (2)   62 %
E 83130   62 %
ERA II 195, 86/7 (7)   61 %
H I 1, 260 (154)   61 %
ERA II 299, 376/7 (96)   61 %
ERA II 197, 85 (4a)   61 %
E 84880/2   61 %
ERA II 3, 488 (3)   60 %
H, R 1, 236 (9)   60 %
E 31129 (7)   60 %
EÜS III 26 (58)   60 %
ERA II 168, 643/4 (13)   60 %
ERA II 302, 333 (8)   60 %
H II 16, 803 (8)   60 %
E 19788   60 %
H II 10, 354 (82)   60 %
E 11037 (6)   60 %
ERA II 287, 142/3   60 %
H III 30, 289   60 %
E 12036 (3)   59 %
E 8850/1 (64)   59 %
E 85365 (6)   59 %
EÜS X 2181 (11)   59 %
E, StK 37, 175 (17)   59 %
ERA II 3, 279 (6)   59 %
ERA II 6, 654 (2)   58 %
H I 7, 306 (1)   58 %
H II 40, 318/9 (1374)   58 %
ERA II 16, 416 (41)   57 %
EÜS IX 62 (50)   56 %
H II 28, 351 (22)   56 %
H III 18, 214 (6)   56 %
ERM 146, 69 (25)   56 %
H II 2, 441 (584)   56 %
H II 19, 590 (14)   56 %
H II 17, 197 (4)   55 %
H II 35, 417/8 (269)   55 %
ERA II 17, 163 (110)   54 %
ERA II 7, 258 (15)   54 %
E 19417 (4)   53 %
EÜS VIII 603 (130)   53 %
E 12932 (29)   53 %
E A 909 (13)   53 %
ERA II 127, 93 (19)   53 %
ERA II 25, 59 (23)   53 %
EÜS IV 1683 (183)   52 %
ERA II 6, 512 (2)   52 %
H II 17, 208 (16)   52 %
E 82997/8   52 %
E 79251/2   52 %
ERA II 124, 270 (18)   52 %
EÜS XI 237 (1)   52 %
EÜS V 583 (52)   51 %
H II 37, 457 (51)   51 %
ERA II 152, 610/1 (108)   51 %
H II 10, 464 (224)   50 %
ERA II 159, 342 (14)   50 %