h22104660002
PärnumaaTori
Kiisk, Mihkel
1882

Metadata

COL: Mihkel Kiisk
FUNC:
ID: H II 21, 466/8 (2)
LLIIK_YHT: Lüroeepilised laulud (Müütilised laulud)
LOC: Tori khk., Tori v.
TMP: 1882 (kogutud) & 1888 (saadetud)
TYP: Loomine
TYP_YHT: Loomine

Mõistke

    2  ¤
    3  Mõistke, mõistke mehed noored
    4  Mehed noored, naesed targad:
    5  "Mis lindu tõusis meresta,
    6  Linaesta, laine'esta,
    7  Punasista palge'esta?"
    8  "Sinitiivu linnukene,
    9  Halliharki sabakene."
    10  Lendas ta siis tüki tieda,
    11  Tüki tieda, markun maada.
    12  Tulli vasta kolmi põõsast:
    13  Üks olli põõsas punane,
    14  Põõsas punakarvaline;
    15  Teine sie sarap sinine,
    16  Sarap sinikirjaline;
    17  Kolmas sie põõsas kollane,
    18  Põõsas kollakirjaline.
pag. 467
    20  Lendas jälle tüki tieda,
    21  Tüki tieda, markun maada.
    22  Lendas sõni kui siia maale.
    23  "Mis ta otsis siia maale?"
    24  "Otsis kullasta pesada,
    25  Hõbedasta poeukesta."
    26  Hakkas siis pesa tegema:
    27  Tegi tema päeva, tegi kaksi,
    28  Tegi pooli kolmandille.
    29  Hakkas siis mune munema:
    30  Munes tema muna, munes kaksi,
    31  Munes pooli kolmandille.
    32  Hakkas siis poegi haudumaie:
    33  Haudus päeva, haudus kaksi,
    34  Haudus pooli kolmandille.
    35  Said poead verissulile.
    36  Hakkas siis poegi pillutama:
    37  Ühe kuuks taevaesse,
    38  Teise päevaks ilma piale,
    39  Kolmas kiviks põllu piale,
    40  Kui pole kuuda taevaesse,
    41  Kust siis tunnid tuntanesse?
    42  Kuust need tunnid tuntanesse.
    43  Kust siis aead arvatakse?
    44  Päevast aead arvatakse.
    45  Kui pole kivi põllu piale,
pag. 468
    47  Kust siis saab õlut punane,
    48  Kust siis saab maki magusa?
    49  Kivist saab õlut punane,
    50  Kiviveest maki magusa.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H, Jõgever 2, 12/3 (671 (5)) 94 %
H II 22, 663/4 (1) 49 %
H II 22, 639/40 (7) 30 %
H IV 2, 91/2 (20) 22 %
H III 21, 188/90 (2) 20 %
Veske 2, 310/1 19 %
EÜS V 1152/3 (207) 18 %
EKmS 4° 5, 616/7 (38) 17 %
H II 2, 416/7 (548) 17 %
EÜS VIII 2282/3 (22) 17 %
H II 17, 608/10 (10) 16 %
EKmS 4° 4, 321/2 (27) 16 %
H III 28, 371/2 (4) 16 %
E 64252/3 (22) 15 %
ERA II 84, 385/6 (8) 15 %
E 9070/1 (4) 15 %
H I 5, 34/5 (60) 15 %
H II 17, 924/5 (1) 14 %
H II 2, 517/9 (675) 14 %
H II 2, 343/4 (469) 14 %
H III 12, 57/8 (5) 14 %
H III 22, 411/2 (1) 14 %
H III 2, 384/6 (6) 14 %
EKmS 4° 1, 583/4, (34) 14 %
E 43990/1 (2) 14 %
H II 26, 433/4 (2) 14 %
H III 12, 615/7 (1) 13 %
EÜS X 2571/2 (30) 13 %
EÜS VII 294/6 (49) 13 %
EÜS VIII 1395/6 (102) 13 %
E 61723/4 (30) 13 %
H II 1, 97 (137) 13 %
EÜS VII 1881/2 (71) 13 %
H II 46, 589/90 (5) 13 %
EÜS VI 695/6 (56) 12 %
EÜS X 2305/6 (129) 12 %
ERA II 3, 326/7 (11) 12 %
H II 55, 839/41 (19) 12 %
H, Mapp 49/50 (2) 12 %
H IV 5, 119/21 (7) 12 %
E 19819/20 (5) 12 %
E 13038/40 (2) 12 %
E 10629 (3) 12 %
H II 33, 98/9 (66) 12 %
H III 13, 372/4 (2) 12 %
H II 2, 388/9 (509) 12 %
EÜS VI 1152/3 (39) 12 %
EÜS VI 1550/2 (296) 12 %
E, StK 23, 5/6 (3) 12 %
H II 38, 378/80 (46) 12 %
H II 17, 656/7 (56) 12 %
ERA II 3, 670 (45) 11 %
E 44101/2 (14) 11 %
H II 38, 461/2 (60) 11 %
E 25459/60 (15) 11 %
H II 47, 260 (13) 11 %
H I 9, 1 (2) 11 %
E 7900/1 (30) 11 %
H II 2, 200/2 (307) 11 %
H I 1, 544/5 (5) 10 %
H III 27, 348/9 (4) 10 %
H II 46, 808/10 (16) 10 %
H II 19, 118 (13) 10 %
H II 16, 137/8 (172) 10 %
E 7688/9 (22) 10 %