h22200660002
Pärnumaa — Halliste
Järve, Märt
1888
Emänd ja teopoiss. |
||||
| Mõisa teomehe vedäsiv' puid, egalütel paar ärge rii ehen. Tii läits mõisa äärbärist mööda. Sääl tetti emändil ommukusööki. Teomiis Pärt olli magjas poiss seda tääsiv' puha. Ta tunds magust söögi aisu ja akas koorma otsan laulme: | ||||
| 4 | Saas ma kõrra saksa sööki; | |||
| 5 | Annas kohe paari ärge, | |||
| 6 | Tõotes viil tõise paari. | |||
|
Emänd kuults läbi valla akne ärä, mis Pärt laults. Tulli lõunaaig kätte, kutsuti Pärt emändi ette. Mis sii olli, mis sa ommuku laultsid? küsk sii. Pärt ütel õiguse ärä. Kohe lask emänd tal kõtutävve saksa sööki anda ja käsk ärja karjaaida ajja. Pärdil es ole tõist paari ärge, es saa puid vedäme minna. Ärrä tulli enne õhtut kodu ja ku näi, et Pärt nurgan ists1 (=istus) , läits kohe käräme, et mis sa laiskmait siin vedeled? Ka sa puid vedäme ei saa? "Ei saa minnä; emänd lask ärja karjaaida ajja." "Mikeperst ta sinna lask ajja?" "Temä ütel et puu oleved kõvere ja alampe ei sündüved riita." "Mis lori sii om! Puu om ää küll. Võta ärjä ja kasi mõtsa!" Pärt läits võts ärjä ja sõits vilisten emändi ak- ne alt mööda mõtsa poole. Nüüd emandil süda täis! Aga et ärrä esi ärjä kätte ands, siis es või muud tetä, ku saats üte suure ulga partse, mõni mitusada tükki, Pärdi talule, et nii Pärdi pidiv' nälgä sööma. Pärt jälle võts pardsi vastalt puha ääs ja sei2(=sõi) ega päe saksa sööki. Ku ta tõine nädäli mõisa läits, olli emänd kohe küskmen: "Pärdike, mis pardsikse teeve ka?" "Mis na teeve? Pardsi kõnelev' puhast eesti kiilt." "Mis na siis kõnelev'?" ''Na karjuv' kik üten koorin: Pärt emändi sõber, Pärt emändi sõber!" Nüüd ei ole emändi irmul ämb otsa. "Ruttu mine kodu ja tapa kik pardsi ärä," ütel ta Pärdil. "Ku ärrä seda kuulda saab, siis oleme me mõlembe kadunu." Ja Pärt läits naartan kodu. |
||||
|
1
(=istus) 2 (=sõi) | ||||