h22201330000
Viljandimaa — Paistu
Ruubel-Kõrnitse, Peeter
1889
Seletused laulte kohta. |
||||
| Egä Te, kallis Doktoriärrä, sedä vist pahas ei pane, et ma oma laulte sumakul mõne sõna seletuses manu pane. Mia ei tiis seda küll mitte suguki; sest sii tiib Tede uurmisetüü ilmaaegu raskes ja tiib ka miu saadetuse paksus, aga tõisest veerest ma mõtli jälle järgi, et siin miu laulte sehen tuleb siantsid sõnu, sõnavorme ja kõnekäände ette, midä eesti kirjakiil ei tunne, ja võõras inimene, kessi mede murrakut ei tunne, mitte ivaki aru ei saa. Õpat keeleuurja võib ehk küll mõtte järgi väl´lä uuri, aga muist om iki kah siantsid sõnu, midä ka timäki aru ei saa, olgu sis, et ta mede murret mõs´tab. Selle põhjuse peräst sis mia võti ette, oma pääst seletusi manu panna, et selle läbi keeleuurjal õlpsam oles, miu materjalist jagu saia. | ||||
| Edimesen saadetusen om kate lauliku käest korjat laulu. N° 1-11. kirjuti mia minel sügüsi üte vana mehe, Rits Rebäse käest üles ja N° 12-18. kirjuti mia juba oma latsepõlven ende vana nänni, Mari Ruuble käest üles. Tõine saadetus NN° 19-73. om tervelt edimise lauliku, Rebäse käest korjat. | ||||
| Nagu näede, om Rebäse laultel siantsed sõnavormid, kudas mede ümmerkaudu kennigi ei kõnele, nimelt lõpp "kene" om temäl iki "keine". Nindasammuti om "neiu" temäl "näiu". Kas nii vormid vanast mede paigun rahva suhun ka olliv', ei jõua mia mitte põhjente, aga sellepääle ole mia julge, et temä materjal tävveste Kaarli valla oma om, sest temä om Kaarli vallan sündünü ja ka vanas saanu. Olgu sis edimese saadetuse seletuse löhemelt, tõise omadege ma tii selle iist jälle pikemelt. | ||||
| lk 135/7 märkused laulu kohta, sõnaseletused jne olen pannud vastava laulu juurde | ||||
| Saadetus II. | ||||
| Nee om kik´k Rits Rebäse suust üles kirjute. Et ma nad katetõiskme tunni sehen üles kirjuti, läits vanamehel pää viimäti ninda segätses et enäm meeligi es tule, selleperäst om muist laule õige puudulikud. | ||||
| lk 138/42 märkused laulu kohta, sõnaseletused jne olen pannud vastava laulu juurde | ||||
| Lauliku eläve enämiste ütsikult, ei saa enam üitstõistege kokku kaasiteme ja äbeneva ka nooremid koolited inimisi, selleperäst uneteve pailu ärä. Kige parem rohi om iki sii va käräk või keelekõlts, ku laulik sedä saab, sis ninda ku pistetse kik´k laulu ja jandi miili puha. Targast perast om na ninda nukrad ja karsid puha, ei julge koolited mehel suguki "sor´e laulu" laultagi. Ometigi on neid meie pool küllät viil, kes ni mõs´tave veel vanu laule. | ||||
| Nagu mia juba oori ütli, om sii märdisandi laul poolik. Neid siantsid mardi- ja kadrisandi laule mõs´tave vanad inimesed küllät, aga siiämanni ei jole mia veel saanu neid tervelt üles kirjute, üte käest saa üte tüki, tõise käest saa tõise tüki, peris tervelt na mõs´tava küll, aga ole miul viil puha ette ütelnu. | ||||
| Saab nätä, ek lääb miul edespidi ometi õnnes, tad tervelt üleskirjute saia. | ||||